Näiteks muutusid leibkonnamudelid ning linna- ja maarahva suhtarv. Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüügiga enda elatamiseks. Industriaalühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teeninudssektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur. Tähtsustati teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Vajab haritud spetsialiste. Ühiskonna juhtimine on tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud. Kujunes keskklass. Arenes masstootmine ja massikultuur ning massimeedia.
Avaliku sektori tuumaks on riik institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Avaliku sektori põhiülesanded: *haldus avalik haldus, mis on riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et viia poliitikas püstitatud eesmärke. Esikohale on tõusnud avalikku haldust korraldavad institutsioonid (sotsiaalkindlustusamet, maksuamet) *valitsemine ERASEKTOR EHK TULUNDUSSEKTOR üks ühiskonna kolmest sektorist, kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted. Erasektori ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi ( täisühingud, osaühingud, aktsiaseltsid) suuruse ja ka tegevusala poolest. Ühisjooneks on kasumi taotlemine ja eraomadus. MITTETULUNDUSSEKTOR EHK KOLMAS SEKTOR üks ühiskonna kolmest sektorist; nimetatakse ka kodanikuühiskonnaks, kuhu kuuluvad kasumitaotluseta organisatsioonid ja institutsioonid.
Mittetulundussektor: Erasektor-Kodanikuorganisatsioonid (Huviühendused, seltsid, klubid, usuühendused) Avalik sektor-Riiklikud, avalikõiguslikud ja munitsipaalasutused ning ametid (Koolid, haiglad, pensioniametid, kodakonsus- ja migratsiooniametid) Ühiskonna sotsiaalne struktuur ehk kihistumine. Mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel, laias laastus kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna edukuse võti- Oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut Tv ül. 12, 16 (Eesti Koostöö Kogu kõige) 18. 2. 2. Avalik ja erasektor Avalik sektor: Riik-institutsioonide kogum, mis korraldab valitusemist ja viib ellu teatud eesmärke Riigi tunnused: *Riik on alati seotud võimu teostamisega.Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu *Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad
teenuste ja inimeste toimetuleku korraldamine; avaliku poliitika valdkondadeks on majandus- ja maksupoliitika, keskkonnapoliitika, asumipoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika; avalikust poliitikast eristub riigi julgeoleku ja korrakaitse tagamisele suunatud poliitikavaldkond (välispoliitika, sisepoliitika, kaitsepoliitika, migratsiooni- ja kodakondsuspoliitika) avalik sektor ehk esimene sektor üks ühiskonna kolmest sektorist: võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine; vt ka erasektor, mittetulundussektor bürokraatia ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus deflatsioon üldise hinnataseme jätkuv alanemine; vt ka inflatsioon demokraatia valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude
Kuidas ta toimib? Ehk tsiviilühiskond avaliku elu valdkond, mis eristub avalikust sekrotist ning erasektorist, kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. 7. Millised on kodanikuühiskonna ja riigi suhted? Demokraatlikud riigid võtavad kodanikuühendusi oma partneritena, kaasavad neid seadusloomesse, toetavaid neid rahaliselt. 8. Mida töhendab ühiskonna kihistus ja millisteks klassideks jaguneb tänapäeva ühiskond? Kuidas on võimalik inimgruppe veel eristada? Ühiskond on kihistunud kui inimesed jagunevad erinevatesse kihtidesse , kas siis majandusressusrsside, elustiili, päritolu põhjal. Keskklass tegelevad kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga Eliit juurdepäes riigivõimule, võimu mõjukus Alamklass teevad lihtsat tööd , saavad vähe palka, haridustase on madal 9
Teema: Nüüdisühiskond, selle kujunemine ja areng alamklass inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu eliit suhteliselt väikesearvuline rühm inimesi, kes paikneb stratifikatsioonistruktuuri tipus, kuna talle kuulub ühiskonnas oluliseks ja väärtuslikuks peetud tunnuseid (päritolu, varandus, võim või haritus) fordism H
kogum Agenda 2000 (5) - Euroopa komisjoni esitatud ametlik programm Euroopa Liidu reformimiseks ja laiendamiseks XXI sajandil administreerimine ehk haldamine (3) - riiklike ametkondade ka kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse otsuste elluviimisel administratiivne väärkohtlemine (3) - ametnikupoolne seaduse väär kohaldamine konkreetse kodaniku suhtes alamklass (1,2) - inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu avalik arvamus (3) - rahva või mõnede sotsiaalsete gruppide suhtumine ühiskonnas toimuvatesse sündmustesse, levitatavatesse plaanidesse või liidritesse. Tänapäeval kujuneb avalik arvamus peamiselt massiteabe põhjal. avalik haldus (2,3) - poliitiliste otsuste täideviimise protsess riigi- ja omavalitsuse institutsioonides
regulaarselt aru parlamendis. · Infoühiskond ühiskond, kus kasutatakse laialdaselt infotehnoloogiat majanduses, valitsuses ja igapäevaelus. · Postindustriaalne ühiskond ühiskond, kus kasutatakse massiliselt kõrgtehnoloogiat, hõivatute ülekaal on teenindussektoris. · Agraarühiskond ühiskond, kes põllumajandus areneb kiiresti ja elanikest vähemalt 50% on hõivatud põllumajandusega. · Teadmusühiskond ühiskond, kus majanduses ja ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi. (info oskuslik kasutamine) - Eestis on infoühiskond, sest meil on info igalt poolt kättesaadav loen uudiseid internetist, ID-kaardi kasutamine bussis, e-valimised, digiretseptid. Muutused ühiskonnas seoses postindustriaalse ühikonna tulekuga: 1. Teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti majandus ressursid hinnati ümber, tähtsaks muutus oskusteave. 2
Kõik kommentaarid