50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-08-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
keiduuu
Õppematerjali autor
vastust. Alati saab kõike paremini teha, kuid inimesed peaksid siiski rahul olema sellega, mis neil on, ning olema õnnelikud, et valitsus neist tervikuna hoolib. Mis nüüd puutub ministrite voolavusse, siis ma ei oskagi öelda, kui hea see oleks Eestile, kui voolavus siin suureneks. Me oleme nii väike riik ja ma arvan, et pädevaid ministreid ühele kohale meil ei olegi rohkem kui üks või kaks. Ning kindlasti peaks olema õige inimene õigel ametikohal. Presidendivalimise süsteemid Euroopas Autor: Allan Sikk Antud artikkel räägib presidendivalimise süsteemides Euroopas. Euroopa süsteeme tuuakse võrdluseks Eesti süsteemile, sest meie süsteem on keeruline ja arvatakse, et see ei ole kõige õnnestunum variant. On mõeldud, et seda tuleks muuta, kuid enne kui seda teha, peaks vaatama, mis on võimalikud alternatiivid.
Niisugust süsteemi kasutatakse Prantsuse Rahvuskogu ja presidendi valimistel (ka Leedu president ja pool Seimi valitakse sel viisil). Kui on tegemist mitmemandaadilise ringkonna ning kandidaatide nimekirjadega, siis saab kõige rohkem hääli kogunud nimekiri endale kõik selle ringkonna mandaadid. 2. VÕRDELISED ehk PROPORTSIONAALNE SÜSTEEM Proportsionaalse valimissüsteemi idee esitas esmakordselt üks Prantsuse revolutsiooni juhte Honore Mirabeau 1789. aastal, kuid Euroopas võeti see süsteem esmakordselt kasutusele rohkem kui sada aastat hiljem 1899 Belgias parlamendi esindajatekoja valimistel. Proportsionaalset ehk võrdelist valimisviisi on võimalik kasutada ainult mitmemandaadilistes ringkondades. Sellise süsteemi puhul saavad nimekirjad mandaate enamvähem võrdeliselt neile antud häälte arvuga. Kõige klassikalisema võrdeliste valimiste süsteemi puhul hääletatakse kinniste nimekirjade kaupa
Valimisringkond piirkond, mille määratlemiseks võetakse aluseks rahvaloendusel saadud andmeid elanikkonna jaotumisest etnilistel, administratiivsetel ja muudel alustel. Valimisringkonnad moodustatakse parlamendi liikmete või teiste poliitilistele postidele täitmiseks vajaliku isiku või isikute valimiseks. Jaoskond valimise koht. 2. Tuntumate valimissüsteemide üldine olemus: enamussüsteemid, proportsionaalsed süsteemid, segasüsteemid V: enamussüsteemid valituks osutub enim hääli saanud kandidaat. Plussid: väiksem häältekadu, valija eelistuse veidi suurem arvestamine, miinused: proportsionaalsusekadu siiski olemas, võitjaks võib saada kõige vähem vihatud kandidaat. Proportsionaalsed süsteemid esinduskogu mandaadid jagatakse valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel võrdeliselt nende saadud häälte arvuga
Sisukord Riigiõigus -- üldosa Riigiõiguse mõiste, süsteem, normid ja allikad Riigiõiguse mõiste Riigiõigus kui õigusharu Riigiõigus kui teadusharu Riigiõigus kui õppedistsipliin Riigiõiguse süsteem Riigiõiguse üldprintsiibid Riigiõiguse instituudid Riigiõiguse normid Riigiõiguse allikad Konstitutsioon Seadused Täitevvõimu aktid Tavad Kohtupretsedendid Õiguse üldtunnustatud põhimõtted Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted Riigiõiguse norme sisaldavad välislepingud Euroopa Liidu institutsioonide poolt antud aktid, kui neil on riigiõiguslikku tähendust Rahvusvaheliste kohtute otsused, kui need omavad riigiõiguslikku tähendust Muud riigiõiguse allikad Konstitutsiooniteooria alused Konstitutsiooni mõiste ja liigid Konstitutsiooni vastu
