Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Betooniõpetus I praktikum (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

  • Normaalbetooni koostise arvutamine, tsemendi tüübi mõju betooni omadustele ja betooni statistiline kontroll
  • Töö eesmärk
    • Leida arvutuslikult selline materjalide vahekord segus, mis garanteeriks nõutava betooni tugevuse konstruktsioonis vastavuses olemasolevate tehnoloogiliste võimalustega;
    • selgitada erinevate tsementide mõju betoonisegu töödeldavusele, kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele;
    • teostada betooni statistiline kontroll kasutades paralleelrühmade katsetulemusi.

  • Kasutatavad materjalid
    • portlandtsement CEM I 42,5 (ehitustsement);
    • Portland-komposiittsement CEM II/B-M (T-L) 42,5 R;
    • „Kiiu“ karjääri looduslik liiv,
    • paekillustiku fraktsioonid 4/16;
    • joogivesi .

  • Töö käik
  • Betooni koostise arvutuslik määramine
    Betooni koostise arvutamisel lähtutakse betooni vajalikust keskmisest survetugevusest. Käesolevas töös rakendatakse absoluutsete mahtude printsiipi s.o. betoonisegu koostis-komponentide absoluutsete mahtude summa võrdub värskeltpaigaldatud betooni mahuga. Seejuures eeldatakse, et betoonisegu on täiesti tihe ehk tihendamisega on betoonisegust eemaldatud kogu kaasatud õhk. Betoonisegu koostise arvutus tehakse alati 1 m3 betoonisegu kohta.
  • Betoonisegu valmstamine
    Eelnevalt niisutatud nõusse lisatakse kõigepealt killustik , liiv ja siis tsement . Killustik, liiv ja tsement segatakse ühtlaseks kuivseguks. Seejärel lisatakse segades eelnevalt kaalutud vesi. Vesi lisatakse ühtlase joana ning segatakse mõnda aega. Täiendavalt tuleb segu segada vahepeal ka käsitsi, et anuma põhjas olev segu saaks korralikult läbi segatud. Pärast seda segatakse trelliga uuesti.
  • Betoonisegu konsistentsi katseline kontroll
    Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallalusele asetatud kooniline vorm ( Abramsi koonus ) täidetakse betooniseguga kolmes kihis. Pärast iga kihi lisamist tihendatakse segu metallvardaga (ø 15 mm) 25 korda sorkides. Pärast viimase kihi sorkimist pind silutakse kelluga.Vorm tõstetakse ettevaatlikult vertikaalselt ülesse ning asetatakse betoonisegust moodustunud
  • Vasakule Paremale
    Betooniõpetus I praktikum #1 Betooniõpetus I praktikum #2 Betooniõpetus I praktikum #3 Betooniõpetus I praktikum #4 Betooniõpetus I praktikum #5 Betooniõpetus I praktikum #6 Betooniõpetus I praktikum #7 Betooniõpetus I praktikum #8 Betooniõpetus I praktikum #9 Betooniõpetus I praktikum #10 Betooniõpetus I praktikum #11 Betooniõpetus I praktikum #12 Betooniõpetus I praktikum #13
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 260 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor katssten Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    8
    docx

    Betooniõpetus IV praktikum

    Graafikult 1 on näha, et proovikehade survetugevused olid suuremad suurema klassi betoonide puhul. Proovikehade maksimaalsete ja minimaalsete survetugevuste vahe on kõikide betooniklasside puhul peaaegu sama. Kõige suurema tugevusega proovikehade katsete puhul oli näha suuremat tugevuste erinevust. Proovikehade survetugevused langesid peaaegu lineaarselt, sõltuvalt külmumisajast. Põhjuseks, mis varem külmunud betooni survetugevus on madalam, on see, et värske betoon on veega küllastunud, betoonis olev vesi külmub ja paisub. Paisumise tulemusena tekivad kivistunud betoonis sisepinged, mis purustavad tekkinud sidemed veel nõrga tsementkivi ja täitematerjalide vahel.

    Betooniõpetus
    thumbnail
    14
    docx

    Betooni katsetamine

    245-2 vees 2402 2336 10,1 10,2 9,9 10,1 10,2 203 203 332 32,1 34,59 245-3 vees 2456 2377 10,2 10,1 10,0 10,2 10,1 211,5 212 346 33,5 5. JÄRELDUSED Katsetatud betooni töödeldavuse määramisel saime koonuse vajumiseks 50 mm, kirjandusliku allika väitel on tegu plastse seguga, kui vajumine on vahemikus 50-120 mm. [1] Katsetatud betoon kuulub S2 vajumisklassi, kirjantusliku allika järgi on tegemist S2 vajumisklassiga, kui koonuse vajumine jääb vahemikku 50-90 mm. [2] Katsetatud betooni katsekehade tihedus jäi vahemikku 2100-2600 kg/m 3, kirjandusliku allika väitel on tegemis normaalbetooniga. [3] Katsetulemuste põhjal on näha, et kivistumiskeskkond ei mõjuta märimisväärselt katsekehade tihedust. Madalaim tihedus on kuivas keskkonnas kivistunud katsekehadel, mille põhjustab

    Materjaliõpetus
    thumbnail
    9
    pdf

    Betoonisegu katsetamine labori töö nr5

    kuid tugevnemine toimub ajas veelgi. Laboratoorses töös selgus, et suurima survetugevusega (34,0 N/mm2) katsekehad kivistusid 20 kraadises keskkonnas 28 päeva. Väikseima survetugevusega (17,7 N/mm2) katsekehad kivistusid külmas keskkonnas 28 päeva. Betooni kivistumine aeglustub, kui temperatuur normaalsest temperatuurist madalam. Mõni kraad allpool 0º C kivistumine praktiliselt katkeb. Mida varem betoon läbi külmub, seda suuremad on tema struktuuri kahjustused ja betooni omadused muutuvad halvemaks (survetugevus väheneb). Keskmise survetugevusega (28,2 N/mm2) katsekehad kivistusid kuivas keskkonnas 28 päeva. Väheniiskes keskkonnas aurub betoonist sedavõrd palju vett, et järelejäävast ei piisa tsemendi täielikuks hüdratatsiooniks. Kuigi kuivas õhus on betooni tugevus kivistumise algperioodil suurema tahkete

    Materjaliõpetus
    thumbnail
    3
    docx

    Ehitusmaterjalid Betooni uurimine

    1800..2500 kg/m3) [1]. Segu koonusevajum oli 1,4 cm, mis näitab, et segu on väheplastne. [1] Normaaltingimustel kivinenud proovikehade keskmiseks survetugevuseks saime 33,1 N/mm2 ning külmas keskkonnas kivistunud proovikehade keskmiseks survetugevuseks saime 10,5 N/mm2. Mõlema puhul on sisse arvestatud paranduskoefitsent 0,95, sest katseid ei tehtud normaalkuubiga 15x15x15 cm. Katsete põhjal selgub, et -18C käes kivistunud betoon on oluliselt nõrgem normaaltingimustel kivistunud betoonist. Teatavasti kivistub betoon madalal temperatuuril aeglasemalt. Kuna betoonisegusse lisatavas vees tsemendi mineraalid lahustuvad, külmub seguvesi paar kraadi allapool nulli. Sellest on ka tingitud -18C juures kivistunud betooni nõrgad tugevusnäitajad. Normaaltingimustel kivinenud betooni survetugevuse klass võiks olla C25/30 ning -18C juures kivinenud betooni oma C8/10 [2] Kasutatud allikad 1. Otsman. R

