Maadeavastajad (0)

Uurimistöö
Uurimistöö   on   õpilase   põhjalik   iseseisvalt   tehtud   töö,   mille   tulemusel   selguvad   uurija 
seisukohad   ja   järeldused,   s.o   uudne   teadustulemus   ehk   uurimus.   Uurimistöö   ei   piirdu 
refereerimisega. Uurimistöö ülesandeks on probleemi lahendamine või nähtuse kirjeldamine. 
Uurimisküsimused   ja   hüpoteesid   peavad   töös   olema   korrektsed   ning   uurimistulemused 
objektiivsed. 
Õpilase   uurimistöö   eesmärk   on   teadusliku   kirjandusega   töötamise,   andmete   kogumise   ja 
analüüsimise ning teadusliku töö vormistamise kogemuse saamine.  Lisaks toetab uurimistöö 
tegemine   õpilase   arengus   oskust   arvutit   kasutada,   oma   aega   pikema   protsessi   käigus 
reguleerida, olla järjepidev.
 
Uurimistöö  kirjutamisel  on õpilasele  toeks   juhendaja  . Juhendaja aitab teema  valikul , suunab 
allikmaterjalide  otsimisel , abistab  vormistamisel  ja töö   käigus tekkivate küsimuste puhul. 
Uurimistöö lõpeb uurimuse kaitsmisega komisjoni ees.
Uurimisöö ülesehitus 
Uurimistöö soovituslikuks  pikkuseks  on 20 lehekülge ( min 15, max 25 lehekülge). 
Uurimistöö koosneb järgmistest osadest: 
1. tiitelleht ; 
2. sisukord; 
3. sissejuhatus; 
4. töö sisu, mis on liigendatud peatükkideks,  andes  ülevaate teemakohasest 
teoreetiliselt materjalist ja õpilase läbiviidud uurimusest ning selle tulemustest; 
5. kokkuvõte; 
6. kasutatud allikate loetelu; 
7. lisad. 
Üldnõuded uurimistöö vormistamisel 
Trükikiri:    Times    New    Roman ,   tähesuurus   12   punkti,     reavahe   1,5.    Sisukorras ,   loendites, 
tabelites  ja muudes sarnastes tekstiosades kasutatakse 1,0-kordset reavahet. Põhiteksti kirjast 
väiksema  kirjaga  (8-10 punkti) on jooniste  allkirjad ning tabelid.
Lehe servadest jäetakse 2,5 cm ülalt ja alt; 2 cm paremalt; lehe vasakust servast 3 cm. 
Tekst kujundatakse nii, et ka lehekülje parempoolne serv jääb sirge (justify/külgjoondus). 
Tekstilõigud eraldatakse tühja reavahega, taandridu ei kasutata.  
Oluliste   mõistete   rõhutamiseks   võib   kasutada   paksu   kirja   (Bold).   Kursiivkirja   (Italic) 
kasutakse vaid  kirjeldatava  keelematerjali ning võõrkeelsete sõnade ja väljendite puhul. 
Töö   iseseisvad   osad   (näiteks:   sissejuhatus,   kirjanduse   ülevaade,   tulemused,   kokkuvõte   ja 
teised esimese taseme  pealkirjad ) alustatakse uuelt  leheküljelt kolmanda rea kõrguselt. Uut 
pealkirjastatud jaotist ei või alustada lehekülje alläärest, kui pealkirja alla jääb ainult üks rida 
teksti.   Lõigu   viimast,   poolikut   rida   ei   või   viia   järgmise   lehekülje    algusesse .   Alapeatükid 
järgnevad samalt leheküljelt. Peatükid tähistatakse  araabia  numbritega, näiteks 1., 1.1., 1.2., 2. 
jne. Peatükkide  hierarhia  ei tohiks olla liiga keerulise ülesehitusega.  
Uuelt leheküljelt algavate töö esimese astme pealkirjade ja järgneva teksti või teise taseme 
pealkirja     vahele   tuleb   jätta   tühi   rida,   samuti   pealkirja   ja   sellele   eelneva   teksti   vahele. 
Kolmanda   ja    neljanda    taseme   pealkirjad   järgnevad   nii    tekstile    kui   ka   eelmise   taseme 
pealkirjale  tavalise  reavahega,  samuti  on tavaline  reavahe  nende  ja järgneva  teksti  vahel. 
Sissejuhatust, kokkuvõtet, resümeed, kasutatud allikate loetelu ja lisasid ei nummerdata. 
Pealkirjadel  on vasakjoondus. Taandridu ei kasutata. Pealkirjade kirjatüübiks on Times New 
Roman, mille suurus on pealkirjade alanevale hierarhiale vastavalt 16, 14 ja 13 punkti paksus 
(Bold) kirjas.   Pealkirjade lõppu kirjavahemärke ei lisata.   Erandiks on  juhud , kus pealkiri 
koosneb mitmest lausest. Uurimistööde pealkirjades küsi- ja hüüdlauseid reeglina ei kasutata. 
