Vere valamisega sooviti jumalatelt lepitust saada. Keele rõngastamine on üks populaarsemaid rõngastamisviise. See on sokeeriv ja provokatiivne. Kõrvade augustamine Arvatavasti oli kõrvanibu augustamine esimene inimese katsetus augustamise vallas, sest kõrv on ülimalt kergesti läbistatav. Kõrvu hakati augustama arvatavasti maagilistel põhjustel. Usuti, et deemonid pääsevad kehasse läbi kõrva, aga metall peletas neid eemale. Paljudes kultuurides on kõrvade augustamine puberteedirituaal. See on universaalne nii meeste kui naiste juures. Naba augustamine Esimesed ülestähendused naba augustamisest on pärit vanast Egiptusest. Nabasid võisid augustada vaid
Kunsti tekkimise põhjused: -- kusti olemuseks on mäng joonistati loomi mida sooviti jahil kätte saada -- kunsti tuletamine usundist Ürginimese usundiks oli animism, millega kaasnes maagia. Näiteks joonistati loomade kujutisi maagilistel eesmärkidel. Inimene joonistas looma, "haavas" teda ja uskus, et nii on tal ka parem jahiõnn -- bioloogiline tingitud oli lihtsal vaja joonistada ESIAJAKUNST Vanem, keskmine ja nooremkiviaeg.(Paleo-/Meso-/Neoliitikum) Loomakujukesed olid tehtud luust, mida nim. Statuettid. Kõige kuulsam naistefiguurides Willendorfi veenus vanim u 3000 eKr paekivist. Veenused kivist naisekujud Esiajainimesel oli taju ja kompositsioon väga vähe arenenud.
Eeskätt on viidud tuhka põllule ja aeda, mõnikord on sel päeval kogutud tuhka hoitud istutamisajaks või kasutatud lehelise keetmiseks. Oluline oli tubade puhastamine ja nn laiskuse või nn tuhkapussi väljapeksmine. Eestis on kohati säilinud komme teha inimkuju ehk nn tuhkapoiss, mis viiakse salaja teise pere ukse taha, sealt jälle edasi. Kelle ukse taha kuju lõpuks jääb, see pere on kogu aasta pilkealune laiskuse ja lohakuse pärast või koguni kannatabki laiskuse käes. Maagilistel põhjustel olid keelatud mitmesugused tööd ja toimetamised, eriti juuste kammimine. Ka tule süütamine ja kaua ärkvel olemine olid keelatud. Seevastu ärgata tuli varakult, sest muidu sai sinust aastaks tuhakott. Seega on enamik käitumisreegleid risti vastupidised vastlapäeva kommetele. Keelud Juuste kammimine, sest vastasel juhul need muutuvad tuhkjaks, katkevad, lähevad sassi ja on inetud; või lähevad halliks, kõõm tuleb pähe jne.
keerutavad teineteist kui takutuuste ja viskavad kukerpalle, nii et maa müdiseb. Vanasti võtsid mehed kõrtsis ikka natuke julgust ja hakkasid oma väge näitama. Allikas 4 5 KOKKUVÕTE Kehaline liikumine ja selle võimekus on oluline olnud juba iidsetest aegadest peale. Meeldivaim viis nende arendamiseks on olnud sidumine. mängude, tantsude ja võistlemisega. Ideesid selleks saadi looduselt neid kasutati nii maagilistel, praktilistel kui ka sotsiaalsetel eesmärkidel. Rahvatants on otseselt sellest välja kasvanud olles algselt väga seotud kõigi eluliselt oluliste tegemistega. Hiljem muutus rahvatants pigem esteetiliseks rahvuslust kandvaks tegevuseks ja vaatemänguks kuid salamahti on meisse kõigisse talletunud iidsete inimeste tung osavuse ja võimekuse järele. 6 KASUTATUD ALLIKAD Elektrooniline materjal: 1
vanaks. Sellest kasvab aga igal kevadel välja rohkesti rohtseid õisi kandvaid harusid. Sellist taime võib nimetada kääbusjaks poolpõõsaks. Ka nõmm-liivatee lehed elavad üle talve, kauem siiski mitte. Nõmm-liivatee rahvapärased nimetused lähtuvad esiteks kasvukohast: liivakad, meretee, nõmmehain jne. Teise rühma moodustavad ravitoimingutega seotud taimenimed nagu jooksvarohud, nõrgatee, rabanduse rohi, rägarohud jne. Et nõmm-liivateed kasutati ka maagilistel eesmärkidel, siis kutsutakse teda ka kaetisrohuks, kurjasilmarohuks, jumalaema rohuks, suitsetamisrohuks jt. Neljanda kogumi moodustavad rahvapärandis taime välimust peegeldavad nimetused nagu roosipuna, põllupuna, viinapuna, mesilaselill jne. Kõige vähem on rahvasuus aga neid nimetusi, millel on seos õitsemise algusajaga nagu jaanipuna, jaanilill. Meie esivanematel leidiski nõmm-liivatee tihti kasutust just maagilistel eesmärkidel. Mitmel pool usuti, et taime
Kõige olulisem on märkida, et mõisted maagia ja religioon erinevad üksteisest, kuigi nad on tihedalt seotud. Maagia on üleloomuliku väe enda tahtele allutamine, religioon aga vabatahtlik allumine üleloomulikule väele. Nõidus on tihedalt seotud rituaalidega, mille iseloom sõltub kultuuri kontekstist. Rituaalide käigus kasutatakse sümboleid, mille kaudu kinnistatakse religioon. Maagiaga seotud rituaalid on suunatud üleloomuliku väe juhtimisele. Maagilistel toimingutel on praktiline eesmärk saavutamaks oma tahtmist. Bronislaw Malinowski on väitnud, et religioon tekkis läbi maagia, sooviga allutada üleloomulikke jõude oma tahtele. Meie esivanemate juures oli maagia põimunud igapäevastesse toimingutesse. Seetõttu oli vahe maise elu ja maagia vahel praktiliselt olematu. Maagia oli kui elav ja hingav energiavõrk, mis ümbritses igat tegevust.9 Ingvar Luhaäär on sõnanud, et maagia kasutamise
- Vari (Varjude teater lapsed näevad varje, mis näevad välja nagu loomad. Saavad aru, mis looma tähistab mingi vari) Metafoor tähendus tekib läbi kirjelduse. "Peeter on vapper nagu lõvi " Metonüümia "jalajälg kui inimene" jalajälg on metonüüm. So kui kirjeldatakse midagi millegi muu kaudu. Nt raamatule viidatakse autori nime kaudu. Nt tootja toote asemel (pampersid as in "mähkmed" ) Peegel on alati olnud midagi müstilist, kasutati alati maagilistel eesmärkidel. Alles antiigiaja lõpus muutus see paremaks, enne oli vaskplaat ja daamid ei saanud seal soengut sättida. Silm ja nägemine silm on keeruline semiootiline protsess, mis interpeteerib väliseid märke. John Deely "Semiootika alused" 2005 (2009) Winfried Nöth "Handbook of semiotics" 1990 pigem teatmik, mitte õpik Umberto Eco "A theory of semiotics" 1990 ei soovita õpikuna, väike puudus, kuna õppejõud ei nõustu selle teooriaga
Eeskätt on viidud tuhka põllule ja aeda, mõnikord on sel päeval kogutud tuhka hoitud istutamisajaks või kasutatud lehelise keetmiseks. Oluline oli tubade puhastamine ja nn laiskuse või nn tuhkapussi väljapeksmine. Eestis on kohati säilinud komme teha inimkuju ehk nn tuhkapoiss, mis viiakse salaja teise pere ukse taha, sealt jälle edasi. Kelle ukse taha kuju lõpuks jääb, see pere on kogu aasta pilkealune laiskuse ja lohakuse pärast või koguni kannatabki laiskuse käes. Maagilistel põhjustel olid keelatud mitmesugused tööd ja toimetamised, eriti juuste kammimine. Ka tule süütamine ja kaua ärkvel olemine olid keelatud. Seevastu ärgata tuli varakult, sest muidu sai sinust aastaks tuhakott (tuhamunn). Seega on enamik käitumisreegleid risti vastupidised vastlapäeva kommetele. Veel on rannas, kus algas kalasöömine, pandud 19. sajandil lapsed soola peale põlvili ja naljatamisi virkust soovides vastu pükse pekstud. (http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev- tuhkapaev
epilepsia raviks. Mõningates kohtades raviti platsenta söömisega ka viljatust. Platsenta on loote toitumis-, hingamis-, sisenõre- ja erituselund, mis sisaldab muuhulgas ka rohkesti aktivaatoreid, vitamiine ja hormoone. Platsentat kasutavad rahvameditsiinilise abivahendina ka mõned aktiivsünnituse pooldajad, kes toovad oma lapse ilmale haiglas. Seda soovitavad ka mõned alternatiivmeditsiiniga kursis olevad ämmaemandad ja günekoloogid. Platsentat kasutati ka maagilistel eesmärkidel, arvati, et selle matmisviis võib mõjutada nii ema kui ka last. Arvati, et see võib mõjutada nii ema kui ka lapse tervist ja viljakust. Mõningates maades usuti, et platsenta abiga saab ühelt emalt rinnapiim ära võtta ja see teisele anda. Seetõttu välditi hoolega ka platsenta varastamist. Vanasti pidi platsenta lihtsalt kõrvalisse kohta maha matma. TOIMINGUD VASTSÜNDINUGA: PESEMINE JA IMETAMINE Esimene vastsündinu pesu toimub haiglas. 1950.-1970
2.4. Kõrvade augustamine Arvatavasti oli kõrvanibu augustamine esimene inimese katsetus augustamise vallas - kasvõi seetõttu, et kõrvanibu on ülimalt kergesti läbistatav. Maailma vanim muumia leiti jäätununa Austraalias Glacier'is aastal 1991, testid näitasid, et muumia on üle 5000 aasta vana. Surnukehal olid kõrvad augustatud ning augud olid venitatud 7-11 mm diameetriga avadeks. Kõrvu hakati augustama arvatavasti maagilistel põhjustel. Paljud primitiivsed hõimud on uskunud, et deemonid pääsevad inimese kehasse läbi kõrva. Kuna metall pidavat deemoneid peletama, rõngastati kõrvanibud deemonite käest pääsemiseks. Meremehed augustasid kõrvu silmanägemise parandamiseks, ning kui nende surnukehad kuskil randa uhtusid, maksid kõrvarõngad korralike kristlike matuste eest. Paljudes kultuurides on kõrvade augustamine puberteedirituaal. Borneos augustavad ema ja
Eeskätt on viidud tuhka põllule ja aeda, mõnikord on sel päeval kogutud tuhka hoitud istutamisajaks või kasutatud lehelise keetmiseks. Oluline oli tubade puhastamine ja nn laiskuse või nn tuhkapussi väljapeksmine. Eestis on kohati säilinud komme teha inimkuju ehk nn tuhkapoiss, mis viiakse salaja teise pere ukse taha, sealt jälle edasi. Kelle ukse taha kuju lõpuks jääb, see pere on kogu aasta pilkealune laiskuse ja lohakuse pärast või koguni kannatabki laiskuse käes. Maagilistel põhjustel olid keelatud mitmesugused tööd ja toimetamised, eriti juuste kammimine. Ka tule süütamine ja kaua ärkvel olemine olid keelatud. Seevastu ärgata tuli varakult, sest muidu sai sinust aastaks tuhakott (tuhamunn). Seega on enamik käitumisreegleid risti vastupidised vastlapäeva kommetele. Rahvakalendri päevadest rohkem siin: http://www.folklore.ee/Berta/index.php 12. Varafolkloorsed vokaalžanrid (I.Rüütel) 1
Eeskätt on viidud tuhka põllule ja aeda, mõnikord on sel päeval kogutud tuhka hoitud istutamisajaks või kasutatud lehelise keetmiseks. Oluline oli tubade puhastamine ja nn laiskuse või nn tuhkapussi väljapeksmine. Eestis on kohati säilinud komme teha inimkuju ehk nn tuhkapoiss, mis viiakse salaja teise pere ukse taha, sealt jälle edasi. Kelle ukse taha kuju lõpuks jääb, see pere on kogu aasta pilkealune laiskuse ja lohakuse pärast või koguni kannatabki laiskuse käes. Maagilistel põhjustel olid keelatud mitmesugused tööd ja toimetamised, eriti juuste kammimine. Ka tule süütamine ja kaua ärkvel olemine olid keelatud. Seevastu ärgata tuli varakult, sest muidu sai sinust aastaks tuhakott (tuhamunn). Seega on enamik käitumisreegleid risti vastupidised vastlapäeva kommetele. Rahvakalendri päevadest rohkem siin: http://www.folklore.ee/Berta/index.php 12. Varafolkloorsed vokaalzanrid (I.Rüütel) 1. Hüüded ja hõiked, so
ilmalik arhitektuur 1 militaar- e. sõjaline arhitektuur Esiaegne kunst Esimesed mälestusmärgid kiviajast 40 000 kuni 12 000aastat e.m.a. - ÜLEMPALEOLIITIKUMIST. Mis oli kunsti tärkamise põhjuseks? Immanuel Kant arvab, et kunsti olemuseks on mäng. Kunst on vaba fantaasia vili. Teine teooria tuleb usundist. Ürginimese usundiks oli animism, millega kaasnes maagia. Näiteks joonistati loomade kujutisi maagilistel eesmärkidel. Inimene joonistas looma, "haavas" teda ja uskus, et nii on tal ka parem jahiõnn. Koopamaalidel ongi oda-või noolehaavadega loomade kujutisi. Ka muusikat ja tantsu peetakse maagilisteks tegevusteks. Elamud. Ürginimesed elasid esialgu koobastes. Seal, kus kliima oli soojem, ehitati ka kergemaid varjualuseid. Onnide ehitamiseks kasutati väga erinevaid materjale; puuoksi, puukoort, suuri palmilehti, liaane, nahku ja rohumättaid. Mõnikord olid onnid kaevatud maa
..10 000 a tagasi e.Kr). Neil kujutati peamiselt loomi härgi, lehmi, hirvi, hobuseid arvatavasti seetõttu, et jahiloomadel oli ürginimeste jaoks eriline tähtsus. Materjal ning värvid, mida kasutati, olid pärit loodusest. Joonistused on instinktiivsed, tehtud enne, kui õpiti üldse tundma geomeetriat. Kunstiga tegelemise põhjusteks arvatakse olevat religiooni (ürginimese usundiks oli tõenäoliselt a n i m i s m , millega kaasnes m a a g i a , ning näiteks loomade kujutisi loodi maagilistel eesmärkidel), samuti vajadust end väljendada, üles märkida igapäevast elu ja jahirituaale.1 Kunstil oli tollal sümboolne tähendus, millega püüti nähtavale tuua nähtamatut. Ürgaja inimesed mõistsid neid ümbritsevat palju kordi paremini kui tänapäeva inimesed seda suudavad ning seetõttu on üsna loomulik, et just loodusest on pärit need motiivid, mida ürgajal raiuti ehetesse või maaliti seintele. Olenemata erinevatest skaaladest on loomad üksteisega
annaabi.ee 
