Mälutreening (0)

Sisekaitseakadeemia - Psühholoogia - Psühholoogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Midagi enamat kui lihtsalt hinde või linnukese kirja saamine?

Lõik failist

Mälutreening
Referaat

Tallinn 2004
Carlos Castaneda ütleb oma raamatus “ Don Juani õpetused” järgmist:“ Kui inimene hakkab õppima, siis ei ole ta kunagi selgusel oma eesmärkidest. Tema eesmärk on puudulik, tema kavatsus on ähmane. Ta loodab tasusid, mis kunagi ei materialiseeru, sest ta ei tea midagi õppimise raskustest. Ta hakkab õppima aeglaselt, tükk-tükilt, siis suuremate kamakatena - ja tema mõtted on varsti vastuolus , sest see, mida ta õpib, ei ole kunagi see, mida ta endale ette maalis või kujutas ja nii hakkab ta kartma. Õppimine ei ole kunagi see, mida keegi loodab. Iga õppimise aste on uus ülesanne ja hirm, mida inimene kogeb , hakkab kasvama halastamatult, järeleandmatult. Tema eesmärk muutub lahinguväljaks” ( http://home.delfi.ee/~uhhuu/Castaneda_1.html 03.02.2005).
Ilusasti öeldud. Ja kindlasti peitub selles suur tõetera. Kuid vaatame hetkeks, mida siis õppimine tähendab ja kuidas õppida. Olen ise kaitseväelane ja töötan alluvatega. Kaitseväes tähendab

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

39 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

innokentis Õppematerjali autor

Carlos Castaneda ütleb oma raamatus “ Don Juani õpetused” järgmist:“ Kui inimene hakkab õppima, siis ei ole ta kunagi selgusel oma eesmärkidest. Tema eesmärk on puudulik, tema kavatsus on ähmane. Ta loodab tasusid, mis kunagi ei materialiseeru, sest ta ei tea midagi õppimise raskustest.

mälu psühholoogia mälutreening

Sarnased õppematerjalid

rtf

MIS ON MÄLU JA KUIDAS SEDA TREENIDA

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Laima Moora MIS ON MÄLU JA KUIDAS SEDA TREENIDA Referaat Juhendaja: Maarika Kaasik Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................3 Mis on mälu..................................................................................4 Mälu liigid....................................................................................4-7 Mälu tüübid..................................................................................8 Mälu protsess................................................................................8-9 Mälu vead....................................................................................10 Mälu treenimine.......

Isiksusepsühholoogia

docx

Meeldejätmine

MEELDEJÄTMINE Referatiivne ülevaade Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................3 1. Mälu olemus............................................................... ................... 3 2. Mälu liigid.......................................................................................3-4 2.1. Protseduuriline mälu.........................................................................................4 2.2. Semantiline mälu..............................................................................................4 2.3. Episoodiline mälu.............................................................................................4 3. Kuidas meelde jätta?............................................................. ............5 3.1

Uurimistöö ja õppimise metoodika

doc

Psühholoogia essee

kujund tuleb panna vastava kujuga auku. Nii arendavad mänguasjad ja mäng last ja seeläbi toimub nö teadmatu õppimine. Teiseks õppimisetapiks on muidugi kool. Teadliku õppimise käigus omandatakse erinevaid teadmisi näiteks loodusteadustest, ajaloost ja matemaatikast, mis arendavad meie üldist mõtlemist. Kuidas aga meelde jätta kogu see materjal, mida järgmiseks kontrolltööks või eksamiks vaja on? Selle küsimuse vastuse otsimiseks tuleb suunata pilk mälu struktuuri ja mäluprotsessidesse. Mälu koosneb erinevatest struktuuridest: lühimälu ja pikaajaline mälu. Kuna lühimälu salvestab vaid vähe asju ja siis need unustab, siis on vaja teatud asjad salvestada pikaajalisse mällu. Muidugi võib teatud õpilastele kasuks tulla ka enne eksamit või kontrolltööd materjali vaadata, sest siis on see materjal lühimälus, kuid kindel on see, et kõik materjali pole võimalik niimoodi kiiresti pähe saada. Seepärast õpimegi me juba kodus

Psühholoogia

docx

Mälu

ülejäänut ... Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad." Igapäevaelus ilmutab mälu ennast väga erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näiteks mälestused selle kohta, mida te tegite eelmise reede õhtul või mida kavatsesite teha homme pärast tunde, teadmised, kuidas arvutada ringi pindala või koonuse ruumala, mitu sentimeetrit on ühes meetris, kuidas lõhnab kohv, kes on Charles Darwin ja kes on Madonna, kas fotol on

Üldpsühholoogia

doc

Õppimine ja mälu

toimet enesekinnitus: enne mingi käitumisviisi rakendamist kaalub inimene selle sammuga võimalikke positiivseid ja negatiivseid tagajärgi. Lisaks motiveerib inimest tegevuse tulemuslikkus: kui tagajärjed vastavad ootustele/nõudmistele, siis on see omakorda tugevdavaks enesekinnituseks. 3 Mälu mõiste läbi aegade Mälu kui endise kogemuse peegeldus teadvuses on võime omandada, säilitada ja reprodutseerida kogemusi. Vahetu tunnetamise (tajumise) materjal reprodutseeritakse kujutlustena, üldistatud tunnetamise (mõtlemise) materjal aga sõnade ja lausetena. Reprodutseerimine toimub assotsiatsioonide alusel. Aju - mälu asukoht Inimese aju on kõikidest elunditest kõige keerulisem. Üheks aju imepäraseks omaduseks on mälu. See on võime salvestada, säilitada ja vajaduse korral taastada

Psühholoogia

doc

Mis on mälu ja kuidas seda treenida

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Raul Adamsoo 10.B klass Mis on mälu ja kuidas seda treenida? Referaat Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................. ...............2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... .................3 MIS ON MÄLU?..........................................................................

Inimese õpetus

docx

Mälu, mälutüübid ja õpistrateegiad

Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................. 3 1. MÄLUST- kes on Endel Tulving................................... 4 1.1. Mälu- mis see on?......................................................... 6 1.2. Mälu liigid.................................................................... 7 1.3. Mäletamist soodustavad tegurid................................... 10 1.4. Mälu pärssivad tegurid ................................................. 12 2. UURIMUS .................................................................... 13 2.1. Lühimälu testi tulemused............................................. 14 2.2. Lühimälu testi järeldused.............................................. 14 2.3

Psühholoogia

102

docx

Pedagoogiline psühholoogia

mõttes) klassikalise tingituse vahendusel. Nii võivad hirmu tekitavaks osutuda mitmesugused kontrollisituatsioonid, õpetaja isik, koolikell jne. Märguande ja tingimatu ärritaja vahel kord tekkinud seose kõrvaldamine võib osutuda küllaltki raskeks kasvatusülesandeks. 2) Assotsiatiivne tingimine ja selle rakendused koolis. Juba Aristoteles täheldas, et mõnede asjade ja ideede meeldetuletamisele aitab kaasa nendega seostuvate esemete, sündmuste või ideede meenutamine. Ta leidis, et mälu efektiivsus suureneb juhtudel, kui kaks ideed või sündmust on lähestikku, järgnevad üksteisele, on sarnased või vastandlikud. Assotsiatiivse tingituse olemasolu kutsub ühe idee või sündmuse meenutamine esile sellega paaris oleva sündmuse või idee meenutamise. Klassikaline tingitus on vaadeldav assotsiatiivse tingituse erijuhuna. Koolis toimub paljude lihtoskuste õppimine assotsiatiivse tingituse kujundamisega. Nii

Psühholoogia

Rohkem sarnaseid