EESTI MAAÜLIKOOL
Majandus- ja sotsiaalinstituut
KULUDE ARVESTUSTSÜKKEL: OSTMINE JA VÄLJAMAKSED
Arvestuse infosüsteemid
Tartu 2010
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1. KULUDE ARVESTUSTSÜKKEL Majandustegevuses 4
1.1 Kaupade tellimine , tarned ja teenused 4
1.2 Kaupade vastuvõtt ja ladustamine 5
1.3 Arvete protsessi parandamine 6
1.3 Kaupade ja teenuste eest tasumine 6
2. INFOTÖÖTLUSE PROTSEDUURID 7
2.1 Kontrolli eesmärgid, ohud ja protseduurid 7
3. Kulude arvestustsükli informatsiooni vajadused ja andmemudel 12
Kokkuvõte 15
KASUTATUD KIRJANDUS 16
juhtimisfunktsioon, konkurentsieelis/mõtteviis, teadus, üks äritegevuse kompetentse. Interdistsiplinaarsus: Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades: Majanduse põhitõed, Juhtimine, Finantsid, arvestus, Turundus, Tehnoloogia, inseneeria, IT, Seadused, rahvusvahelised normid, Keskkonnakaitse, Võõrkeeled, suhtlemine, Psühholoogia Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. Tarneahel on võrgustik jaemüüjatest, vahendajatest, vedajatest, ekspedeerijatest, logistikafirmadest ja tootjatest mis osalevad ühe kindla toote loomises, jaotuses ja toimetamises tarbijani. Tarneahel on ärilogistiliste tegevuste toimumisruumiks. Ettevõtete konkureerimisele lisandub tarneahelate konkureerimine. Tarneahel on kõigest lihtsustus. Reaalsed tarneahelad on pigem läbipõimunud võrgustikud vägagi paljudest ettevõtetest. “Ahel” aga rõhutab olulisi detaile.
Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades: Majanduse põhitõed, Juhtimine, Finantsid, arvestus, Turundus, Tehnoloogia, inseneeria, IT, Seadused, rahvusvahelised normid, Keskkonnakaitse, Võõrkeeled, suhtlemine, Psühholoogia. Logistika missioon- Logistika kesksed eesmärgid on majanduslik tõhus, klienditeeninduse kvaliteet ja paindlikus. Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. Omavahel seotud logistikategevused moodustuvad tarneahela. Tarneahel ehk logistiline võrgustik on toote või teenuse tarnijalt kliendile liikumisel kaasatud organisatsioonide, inimeste, tehnoloogiate, tegevuste, info ja muude ressursside süsteem. Tarneahela ulatus- Tarneahela moodustavad omavahel seotud logistikategevused. Sinna hulka kuuluvad kõik toote või teenuse tarnijalt kliendile liikumisse kaasatud organisatsioonis, inimesed, tehnoloogiad, tegevused, info ja muud ressursid.
lugemismaterjalile: Ain Kiisleri „Logistika ja tarneahela juhtimine“. Product, place, time, condition, cost!, quanity, customer Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Kiisler ptk 1 logistika olemus lk 15-37 Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel 1)Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. 2)7R: Right product, right place, right time, right condition, right quantity, right cost, right customer. Ütleb firmale, mis on erinevad logistilise kvaliteedi dimensioonid ja mõõdikud ning mis on erinevad põhjused, mis võivad põhjustada kliendi rahulolematust 3)Interdistsiplinaarsus: Logistika seondub erinevate erialadega - turundus, finantsjuhtimine, töö-operatsioonide juhtimine, IKT ja tehnikateadustega 4) Tarneahela ulatus: Tarneahela moodustavad omavahel seotud
liitude kasv, ärikorralduse struktuursed muutused. 4 HAJUS TEGEVUS ARENEV TÄIELIK 1960 INTEGRATSIOON INTEGRATSIOON 1980 2000 Nõudluse prognoos Ostmine Turuuuring Hanke- ja Tootmine tootmislogistika Toorme ladustamine Ladu Logistikaahel Materjali käsitlemine Pakkimine Toodangu ladustamine Veo planeerimine Jaotuslogistika Tellimuste käsitlemine Transport
millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt nende kasulikule elueale. Soetusmaksumuse jagamisel komponentideks tuleb lähtuda olulisuse printsiibist, st. ebaolulise maksumusega komponente ei ole vaja eraldi arvele võtta isegi juhul, kui neil on erinevad kasulikud eluead. Kõige tavalisem põhivara soetamise viis on selle ostmine. Materiaalne põhivara võetakse arvele ostudokumentide (ostuarvete), lepingute alusel. Ostmisel võetakse põhivara arvele käibemaksukohuslase poolt käibemaksuta. Vastavalt käibemaksuseadusele vähendavad ettevõtted ettevõtlusega seotud põhivara ostul oma käibemaksukohustust. Arvele võtmisel koostatakse järgmine lausend: D Põhivara D Sisendkäibemaks K Võlad tarnijatele Põhivara soetusmaksumus ei ole siiski alati üheselt määratletav, kuna soetatud vara eest
Klienditeeninduse strateegilised eesmärgid on: · Suurendada ettevõtte kasumit teenindustaset langetamata · Viia ettevõtte võimalused vastavusse klientide vajadustega · Pakkuda selliseid teenuseid, mis annavad konkurentsieelise Strateegia arendamisel tuleb silmas pidada viit lähenemisviisi · Klientide reaktsiooni objektiivne hindamine toote või teenuse puuduste korral · Kompromissi leidmine klienditeeninduse kulude ja tulude vahel · Kasumlike/kahjumlike klientide tuvastamine tegevuspõhise kuluarvestuse ja analüüsi abil · Klienditeeninduse siseaudit · Klienditeeninduse välisaudit Hea klienditeenindus võib olla sama tõhus reklaam kui allahindlus Klienditeeninduse standardid Klienditeeninduse standard on tellijalt saabunud tellimuse täitmise korraldus. Ettevõttes peavad olema
2. Nimetada logistika taktikalise juhtimise tegevusi. Taktikaline juhtimine on eelkõige niisuguste töömeetodite, juhtimis- ja tegutsemisviiside valik ja rakendamine, mis toetavad logistikastrateegia elluviimist. Tüüpilised taktikalise juhtimise valdkonna tegevused on toimingute ja protsesside ülevaatamine optimeerimise eesmärgil, optimaalsete veomarsruutide leidmine, kasutusvaru ja reservvaru tuvastamine, tootesortimendi juhtimine, läbimisaja analüüs, kulude analüüs ja abinõude väljatöötamine kulude vähendamiseks. 3. Nimetada logistika operatiivjuhtimise tegevusi. Operatiivne juhtimine hõlmab näiteks ostutellimuste tegemist, klientide tellimuste käsitlemist, vedude tellimist, ressursside juhtimist lao igapäevase töö korraldamisel, veoühikute ja veovahendite liikumise korraldamist ja jälgimist. 4. Millisel juhtimistasemel vastu võetud otsuste mõju on kõige suurem? Miks?
mahalaadimist laos, vastuvõtukontrolli ja vajadusel lahtipakkimist, hoiuühikute koostamist ning hoiukohtadele paigutamist. Ostmine- Osa sisendlogistikast. Protsessid ning tegevused [ostmine], mille tulemusena saavad ettevõtted oma tegutsemiseks vajalikke materiaalseid vahendeid (kaubad, materjalid) ja teenuseid. Hankimine- Strateegiline hankimine/ostmine ehk tarnijate juhtimine.. Hankimine = tarnijate juhtimine (strateegiline hankimine/ostmine) + ostmine hankelogistika- on tooraine, pooltoodete, detailide, sõlmede ja muu tootmiseks vajalike materjalide tõhus teisaldamine lähtepunktist tootmiskohta, tagades ostjale (tootjale) ajalis-ruumilise kasulikkuse. Hankelogistika: kaupade teisaldamine lähtepunktist tarbimiskohta. Hankelogistika = sisenev transport + ladustamine + materjalikäsitlus logistikasüsteem (vt loeng 2)- hankija ehk ostja ehk [tarnija] klient füüsiline või juriidiline isik, kes võtab toote
Kõik kommentaarid