Eesti ajaloolised katused (0)

SISUKORD

Sissejuhatus 3
Õlg- ehk rookatus 4
Laastu - ehk pilpakatus 8
Kimmkatus 11
Sindelkatus 14
Laudkatus 16
Mätaskatus 17
Kokkuvõte 20
Kasutatud kirjandus 21

Sissejuhatus

Käesolev referaat teeb kiire tagasivaate Eesti ajaloos kasutusel olnud ja olevates looduslikest katusekatte materjalidest ning katuse konstruktsioonidest. Seletatakse lahti roo- ja õlgkatuse, pilpa- ehk laastukatuse, kimm- ja sindelkatuse ning mätta- ja laudkatuse ehitus viisid ja tavad. Kõik käsitletavad katuse liigid on omased Eesti puit- ja taluarhitektuurile, mõni vaesemale, mõni jõukamale, mõni varasemale, mõni hilisemale ajastule. Kõige levinum 19’nda sajandi talukatused olid rookatused (ligi 80% ) ja need on tulnud meie kasutusesse mujalt, rookatuseid ehitasid viikingid juba muistsel ajal. Viimased sajad aastad on väga jõudsalt levinud Euroopas ja ka Eestis puitmaterjalidest tehtud katused. Puit oli tollal odav ja kerge materjal, mille suurimaks miinuseks oli suhteline jõuetus vastu panna päikesekiirgusele. See oli ka ainus põhjus, mis vähendas puitkatuste eluiga. Katuste liikide juurde on lisatud illustreerivad pildid, mis peaksid tegema katuse ehitamise teooria selgemaks. Töö tegemisel lähtus autor Talviste. E, Masso. T ja Pere. R raamatustest.

Õlg- ehk rookatus

Tänapäeval ehitatakse roo- ja õlgkatuseid eelkõige loodusläheduse tõttu ja samadel põhjustel, miks neid materjale on ka algupäraselt kasutatud. Eelkõige tehti rookatuseid nende sriikides, kus pilliroog on kohapeal kergesti kättesaadav. Meil eelistati katuse materjalina