Peaministri surm Peaministri kriminaalkorras karistamine Valitsus ei ole kolme nädala jooksul otsustusvõimeline kui 8 ministrit lahkuvad ja neid ei saa 3 nädala jooksul asendada, siis valitsus lahkub. Valitsuse usaldamine Küsitlused: 2000 46% 2002 42% 2003 56% 2004 42% 2005 44% 2006 61% 2007 64% - enne pronkssõdurit 2008 49% - majanduslangus, venelaste vastumeel Loeng XIII: Kohalikud omavalitsused · Üldiselt on maailmas levinud mitmetasandilised KOV süsteemid. Eestis seevastu on ühetasandiline · See üks tasand koosneb linnadest, valdadest ning alevitest · KOV-ide tekke alguseks loetakse pärisorjuse kaotamist 1816 aastal, kui tekkisid vallad (iga mõis moodustas valla) · Mõisaid oli u 1000. Linnasid oli sealjuures 12 (1820) · 1920: alla 400-ja valla linnasid 12 · 1940: 248 valda 33 linna · 1945: 637 omavalitsust linnasid 33 · 1989: 191 omavalitsust 33 linna
Lippmann’i poolt). See kulmineerus 1903 APSA (American Political Science Association) loomisega. 1949 loodi IPSA Kanada, USA, Prantsusmaa ja India eestvõttel. Eesti liitus 1994. Peamine vahe USA ja Euroopa politoloogide vahel on, et Euroopa politoloogid rõhuvad rohkem traditsioonilisele lähenemisele, nt Platoni, Aristotelese filosoofia jõudmaks tänapäeva politoloogiasse. Lisaks on erinevus ka metodoloogias – USA-s kasutatakse tunduvalt rohkem kvantitatiivset, Euroopas kvalitatiivset lähenemist, kuigi viimastel aastatel on ka Euroopas see suund laienenud. Biheivioristlik lähenemine Aluse pani Chicago koolkond, mis oli üks esimesi tõsisemaid koolkondi politoloogias. Biheiviorismi aluseks on poliitika vaatlemine inimkäitumise süsteemis ehk tähtsad pole institutsioonid vaid indiviidid. Selle raames hakati uurima poliitilise käitumise põhjuseid. Nt mis motiveerib isiksust tegutsema: vanus (mida vanem, seda
Poliitiline termin võeti esmakordselt kasutusele 19. sajandi algul kui üks Hispaania seadusandliku kogu fraktsioon nimetas end liberaalideks. Prantsusmaal nimetas viigipartei end 1849. aastal ümber Liberaalseks Parteiks. Liberalismi on läbi aegade, samuti eri riikides erinevalt tõlgendatud. Kui USA-s seondub liberalism põhiliselt inimõigustega ehk kõige liberaalsemad on need parteid, kes taotlevad võrdseid õigusi kõikidele inimestele, siis Euroopas tõlgendatakse liberalismi põhiliselt majandusvabadustest lähtudes ning liberaalseks peetakse poliitikut, kes ei poolda piiranguid majanduses (maksud ettevõtlusele, tollipiirangud, piirangud vabale konkurentsile). Liberalismil on 3 peamist dimensiooni: 1) Moraalne- elu, vabadus, väärikus 2) Poliitiline- hääletus-, osalus-, sõnavabadus 3) Majanduslik- individualism, vabaettevõtlus 14.-15
Kui Riigikogu hääletab poolt, asub peaministrikandidaat valitsust komplekteerima. Kui ei, tuleb presidendil leida uus kandidaat. Mida rohkem on valitsusel toetajaid parlamendis, seda lihtsam on tal võimul püsida. Arvatakse, et valitsuse eluiga pikendab ka kõigi ministrite kuulumine ühte erakonda. Sellise üheparteilise valitsuse saab luua erakond, kellele kuulub vähemalt pool parlamendi kohtadest. Üheparteilist valitsust esineb väga harva, Euroopas on see tavaline vaid Suurbritannias. Teiste Euroopa riikides ja ka Eestis moodustatakse enamasti mitmeparteiline ehk koalitsioonivalitsus. Sinna lähevad need parlamendis esindatud erakonnad, kes suudavad tulevase poliitika põhijoonte suhtes omavahel kokku leppida ehk luua koalitsiooni. Parlamentaarses riigis vahetub valitsus tavaliselt sagedamini kui parlamendi kooseis. Selle põhjuseks on valitsuskriisid, mis avalduvad erimeelsustes valitsuse sees või valitsuse ja parlamendi vahel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid