Maailm 2030-aastal (0)

  Maailm 2030. aastal.    Kas on võimalik ennustada tulevikku? Iga inimene, kes ei usu müstikasse, ütleks ei. Tõepoolest  on hästi raske aimata, kuhu võivad viia praegused arengutendentsid aastaks 2030. Inimestel ei ole  võimalik kindlalt öelda, mis näiteks juhtub, kui USA pole enam maailmas juhtpositsioonil ning  kas  riigid  hakkavad  tegema  suuremat  koostööd  kliimasoojenemise  ja  nakkushaiguste  leviku  tõkestamiseks.  Kuid  vaadates  tänapäevaseid  protsesse,  muutusi  ja  arengut,  on  võimalik  teha  mingisuguseid  prognoose.  On  oluline  vaadata  tulevikku,  et  olla  valmis  võimalike  tulevaste  stsenaariumite jaoks. Teisisõnu, milleni viivad praegused arengutendentsid?     USA on olnud üliriik alates külmast sõjast. Josef Joffe, ajakirja “Foreign Affairs” toimetaja, tõdeb,  et  USA  majandus  on  globaalse  majanduse  süda.  Sealne  kultuuri-  ja  hariduselu  on  ahvatlev  ja  külgetõmbav kogu maailmale. (Joffe, 1997) Kuid maailm on pidevas muutuses, ning on võimalik,  et mingi aeg USA pole enam juhtpositsioonil. Seda kinnitab USA Põllumajandusosakonna (2020)  läbi  viidud  analüüs.  Seal  prognoositi  suurriikide majanduse  kulgu  aastani  2030  ning  selgus,  et  kuigi USA jätkab maailma suurima majanduse omamist, pole tema esikoht tulevikus praegusega  võrreldes  sugugi  nii  kindel  kui  praegu.  Samuti  kinnitab  muutusi  ka  PricewaterhouseCoopers  (lühendatult  PwC),  mis  on  maailma  üks  suuremaid  nõustamis-  ja  audiitorettevõtteid.  Nende  ennustuste  põhjal  aastaks  2030  on  muutunud  juhtivad  positsioonid  ka  aktsiakapitali  turgudel.  Esimesele  kohale  saab majanduslikus  mõttes  Hiina  RV,  teisele  kohale  tõuseks  India  ning  USA  langeks kolmandale kohale. Venemaa oleks aga kolmeteistkümnendal kohal. (PwC, 2019)  Kuid  ainult  majanduslikust  võimsusest  ei  piisa.  Selleks,  et  prognoosida,  mis  riik  oleks  suuteline  asendama USA positsiooni aastaks 2030, on vaja uurida ka riikide sõjalist võimekust.     USA Põllumajandusosakonna prognooside kohaselt majanduses teisele kohale tõuseks Hiina RV.  Riigi majandus peaks kasvama 2030. aastaks võrreldes praegusega ligikaudu kaks korda (USDA,  2020). Seega jõuab Hiina RV majanduse poolest USA-le päris lähedale ja on suur tõenäosus, et ta  võib asendada USA-d suurriikide majanduslikul positsioonil aastaks 2030. Praegu, aastal 2020,  Hiina on sõjalisel positsiooni kolmandal kohal ning tema sõjaline võimekus pidevalt kasvab (GFP,  2020).  Viimasel  aastakümnel  on  Hiina  arendanud  vajalikke  raketi-  ja  luuretehnoloogijaid,  et  pretendeerida  suurriikide  positsioonile  aastaks  2030,  kuid,  kui  vaadata  Rahvusvahelise  Strateegiliste Uuringute instituudi artiklis “Sõjaline tasakaal 2018” uuringute tulemusi, on näha,  et Hiina jääb USA-le alla mitmes kohas ning kui Hiinal ei ole piisavalt sõjalist varustust, siis Hiina  Rahvavabariik ei saa saavutada aastaks 2030 sõjalist võimu kõigis maakera nurkades. (IISS, 2018) 


NATO küberkaitsekoostöö keskuses valminud raportis kirjutavad autorid, et Hiina ei ole teinud  saladust oma ambitsioonist kujundada ümber Lääne domineeritud maailmakord (Kaska, Beckvard  &  Minárik,  2019).  Kui  oletada,  et  Hiina  RV  oleks  võimeline  asendama  Ameerika  Ühendriike  juhtpositsioonil aastaks 2030, maailmas toimuksid mitmed muutused. Eelkõige oleks küsimuse all  riikide julgeolek, kuna Huawei, Hiina telekommunikatsiooniseadmeid ja tarbeelektroonikat tootev  ettevõte,  saaks  teostada  oma  ideed  ning  levitada  5G  interneti  ühendust  üle  maailma.  Julgeolekukonverentsil  Shangri-La  Dialoog  USA  kaitseministri  kohusetäitja  Patrick  Shanahan  ütles, et “Hiinal on riiklik poliitika ja seadused, mille alusel tuleb andmeid ja infot jagada". 5G  ühendus,  mis  on  pealevaadates  uuenduslik  ja  kasulik  lahendus,  võib  ohustada  julgeolekut,  sest  kahtlustatakse, et Peking kasutab telekomiettevõtet luuretööriistana. (Nael, 2019) Võimalik, et kui  Hiina  Rahvavabariik  saaks  aastaks  2030 juhtpositsioonile,  siis  ta  prooviks  rakendada  sotsiaalse  usalduskrediidi süsteemi ka üle kogu maailma. Nimelt, Hiina valitsus soovib, et kõigi riigis elavate  inimeste kohta oleks kõik kuni viimse pisiasjani teada. Selle süsteemi kohaselt pannakse inimesi  ustavuse, hea käitumise ja sotsiaalse vastutustundlikkuse järgi pingeritta. Sellest hakkab sõltuma  iga  inimese  saatus:  tublisid  tunnustatakse  ja  premeeritakse,  halvemaid  aga  alandatakse  ja  häbistatakse.  (Espenberg,  2017)  Selline  tegevus  läheks  vastuollu  mitme  riigi  põhiseadusega.  Näiteks, Eestis, paragrahv 26 sätestab, et “Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele.  Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu  sekkuda...” (EVP, 2017).    USA Põllumajandusosakond arvab, et majanduslikus mõttes aastaks 2030 teisele kohale tuleb  India (USDA, 2020). Indial on intellektuaalne võimekus, jõud, inim- ja loodusvarad,  strateegilised oskused võitluses ja võime hävitada, kui ta siseneks sõja areenile (Gass, 2019). Kui  vaadata India sõjalist võimsust, siis aastal 2020 India kuulub oma sõjalise potentsiaali osas  kindlalt viie maailma suurriigi hulka (GFP, 2020 (2)). Rahvusvahelise julgeoleku ja USA välis-  ja kaitsepoliitika spetsialist Ashley J. Tellise prognooside järgi 2030 aastaks ei suuda India  korralikult tagada sõjategevust kõigis kolmes piirkonnas - sise-, piiri- ja välispiirkonnas. Seetõttu  piirab see tema võimalusi saada suurriigi positsioonile. (Tellis, 2016)  Indial on olnud eesmärk saada suuriigi positsioonile alates 2014. aastast, kui peaministriks sai  Shri Narendra Modi. Aastal 2015 ta kutsus üles India diplomaate "aitama Indiat positsioneerida  end maailmas juhtiva, mitte ainult tasakaalustava jõuna". (Government of India, 2015) Kui  Narendra Modi plaan, muuta India suurriigiks, toimib ning India mõju suurriigina tugevneb,  India arvamus ja eelistused hakkasid määrama rahvusvahelist olukorda. India pooldab  multipolaarset võimujaotus, mis tähendab, et rahvusvahelises poliitikas oleks mitu ühesuguse 


positsiooniga osalejat. Tõenäosus, et India asendab USA-d juhtival positsioonil aastaks 2030 on  madal, kuna ta peaks tegema selleks palju tööd ja tegema siseriiklikke muudatusi. (Tellis, 2016)     Selle aasta andmetel sõjalisel positsioonil teisel kohal on Venemaa Föderatsioon (GFP, 2020  (3)). Venemaa kulutab oma eelarvest sõjatehnika jaoks 10 korda vähem, kui USA, kuid on  võimaldanud endale vajaliku raketti-, luure- ja muu sõjalise tehnika. Riigil on samuti suur  tuumarelvade arsenal, mis on pidevas valmisolekus. (ArmedForces.eu, n.d.) Kui sõjalises mõttes  Venemaal oleks võimalik saada juhtpositsioonile, siis majandsulikus mõttes on see kaheldav.  USA Põllumajandusosakonna prognooside kohaselt oleks Venemaa majandus aastal 2030  kümnendal kohal (USDA, 2020). Endiselt on Venemaa majandus väga suurel määral  orienteeritud ebaefektiivsele rasketööstusele, sh militaarkompleksile, ning kõik võetud meetmed  olukorra muutmiseks on jäänud poolikuks. Selle põhjuseks on Venemaa majanduse  traditsiooniline politiseeritus (Tomming, n.d.). Selleks, et tõusta juhtpositsioonile aastaks 2030  on Vanemaal vaja parandada oma majandust ning tuleks läbi viia põhimõttelisi reforme. Nende  ettevõtmine on aga vähetõenäoline, sest reformid töötaksid vastu võimueliidi huvidele  (Välisluureamet, 2018).    Ükskõik, kes jääb või saab suurriigi positsioonile, mingisuguseid aspekte, nagu kliimamuutused  ja nakkushaiguste levik, pole võimalik juhtpositsiooniga takistada.  Vaadates arengutendentse ja  muutusi  maailmas,  tekib  küsimus,  kas  need  kaks  probleemi  sunnivad  riike  tegema  suuremat  koostööd aastaks 2030 ja ka peale seda. Kliimamuutuse probleemi poolest on selgem, kas riigid  hakkavad  aastaks  2030  koostööd  tegema  või  mitte,  sest  juba  praegu  tehakse  pikaajalisi  ühisprojekte.  Näiteks  Euroopa  Ülemkogu  sõnul  kliimamuutustega  võitlemine  nõuab  kõigi  maailma  riikide  panust  võttes  kasutusele  erinevaid  meetmeid.  Selleks  tegi  ta  projekti,  millega  aastaks  2030  tahab  saavutada  mitmeid  eesmärke,  et  vähendada  kliima  soojenemist.  (Euroopa  Ülemkogu, 2014)  Ka Eesti peaminister Jüri Ratas Maailma Majandusfoorumi kõrgetasemelisel  kestliku  arengu  konverentsil  kõneles  üleilmsetest  väljakutsetest  ja  digilahenduste  kasutamisest  kliimamuutuste pidurdamisel ning tõi esile vajadust tihedamaks koostööks riikide ja ettevõtjate  vahel (Vabariigi Valitsus, 2019).  Arengutendentsid näitavad, et kliima soojenemise teema jääb  aktuaalseks ka aastani 2030 ja edaspidi. Kliimasoojenemisega seotud koostöö on meedias rohkem  kajastatud, kui nakkushaiguste leviku tõkestamisega seotud koostöö. Olenemata sellest asutati juba  aastal 2005 Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC), mis on Euroopa Liidu amet,  mille ülesandeks on kaitsta Euroopa Liidu kodanikke nakkushaiguste eest (ECDC, 2011). Isegi  kui tegeletakse koostööga, tekitab muret hiljuti toimunud koroonaviiruse SARS-CoV-2 puhang, 


mis  sai  alguse  Wuhani  linnast,  Hiinas,  31.  detsembril  2019  (Terviseamet,  2020).  Kas  riigid  suudavad teha koostööd, kui käib pidev üksteise süüdistamine ja väärinformatsiooni levitamine?  Näiteks  Hiina  Rahvavabariigi  välisministeeriumi  ametlik  esindaja  Zhao  Lijian  süüdistab  koroonaviiruse levitamises hoopis USA-d öeldes, et “See võis olla USA armee, kes tõi epideemia  Wuhanisse.” (Viirand, 2020). Venemaa Kremli propagandistid samuti süüdistavad USA-d ja riigi  presidenti. Nende argument on see, et kuna viirust nimetatakse koroonaviiruseks, mille esimene  sõnapool  “koroona-”  venekeelses  tõlkes  tähendab  krooni  ning  Donald  Trumpi  iludusvõistlusel “Miss Universum” pannakse võitjale pähe kroon, on viiruse levik seotud selle riigi  ja  inimesega.  (Censor.net,  2020)  Lisaks  Venemaa  korraldab  väärteabekampaaniat  nimetades  viirust inimleiutiseks, mille lääs on muutnud relvaks (Viirand, 2020 (2)). Venemaa võtab aluseks  Ameerika Ühendriikide ajakirjas “Nature” aastal 2015 avaldatud uuringu tulemused. Teadlased  tegid  eksperimente  Hiinast  toodud  nahkhiirte  koroonaviirusega.  (Butler,  2015)  USA  omakorda  süüdistab  Venemaad  viirusepaanika  külvamises.  Euroopa  ja  Euraasia  asjade  eest  vastutav  abiminister  Philip  Reeker  ütles,  et  "Venemaa  eesmärk  on  lõhestada  ja  õõnestada  USA  institutsioone  ja  liite  seestpoolt,  kasutades  sealhulgas  varjatud  ja  pahatahtlikke  mõjutuskampaaniaid" ning "Koroonaviiruse kohta libainfot levitades on pahatahtlikud Venemaa  toimijad  taas  otsustanud  ohtu  seada  rahva  turvalisuse,  tõkestades  globaalset  reageerimist  tervisekriisile." (Tooming, 2020) Samuti nimetas Donald Trump üle maailma levivat viirust „Hiina  viiruseks“.  WHO  väitel  võib  viiruse  sidumine  mingi  piirkonna  või  rahvusega  tuua  kaasa  stigmatiseerimist ehk häbimärgistamist. (Kõrvits, 2020)  Kuid kõik need süüdistused ja mõttetu  väärinfo levitamine ei aita meil saada hakkama tekkinud viirusega. ÜRO juht António Guterres  ütleb,  et  "Rohkem  kui  kunagi  varem  peavad  valitsused  nüüd  tegema  koostööd  majanduste  taaselustamiseks,  avasektori  investeeringute  laiendamiseks,  kaubanduse  edendamiseks  ja  toe  tagamiseks haigusest mõjutatud inimestele ja kogukondadele." (BNS. 2020) Samuti ütles ka WHO  peadirektor  Tedros  Adhanom  Ghebreyesus,  et  ainus  viis  viiruspuhangu  peatamiseks  on  riikidevaheline koostöö (ERR, 2020). Suurte organisatsioonide, nagu WHO ja ÜRO, soovitused  peaksid panema inimesi tegema suuremat koostööd aastaks 2030.     Kokkuvõtteks võib öelda, et USA on olnud pikka aega juhtiva suurriigi positsioonil, kuid vaadates  arengutendentse ja mitme organisatsiooni majanduslikke prognoose, ei pruugi see olla tulevikus  nii  kindel  kui  praegu.  Kindlasti  pole  piisav  ainult  majanduslikust  võimekusest,  et  tagada  koht  juhtpositsioonil. Oluline on ka näiteks sõjaline võimekus. On võimalik, et majanduslikus mõttes  juhtpositsioonile saavad näiteks Hiina Rahvavabariik või India. Kui vaadata ka sõjalist poolt, siis  prognooside  kohaselt  aastaks  2030  jääksid  veel  mõlemad  riigid  USA-le  alla.  Venemaa  on  küll  tugev sõjaliselt, kuid majanduselt ei saaks ta USA-st ette. Kui need riigid kunagi asendaksid USA-


d,  maailma  ootaksid  mitmed  suured  muutused.  Toimuksid  poliitilised  ümberkorraldused,  nagu  näiteks  multipolaarne  võimujaotus,  ja  tekiks  küsimusi  riikide  julgeoleku  koha.  Vaadates  teisi  arengutendentse,  mis  on  seotud  rahvusvahelise  koostööga,  on  näha,  et  kliimasoojenemise  osas  tehakse  pidevalt  koostööd  ja  2030.  aastal  see  kindlasti  jätkub.  Aastaks  2030  riigid  hakkavad  tegema veel rohkem koostööd ka nakkushaiguste leviku tõkestamiseks, sest vaatamata üksteise  süüdistusele,  mis  on  seotud  viiruste  levikuga,  riigid  mõistavad,  et  on  vaja  teha  koostööd,  et  ennetada tulevasi epideemiaid ning proovida tagada ülemaailmne heal tasemel tervishoid.       


Kasutatud allikad:  1.  ArmnedForces.eu. Russia armed forces. Viimati külastatud 27.03.2020 aadressil:  https://armedforces.eu/Russia   2.  BNS, Nael, M (toim) (2020). ÜRO juht: majanduslanguse oht nõuab riikide koostööd.  ERR. (15.03.2020)  3.  Butler, D. (2015). Engineered bat virus stirs debate over risky research. Nature.  (12.11.2015)  4.  Censor.net. (2020). "Раньше Трамп раздавал короны на "Мисс Вселенная". Вирус  называется коронавирус. Сразу ясно кто виноват", - пропагандисты РФ.  (06.02.2020)  5.  ECDC. (2011). ECDC: pädevus nakkushaiguste ennetamise ja tõrje alal.   6.  Eesti Vabariigi Põhiseadus. (EVP) (2017). Kommenteeritud väljaanne. Paragrahv 26.  Viimati külastatud 27.03.2020 aadressil:  https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&p=26   7.  ERR. Tooming, M (toim). (2020). WHO kuulutas koroonaviiruse rahvusvaheliseks  terviseohuks. ERR (30.01.2020)  8.  Espenberg, A. (2017). DIGITAALDIKTATUUR: Hiina paneb kõik elanikud. Õhtuleht.  (03.11.2017)  9.  Euroopa Ülemkogu. (2014). Kliima- ja energiapoliitika raamistik 2030. 23.10.2014  10. GFP. (2020). (3) Russia Military Strength (2020). Viiamti külastatud 27.03.2020  aadressil: https://www.globalfirepower.com/country-military-strength- detail.asp?country_id=russia   11. GlobalFirePower. (2020). (2) India Military Strength (2020). Viimati külastatud  27.03.2020 aadressil: https://www.globalfirepower.com/country-military-strength- detail.asp?country_id=india   12. GlobalFirePower. (2020). China Military Strength (2020). Viimati külastatud 27.03.2020  aadressil: https://www.globalfirepower.com/country-military-strength- detail.asp?country_id=china   13. International Institute of Strategic Studies. (IISS) (2018). The Military Balance 2018.   14. Joffe, J. (1997, september/oktoober). How America does it. Foreign Affairs.   15. Kaska, K., Beckvard, H & Minárik, T. (2019). NATO Cooperative Cyber Defence Centre  Of Excellence. Huawei, 5G and China as a Security Threat. (lk. 5)  16. Kõrvits, G. (2020). Väljendit „Hiina viirus“ kasutanud Trump kutsus esile  pahameeletormi. Õhtuleht. (18.03.2020)  17. Marshall E. Gass. (2019). What will happen if India becomes a super power? Quora.  


18. Nael, M. (2019). USA: Huawei on Hiina valitsusega liiga tihedalt seotud. ERR, Majandus  19. Press Information Bureau. Government of India. Prime Minister's Office. (2015). Prime  Minister to Heads of Indian Missions.  20. PricewaterhouseCoopers LPP. (2019) Looking to 2030. Capital Markets in 2030: The  future of equity capital markets. (lk. 12-13)  21. Tellis, J. A. (2016). Индия как ведущая держава. Külastatud viimati 26.02.2020,  aadressil: https://carnegie.ru/2016/05/05/ru-pub-63509  22. Terviseamet. (2020). Koroonaviiruse haigus COVID-19. Viimati külastatud 26.03.2020,  aadressil: https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus   23. Tomming, I. (n.d.) Venemaa Majanduse Arenguprobleeme.   24. Tooming, M. (2020). USA süüdistab Venemaad viirusepaanika külvamises. ERR.  (22.02.2020)  25. United States Department of Agriculture (USDA, 2020): Economic Research Service.  (2020). Külastanud viimati 25.03.2020 aadressil: https://www.ers.usda.gov/data- products/international-macroeconomic-data-set/   26. Vabariigi Valitsus. (2019). Peaminister Ratas: riigid ja ettevõtjad peavad tihendama  koostööd kliimamuutuste pidurdamisel.  27. Välisluureamet. (2018). Välismaa majandus. Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas  2018. Digar. (Aadress: https://dea.digar.ee/cgi- bin/dea?a=d&d=JVestrahvusvahjulgeo201803.2.1&e=-------et-25--1--txt- txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- )  28. Viirand, L (toim). (2020). (2) Ajaleht: Venemaa korraldab koroonaviiruse  väärteabekampaaniat. ERR (18.03.2020)  29. Viirand, L (toim). (2020). Hiina ametnik: hoopis USA armee võis koroonaviiruse  Wuhanisse tuua. ERR. (13.03.2020)