Maailm 2030. aastal.
Kas on võimalik ennustada tulevikku? Iga inimene, kes ei usu müstikasse, ütleks ei. Tõepoolest
on hästi raske aimata, kuhu võivad viia praegused arengutendentsid aastaks 2030. Inimestel ei ole
võimalik kindlalt öelda, mis näiteks juhtub, kui USA pole enam maailmas juhtpositsioonil ning
kas riigid hakkavad tegema suuremat koostööd kliimasoojenemise ja nakkushaiguste leviku
tõkestamiseks. Kuid vaadates tänapäevaseid protsesse, muutusi ja arengut, on võimalik teha
mingisuguseid prognoose. On oluline vaadata tulevikku, et olla valmis võimalike tulevaste
stsenaariumite jaoks. Teisisõnu, milleni viivad praegused arengutendentsid?
USA on olnud üliriik alates külmast sõjast. Josef Joffe, ajakirja “Foreign Affairs” toimetaja, tõdeb,
et USA majandus on globaalse majanduse süda. Sealne kultuuri- ja hariduselu on ahvatlev ja
külgetõmbav kogu maailmale. (Joffe, 1997) Kuid maailm on pidevas muutuses, ning on võimalik,
et mingi aeg USA pole enam juhtpositsioonil. Seda kinnitab USA Põllumajandusosakonna (2020)
läbi viidud analüüs. Seal prognoositi suurriikide majanduse kulgu aastani 2030 ning selgus, et
kuigi USA jätkab maailma suurima majanduse omamist, pole tema esikoht tulevikus praegusega
võrreldes sugugi nii kindel kui praegu. Samuti kinnitab muutusi ka PricewaterhouseCoopers
(lühendatult PwC), mis on maailma üks suuremaid nõustamis- ja audiitorettevõtteid. Nende
ennustuste põhjal aastaks 2030 on muutunud juhtivad positsioonid ka aktsiakapitali turgudel.
Esimesele kohale saab majanduslikus mõttes Hiina RV, teisele kohale tõuseks India ning USA
langeks kolmandale kohale. Venemaa oleks aga kolmeteistkümnendal kohal. (PwC, 2019) Kuid
ainult majanduslikust võimsusest ei piisa. Selleks, et prognoosida, mis riik oleks suuteline
asendama USA positsiooni aastaks 2030, on vaja uurida ka riikide sõjalist võimekust.
USA Põllumajandusosakonna prognooside kohaselt majanduses teisele kohale tõuseks Hiina RV.
Riigi majandus peaks kasvama 2030. aastaks võrreldes praegusega ligikaudu kaks korda (USDA,
2020). Seega jõuab Hiina RV majanduse poolest USA-le päris lähedale ja on suur tõenäosus, et ta
võib asendada USA-d suurriikide majanduslikul positsioonil aastaks 2030. Praegu, aastal 2020,
Hiina on sõjalisel positsiooni kolmandal kohal ning tema sõjaline võimekus pidevalt kasvab (GFP,
2020). Viimasel aastakümnel on Hiina arendanud vajalikke raketi- ja luuretehnoloogijaid, et
pretendeerida suurriikide positsioonile aastaks 2030, kuid, kui vaadata Rahvusvahelise
Strateegiliste Uuringute instituudi artiklis “Sõjaline tasakaal 2018” uuringute tulemusi, on näha,
et Hiina jääb USA-le alla mitmes kohas ning kui Hiinal ei ole piisavalt sõjalist varustust, siis Hiina
Rahvavabariik ei saa saavutada aastaks 2030 sõjalist võimu kõigis maakera nurkades. (IISS, 2018)
NATO küberkaitsekoostöö keskuses valminud raportis kirjutavad autorid, et Hiina ei ole teinud
saladust oma ambitsioonist kujundada ümber Lääne domineeritud maailmakord (Kaska, Beckvard
& Minárik, 2019). Kui oletada, et Hiina RV oleks võimeline asendama Ameerika Ühendriike
juhtpositsioonil aastaks 2030, maailmas toimuksid mitmed muutused. Eelkõige oleks küsimuse all
riikide julgeolek, kuna Huawei, Hiina telekommunikatsiooniseadmeid ja tarbeelektroonikat tootev
ettevõte, saaks teostada oma ideed ning levitada 5G interneti ühendust üle maailma.
Julgeolekukonverentsil Shangri-La Dialoog USA kaitseministri kohusetäitja Patrick Shanahan
ütles, et “Hiinal on riiklik poliitika ja seadused, mille alusel tuleb andmeid ja infot jagada". 5G
ühendus, mis on pealevaadates uuenduslik ja kasulik lahendus, võib ohustada julgeolekut, sest
kahtlustatakse, et Peking kasutab telekomiettevõtet luuretööriistana. (Nael, 2019) Võimalik, et kui
Hiina Rahvavabariik saaks aastaks 2030 juhtpositsioonile, siis ta prooviks rakendada sotsiaalse
usalduskrediidi süsteemi ka üle kogu maailma. Nimelt, Hiina valitsus soovib, et kõigi riigis elavate
inimeste kohta oleks kõik kuni viimse pisiasjani teada. Selle süsteemi kohaselt pannakse inimesi
ustavuse, hea käitumise ja sotsiaalse vastutustundlikkuse järgi pingeritta. Sellest hakkab sõltuma
iga inimese saatus: tublisid tunnustatakse ja premeeritakse, halvemaid aga alandatakse ja
häbistatakse. (Espenberg, 2017) Selline tegevus läheks vastuollu mitme riigi põhiseadusega.
Näiteks, Eestis, paragrahv 26 sätestab, et “Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele.
Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu
sekkuda...” (EVP, 2017).
USA Põllumajandusosakond arvab, et majanduslikus mõttes aastaks 2030 teisele kohale tuleb
India (USDA, 2020). Indial on intellektuaalne võimekus, jõud, inim- ja loodusvarad,
strateegilised oskused võitluses ja võime hävitada, kui ta siseneks sõja areenile (Gass, 2019). Kui
vaadata India sõjalist võimsust, siis aastal 2020 India kuulub oma sõjalise potentsiaali osas
kindlalt viie maailma suurriigi hulka (GFP, 2020 (2)). Rahvusvahelise julgeoleku ja USA välis-
ja kaitsepoliitika spetsialist Ashley J. Tellise prognooside järgi 2030 aastaks ei suuda India
korralikult tagada sõjategevust kõigis kolmes piirkonnas - sise-, piiri- ja välispiirkonnas. Seetõttu
piirab see tema võimalusi saada suurriigi positsioonile. (Tellis, 2016)
Indial on olnud eesmärk saada suuriigi positsioonile alates 2014. aastast, kui peaministriks sai
Shri Narendra Modi. Aastal 2015 ta kutsus üles India diplomaate "aitama Indiat positsioneerida
end maailmas juhtiva, mitte ainult tasakaalustava jõuna". (Government of India, 2015) Kui
Narendra Modi plaan, muuta India suurriigiks, toimib ning India mõju suurriigina tugevneb,
India arvamus ja eelistused hakkasid määrama rahvusvahelist olukorda. India pooldab
multipolaarset võimujaotus, mis tähendab, et rahvusvahelises poliitikas oleks mitu ühesuguse
positsiooniga osalejat. Tõenäosus, et India asendab USA-d juhtival positsioonil aastaks 2030 on
madal, kuna ta peaks tegema selleks palju tööd ja tegema siseriiklikke muudatusi. (Tellis, 2016)
Selle aasta andmetel sõjalisel positsioonil teisel kohal on Venemaa Föderatsioon (GFP, 2020
(3)). Venemaa kulutab oma eelarvest sõjatehnika jaoks 10 korda vähem, kui USA, kuid on
võimaldanud endale vajaliku raketti-, luure- ja muu sõjalise tehnika. Riigil on samuti suur
tuumarelvade arsenal, mis on pidevas valmisolekus. (ArmedForces.eu, n.d.) Kui sõjalises mõttes
Venemaal oleks võimalik saada juhtpositsioonile, siis majandsulikus mõttes on see kaheldav.
USA Põllumajandusosakonna prognooside kohaselt oleks Venemaa majandus aastal 2030
kümnendal kohal (USDA, 2020). Endiselt on Venemaa majandus väga suurel määral
orienteeritud ebaefektiivsele rasketööstusele, sh militaarkompleksile, ning kõik võetud meetmed
olukorra muutmiseks on jäänud poolikuks. Selle põhjuseks on Venemaa majanduse
traditsiooniline politiseeritus (Tomming, n.d.). Selleks, et tõusta juhtpositsioonile aastaks 2030
on Vanemaal vaja parandada oma majandust ning tuleks läbi viia põhimõttelisi reforme. Nende
ettevõtmine on aga vähetõenäoline, sest reformid töötaksid vastu võimueliidi huvidele
(Välisluureamet, 2018).
Ükskõik, kes jääb või saab suurriigi positsioonile, mingisuguseid aspekte, nagu kliimamuutused
ja nakkushaiguste levik, pole võimalik juhtpositsiooniga takistada. Vaadates arengutendentse ja
muutusi maailmas, tekib küsimus, kas need kaks probleemi sunnivad riike tegema suuremat
koostööd aastaks 2030 ja ka peale seda. Kliimamuutuse probleemi poolest on selgem, kas riigid
hakkavad aastaks 2030 koostööd tegema või mitte, sest juba praegu tehakse pikaajalisi
ühisprojekte. Näiteks Euroopa Ülemkogu sõnul kliimamuutustega võitlemine nõuab kõigi
maailma riikide panust võttes kasutusele erinevaid meetmeid. Selleks tegi ta projekti, millega
aastaks 2030 tahab saavutada mitmeid eesmärke, et vähendada kliima soojenemist. (Euroopa
Ülemkogu, 2014) Ka Eesti peaminister Jüri Ratas Maailma Majandusfoorumi kõrgetasemelisel
kestliku arengu konverentsil kõneles üleilmsetest väljakutsetest ja digilahenduste kasutamisest
kliimamuutuste pidurdamisel ning tõi esile vajadust tihedamaks koostööks riikide ja ettevõtjate
vahel (Vabariigi Valitsus, 2019). Arengutendentsid näitavad, et kliima soojenemise teema jääb
aktuaalseks ka aastani 2030 ja edaspidi. Kliimasoojenemisega seotud koostöö on meedias rohkem
kajastatud, kui nakkushaiguste leviku tõkestamisega seotud koostöö. Olenemata sellest asutati juba
aastal 2005 Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC), mis on Euroopa Liidu amet,
mille ülesandeks on kaitsta Euroopa Liidu kodanikke nakkushaiguste eest (ECDC, 2011). Isegi
kui tegeletakse koostööga, tekitab muret hiljuti toimunud koroonaviiruse SARS-CoV-2 puhang,
mis sai alguse Wuhani linnast, Hiinas, 31. detsembril 2019 (Terviseamet, 2020). Kas riigid
suudavad teha koostööd, kui käib pidev üksteise süüdistamine ja väärinformatsiooni levitamine?
Näiteks Hiina Rahvavabariigi välisministeeriumi ametlik esindaja Zhao Lijian süüdistab
koroonaviiruse levitamises hoopis USA-d öeldes, et “See võis olla USA armee, kes tõi epideemia
Wuhanisse.” (Viirand, 2020). Venemaa Kremli propagandistid samuti süüdistavad USA-d ja riigi
presidenti. Nende argument on see, et kuna viirust nimetatakse koroonaviiruseks, mille esimene
sõnapool
“koroona-” venekeelses tõlkes tähendab krooni ning Donald Trumpi
iludusvõistlusel “Miss Universum” pannakse võitjale pähe kroon, on viiruse levik seotud selle riigi
ja inimesega. (Censor.net, 2020) Lisaks Venemaa korraldab väärteabekampaaniat nimetades
viirust inimleiutiseks, mille lääs on muutnud relvaks (Viirand, 2020 (2)). Venemaa võtab aluseks
Ameerika Ühendriikide ajakirjas “Nature” aastal 2015 avaldatud uuringu tulemused. Teadlased
tegid eksperimente Hiinast toodud nahkhiirte koroonaviirusega. (Butler, 2015) USA omakorda
süüdistab Venemaad viirusepaanika külvamises. Euroopa ja Euraasia asjade eest vastutav
abiminister Philip Reeker ütles, et "Venemaa eesmärk on lõhestada ja õõnestada USA
institutsioone
ja
liite
seestpoolt,
kasutades
sealhulgas
varjatud
ja
pahatahtlikke
mõjutuskampaaniaid" ning "Koroonaviiruse kohta libainfot levitades on pahatahtlikud Venemaa
toimijad taas otsustanud ohtu seada rahva turvalisuse, tõkestades globaalset reageerimist
tervisekriisile." (Tooming, 2020) Samuti nimetas Donald Trump üle maailma levivat viirust „Hiina
viiruseks“. WHO väitel võib viiruse sidumine mingi piirkonna või rahvusega tuua kaasa
stigmatiseerimist ehk häbimärgistamist. (Kõrvits, 2020) Kuid kõik need süüdistused ja mõttetu
väärinfo levitamine ei aita meil saada hakkama tekkinud viirusega. ÜRO juht António Guterres
ütleb, et "Rohkem kui kunagi varem peavad valitsused nüüd tegema koostööd majanduste
taaselustamiseks, avasektori investeeringute laiendamiseks, kaubanduse edendamiseks ja toe
tagamiseks haigusest mõjutatud inimestele ja kogukondadele." (BNS. 2020) Samuti ütles ka WHO
peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus, et ainus viis viiruspuhangu peatamiseks on
riikidevaheline koostöö (ERR, 2020). Suurte organisatsioonide, nagu WHO ja ÜRO, soovitused
peaksid panema inimesi tegema suuremat koostööd aastaks 2030.
Kokkuvõtteks võib öelda, et USA on olnud pikka aega juhtiva suurriigi positsioonil, kuid vaadates
arengutendentse ja mitme organisatsiooni majanduslikke prognoose, ei pruugi see olla tulevikus
nii kindel kui praegu. Kindlasti pole piisav ainult majanduslikust võimekusest, et tagada koht
juhtpositsioonil. Oluline on ka näiteks sõjaline võimekus. On võimalik, et majanduslikus mõttes
juhtpositsioonile saavad näiteks Hiina Rahvavabariik või India. Kui vaadata ka sõjalist poolt, siis
prognooside kohaselt aastaks 2030 jääksid veel mõlemad riigid USA-le alla. Venemaa on küll
tugev sõjaliselt, kuid majanduselt ei saaks ta USA-st ette. Kui need riigid kunagi asendaksid USA-
d, maailma ootaksid mitmed suured muutused. Toimuksid poliitilised ümberkorraldused, nagu
näiteks multipolaarne võimujaotus, ja tekiks küsimusi riikide julgeoleku koha. Vaadates teisi
arengutendentse, mis on seotud rahvusvahelise koostööga, on näha, et kliimasoojenemise osas
tehakse pidevalt koostööd ja 2030. aastal see kindlasti jätkub. Aastaks 2030 riigid hakkavad
tegema veel rohkem koostööd ka nakkushaiguste leviku tõkestamiseks, sest vaatamata üksteise
süüdistusele, mis on seotud viiruste levikuga, riigid mõistavad, et on vaja teha koostööd, et
ennetada tulevasi epideemiaid ning proovida tagada ülemaailmne heal tasemel tervishoid.
Kasutatud allikad:
1. ArmnedForces.eu. Russia armed forces. Viimati külastatud 27.03.2020 aadressil:
https://armedforces.eu/Russia
2. BNS, Nael, M (toim) (2020). ÜRO juht: majanduslanguse oht nõuab riikide koostööd.
ERR. (15.03.2020)
3. Butler, D. (2015). Engineered bat virus stirs debate over risky research. Nature.
(12.11.2015)
4. Censor.net. (2020). "Раньше Трамп раздавал короны на "Мисс Вселенная". Вирус
называется коронавирус. Сразу ясно кто виноват", - пропагандисты РФ.
(06.02.2020)
5. ECDC. (2011). ECDC: pädevus nakkushaiguste ennetamise ja tõrje alal.
6. Eesti Vabariigi Põhiseadus. (EVP) (2017). Kommenteeritud väljaanne. Paragrahv 26.
Viimati külastatud 27.03.2020 aadressil:
https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&p=26
7. ERR. Tooming, M (toim). (2020). WHO kuulutas koroonaviiruse rahvusvaheliseks
terviseohuks. ERR (30.01.2020)
8. Espenberg, A. (2017). DIGITAALDIKTATUUR: Hiina paneb kõik elanikud. Õhtuleht.
(03.11.2017)
9. Euroopa Ülemkogu. (2014). Kliima- ja energiapoliitika raamistik 2030. 23.10.2014
10. GFP. (2020). (3) Russia Military Strength (2020). Viiamti külastatud 27.03.2020
aadressil:
https://www.globalfirepower.com/country-military-strength-
detail.asp?country_id=russia
11. GlobalFirePower. (2020). (2) India Military Strength (2020). Viimati külastatud
27.03.2020 aadressil:
https://www.globalfirepower.com/country-military-strength-
detail.asp?country_id=india
12. GlobalFirePower. (2020). China Military Strength (2020). Viimati külastatud 27.03.2020
aadressil:
https://www.globalfirepower.com/country-military-strength-
detail.asp?country_id=china
13. International Institute of Strategic Studies. (IISS) (2018). The Military Balance 2018.
14. Joffe, J. (1997, september/oktoober). How America does it. Foreign Affairs.
15. Kaska, K., Beckvard, H & Minárik, T. (2019). NATO Cooperative Cyber Defence Centre
Of Excellence. Huawei, 5G and China as a Security Threat. (lk. 5)
16. Kõrvits, G. (2020). Väljendit „Hiina viirus“ kasutanud Trump kutsus esile
pahameeletormi. Õhtuleht. (18.03.2020)
17. Marshall E. Gass. (2019). What will happen if India becomes a super power? Quora.
18. Nael, M. (2019). USA: Huawei on Hiina valitsusega liiga tihedalt seotud. ERR, Majandus
19. Press Information Bureau. Government of India. Prime Minister's Office. (2015). Prime
Minister to Heads of Indian Missions.
20. PricewaterhouseCoopers LPP. (2019) Looking to 2030. Capital Markets in 2030: The
future of equity capital markets. (lk. 12-13)
21. Tellis, J. A. (2016). Индия как ведущая держава. Külastatud viimati 26.02.2020,
aadressil:
https://carnegie.ru/2016/05/05/ru-pub-63509
22. Terviseamet. (2020). Koroonaviiruse haigus COVID-19. Viimati külastatud 26.03.2020,
aadressil:
https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus
23. Tomming, I. (n.d.) Venemaa Majanduse Arenguprobleeme.
24. Tooming, M. (2020). USA süüdistab Venemaad viirusepaanika külvamises. ERR.
(22.02.2020)
25. United States Department of Agriculture (USDA, 2020): Economic Research Service.
(2020). Külastanud viimati 25.03.2020 aadressil:
https://www.ers.usda.gov/data-
products/international-macroeconomic-data-set/
26. Vabariigi Valitsus. (2019). Peaminister Ratas: riigid ja ettevõtjad peavad tihendama
koostööd kliimamuutuste pidurdamisel.
27. Välisluureamet. (2018). Välismaa majandus. Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas
2018. Digar. (Aadress:
https://dea.digar.ee/cgi-
bin/dea?a=d&d=JVestrahvusvahjulgeo201803.2.1&e=-------et-25--1--txt-
txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- )
28. Viirand, L (toim). (2020). (2) Ajaleht: Venemaa korraldab koroonaviiruse
väärteabekampaaniat. ERR (18.03.2020)
29. Viirand, L (toim). (2020). Hiina ametnik: hoopis USA armee võis koroonaviiruse
Wuhanisse tuua. ERR. (13.03.2020)
Kõik kommentaarid