Leheküljenumbreid   loetakse   alates   tiitellehest,   kuid   tiitellehele   ja     sisukorrale   lehekülje 
numbrit välja ei trükita. Numbri koht on lehekülje  alumisel  veerisel keskel või paremal  servas .
Iga tabel on nummerdatud (Tabel 1, Tabel 2 jne) ning varustatud pealkirjaga, mis paikneb 
tabeli peal.  Tabelite  numbreid  hakatakse lugema alates  esimesest  tabelist töös. Pealkiri peab 
olema   võimalikult   lühike   ja   selge,   kuid   samas   mõtestama   tabeli   sisu   lahti   ka   tööd 
mittelugenud inimesele. Tabelile peab olema teksti sees viidatud.
Joonisteks   nimetatakse   kõiki   teisi   illustratiivse   väärtusega   materjale,   nagu    graafikud , 
diagrammid ,  skeemid , pildid, fotod, kaardid jne. Joonised on sarnaselt tabelitele nummerdatud 
ja varustatud alllkirjadega ning neilegi viidatakse tekstis. Erinevus on selles, et joonise alllkiri 
asub joonise all.  Uurimistöös esitatud  fotode  allkirjadele lisatakse ka kirje foto autori kohta 
(Foto: Anu Abistaja )
Lisad saavad  omaette   numbrid , mis märgitakse lehekülje ülaserva vasakusse nurka. Lisaks 
nimetusele (Lisa 1, Lisa 2)   peab sellele järgnema ka lisa pealkiri. Lisad paigutatakse töö 
lõppu, pärast kasutatud allikaid . Lisadele lehekülje numbreid ei märgita.
Tiitelleht 
Tiitellehele  kirjutatakse  asutuse nimi, mille juures töö on tehtud (teadusasutus, kool, vm); töö 
vorm ( uurimistöö,  kodu –uurimistöö  vms);   töö pealkiri;  töö autori ja juhendaja ees- ja 
perekonnanimi ; töö teostamise koht ja aasta.  
Tiitellehel ei panda lausete (sõnade) lõppu punkti ega valmimiskoha ja –aasta vahele  koma . 
Töö   pealkiri   kirjutatakse   suuremas   kirjas   ja     jämetrükis   (16punkti).   Andmed   töö   autori 
( koostaja ) ja juhendaja kohta kirjutatakse 14 punkti. Tiitellehel pole lubatud poolitused ja 
lühendite   kasutamine.   Töö   iseloomu   määratlemisel   kasutatakse   mõisteid   “uurimistöö”, 
“kodu-uurimistöö”.  
Uurimistöö keel
Uurimistöö  keeleks  on üldjuhul eesti keel. Vastava kokkuleppe alusel töö autori ja juhendaja 
vahel võib töö keeleks olla ka mõni teine keel,  eeldusel , et nii töö koostaja kui juhendaja seda 
keelt valdavad. Võõrkeeles kirjutatud tööle lisatakse eestikeelne kokkuvõte. 
Töö keel on rangelt  teaduslik ja selle tagamisel peetakse silmas järgmisi nõudeid: 
• sõnastus peab olema korrektne ja loogiline ning vastama  kasutatava  keele 
ortograafiale; 
• kasutatakse üldtunnustatud terminoloogiat ja lühendeid; 
• väljenduslaad peab olema lihtne, tuleb hoiduda paljusõnalisusest; 
• välditakse võõrsõnadega liialdamist ja tõlkevääratusi; 
• välditakse sõnakordusi ja hoidutakse üliemotsionaalsetest väljenditest; 
• valitud vorm peab olema ühtne kogu töö ulatuses. 
Uurimistöös soovitatakse kasutada umbisikulist tegumoodi (töös käsitletakse, vaadeldakse, 
analüüsitakse jne) või kindlat kõneviisi (töö käsitleb, autor vaatleb, analüüsib jne). Välditakse 
nii kõne- kui ka konspektistiili. Kõnestiilile on omane liialdamine mina-vormi kasutamisega, 
konspektistiili iseloomustavad liiga  lakooniline  sõnastus ja lühendite  rohkus .
Kasutatud materjalide ehk kirjanduse loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida töö 
käigus kasutati ja millele on viidatud. Kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu põhjal saab 
asjatundja  otsustada, kui pädev on töö autor antud temaatikas ja kas selles ka midagi uut võib 
leida. 
Uurimistöö koostamisel saab kasutada mitmesuguseid materjale: ajalooürikud, kirjad, fotod, 
raamatud,  ajakirjandus , vaatlusandmed, ankeetküsitluse vastused, suulised mälestused, 
intervjuud jne. Mida rohkem erinevaid materjale töö käigus on läbi töötatud, seda suurema 
väärtuse uurimus omandab.