    Ehitusmaterjalid
    thumbnail
    8
    doc

    Ehitusmaterjalid

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne nr 6 Õppeaasta 06/07 Töö nimetus: Normaalbetooni koostamine Üliõpilane: Toomas Rand Matrikkel: 051463 Rühm: EAEI 32 Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: T.Tuisk 1. Töö eesmärk: Valmistada betoon, mis vastaks betooni B20 töödeldavusega OK = 2 – 4 cm nõuetele. 2. Materjalide kirljeldus: Kasutati tsementi CEM II / B – T (T – L) 32,5 R, jämetäitematerjalina kasutati killustikku ja peentäitematerjalina liiva. Täitematerjalide kvaliteet oli tavaline. 3.Töö käik: 3.1 Segu töödeldavuse aste. 3.2 Betooni klass, variatsioonitegur ja nõutav survetugevus. Nõutud betooni tugevus 28 päeva vanuselt betooni klassi järgi arvutati valemiga 1. Valem 1:

    Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
    thumbnail
    6
    docx

    5 Kivistamise keskkonna tingimuste mõju betooni omadustele

    2. KATSETATUD MATERJALID Betoonisegu nr 1. 3. KASUTATUD VAHENDID Kasutatud materjalid:  tsement CEM I 42,5 (ehitustsement);  ”Kiiu” karjääri looduslik liiv;  paekivi killustik fraktsiooniga 4/16;  joogivesi 4. KATSEMETOODIKA Tabelist 4.1. Betoonisegu koostis valitakse betoonisegu koostis. Betoonisegu segatakse käsitsi, määratakse betoonisegu konsistents ja tihedus. Vormitakse 6 katsekeha mõõtmetega 100·100·100 mm. Betoon kivistatakse kahes erinevas keskkonnas. Tabel 4.1. Betoonisegu kostis Segu nr 1 Komponendid [kg/m³] [kg/12 l] Tsement 309 3,7 Liiv 654 7,85 Killustik #4/16 1197 14,36

    Materjaliõpetus
    thumbnail
    6
    doc

    Normaalbetooni katsetamine

    1 14 p 2,3322 100 100 100 344,8 34,48 33,42 2 14 p 2,2530 100 100 100 323,6 32,36 Valem (2) N   A  – survetugevus, [MPa] N - prismale takendatud jõud, [kN] A – katsekeha ristlõikepindala, [mm] 4. Järeldus Esimestel päevadel kivistub betoon suhteliselt kiirelt, hiljem aga üha aeglasemalt. Seitse päevaga saavutab betoon ca 2/3 oma normtugevusest. 14 päevaga betooni suhteline tugevus on 70%. Normaaltingimustel 14 päeva jooksul kivinenud katsekehade survetugevuseks tuli keskmiselt 33,42 MPa. 3

    Ehitusmaterjalid
    thumbnail
    5
    pdf

    Ehitusmaterjalid BETOON

    (674 kg/m3) 8,09 kg/12 l, peenkillustiku (1197 kg/m3 ) 2,94 kg/12 l, jämekillustikku 11,7 kg/12 l ja vett (180 kg/m3 ) 2,16 kg/12 l. Vesitsementtegur on 0,62. Betoonisegu valmistatakse eelnevalt niisutatud nõusse. Esmalt segatakse killustik ja liiv ning seejärel segatakse. Hiljem lisatakse tsement ja segatakse uuesti. Lõpuks lisatakse vesi ning segatakse ühtlase betoonisegu saamiseni. Betoonisegust valmistakse vähemalt 6 katsekeha mõõtmetega 100*100*100 mm. Betoon kivistatakse kolmes keskkonnas: normaaltingimustes (toas) ja külmas (õues), ja 60 kraadises keskkonnas. Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Metallplaadile asetati Abramsi koonus, mis täideti betoon-seguga kolmes kihis. Iga kihti tihendati metallvardaga sorkides 25 korda. Lõpuks pind siluti kelluga. Vorm tõsteti ettevaatlikult vertikaalselt üles ning mõõdeti betoonsegu koonuse vajum. Survetugevuse kontrolliks valmistati 2 seeriat katsekehi (3*2 kuupi servapikkusega 100

    Ehitusmaterjalid




    Kommentaarid (1)

    367152 profiilipilt
    367152: väga kasulik materjal, oli suureks abiks
    19:57 03-03-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun