50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
KadiM
Õppematerjali autor
Nad ehitasid püramiide ja templeid, kus ohverdasid vallutatud linnadest võetud vange. Preestrid tapsid lahingutes vangid altaril. Nad lõikasid ohvri rinnast välja veel tuksuva südame, kasutades selleks üliteravast kivist valmistatud tseremoniaalseid nuge. Ohvri verega kallati üle jumalate kujud. Jumalad olid nt Huitzilopochtl (sõja- ja päikesejumal), Quetzalcoatl (tarkusejumal), Tezcatlipoca (saatusejumal), Xipe Totec (kannatuste jumal) jne. Inkad 8 Aastatel 1438 1535 valitsesid inkad tohutu suurt ning hästi organiseeritud impeeriumit, mis ulatus Andidest Lõuna-Ameerikani. Nende põhiline ajalugu algas umbes 13 sajandi keskpaigas, kui nad rajasid Peruu kiltmaale oma asula Cuzco, mis aga tugevnes 15. sajandiks kõvasti ja oli siis juba inkade linnriigi keskus. Kõiki lähedalasuvaid hõime alistades lõid inkad Tahuantinsuyu riigi, mille pealinnaks oli Cuzco. On olemas ka pärimus, mille
Geogr olud: tsiv kujunes mehhiko kiltmaal, ja yucatani poolsaarel. Mehhiko kiltmaa poolkõrbed ja savannid sobisid põlluharimiseks. Jõed võimaldasid rajada niisutussüsteeme. Yucatani ps-l oli vaja põlluharimiseks metsi langetada ja maad kuivendada. Pikka aega levis alepõllundus. Hakkasid levima ka kunstpõllud (loodusliku jõe/järve või kanalumuda ja kõdunevad taimed kokku). Põlluharimine muutus peamiseks elatusallikaks Mehhikos kui ka Yucatanis III a.t eKr. 5. OLMEEGID, MAIAD, ASTEEGID. Tsiv algus, olmeegid: Elanikud olid kiviaja tasemel : metalli kasutada ei osanud. Sellegipoolest arenesid mitmed asulad väikesteks linnadeks oma ülemkihi ja kohaliku valitsejaga. Kõige silmapaistvamad linnad tekkisid umbes 1200.a eKr Mehhiko lahe lõunarannikul, madaliku ja mehhiko kiltmaa piirialal. Need olid olmeekide linnad. Linnad olid väiksed, valitsejate ja preestrite residentside ning nende ümber koondunud käsitööliste asulatega
Neil olid riigikoolid (kutse- lihtrahvale, eliitkoolid ülikutele) Õpetati ajalugu, religiooni, riigivalitsemist, sõjakunsti, matemaatikat, astronoomiat ja retoorikat. Ka filosoofia oli arenenud. Astronoomid olid loonud kaks kalendrit päikese- ja usukalendri. Piktograafiline kiri, mille märke kanti hirvenahale või paberile võimaldas luua ka rikkaliku kirjanduse. Arhitektuuri oli arenenud. MAAJADE LINNRIIGID · RIIGID: Kesk-Ameerika kõrgkultuuri loojad olid maajad ehk maiad, elasid Yucatani poolsaarel. Neil ei olnud ühtset riiki, vaid iga linnriik kujutas endast omaette võimukeskust. Hiljem moodustasid linnriigid omavahel ka lõdva liidu. Ülemkihti kuulusid sõjaline aristokraatia ja preesterkond. Linnriiki juhtis ametnike abil preesterkuningas, kelle võim oli pärandatav. Lihtravas koosnes vabadest maaharijatest, käsitöölistes. Olid ka orjad. Maaharimises tunti alepõllundust
Mait Kõiv Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid 10.11 Lähis-Ida muinaskultuurid (,,Tsivilisatsioon ja riikluse teke" M.Kõivu ekursus TÜs, ,,Vanaaeg" M.Kõivu ja S.Stadnikovi ekursus TLÜs") Harri Hiiemaa Aafrika Egiptus Sergei Stadnikov Mesopotaamia Amar Annus Egiptus ja Mesopotaamia on kujunenud teineteisest sõltuvalt, suhtlemine toimus enne, kui seal tsivilisatsioon kujunes. Nende vahe on siiski küllalt suur selleks, et neid vaadelda kui erinevaid tsivilisatsioone, mitte ühe tsivilisatsiooni eri osasid. Ei saa öelda ka, et üks oleks teise esile kutsunud, nad tekkisid paralleelselt (4. aastatuhandel eKr). Induse tsivilisatsioon on tekkinud hiljem, Induse tsivilisatsioon ei kujunenud Mesopotaamia tsivilisatsioonist isoleeritult. Ta ei ole Mesopotaamia tsivilisatsiooni üks osa, kuid ta on Mesopotaamia tsivilisatsioonist mõjutatud. Viljaka poolkuu alalt hakkas tsivilisatsioon levima Euroopasse (Egeuse tsivilisatsioon), ka Nuubiasse, Etioopiasse (Eg
On peetud hilisemate kultuuride alusepanijateks. Neile oli omane suurte kivipeade valmistamine (basaldist). Nende püha loom oli jaaguar. Hästi palju tehti kujusid, mis pidid olema jaaguari ja naise järeltulijad (beebijaaguarid). Tegeleti pallimängudega: olid suured väljakud, pall oli kautsukist ja seda ei tohtinud lasta maha kukkuda, seda aeti edasi õla või puusaga. Yucatani poolsaarel tekkis Maia tsivilisatsioon (I aastatuhat eKr). Põlde sai rajada tänu kuivenduskanalitele. Maiad hakkasid ehitama püramiidtempleid (nagu olmeegid), mille ümber kujunesid linnad. Ei tekkinud üks riik, vaid terve rida erinevaid linnriike. On leitud ~120 erineva linna jäänuseid (kõik ei eksisteerinud paralleelselt). Nad eksisteerisid 300-900 pKr. Linna keskuses oli püramiidtempel ja selle läheduses kuningate residents ja väiksemad templid. Igat maiade riiki valitses kuningas. Temast madalamale jäi sõjaväeline aristokraatia, preesterkond, ametnikkond ja talupojad
olid ka rahulikud põlluharijad ja edukad mitmel teadus- ja kunstialal. Eriti kõrgelt olid arenenud matemaatikas ja astronoomias. Neil oli väga täpne kalender, mis jagas aasta 260 päevaks. Ehitiste asend maastikul suhestati tähtede paigutusega taevavõlvil ja tähtede vaatluseks püstitati erilisi ehitisi. Samuti oli maajadel oma kiri ja ajalookirjutus, kuid neil puudusid metallist tööriistad ja ratas. Inkade kultuur: Erinevalt teistest Vana-Ameerika kultuuridest, elasid inkad müüridega kaitstud linnades ja maksustasid ümbruskonna põlluharijaid. Usuelu oli tagasihoidlikum ja elukorraldus praktilisem. Inkad olid ka väga osavad ehitajad. Nad ehitasid suurepäraseid sillutatuid teid ja niisutussüsteeme. Müürides ühendasid nad kivid tappidega või andsid neile nii täpse kuju, et nad juba oma raskusega hästi koos püsisid. Kõrgelt oli ka arenenud tekstiilikunst ja metallurgia (kulla ja vase töötlemine). Tuntuimad teosed
I loeng 06.02.2012 VANA-EGIPTUS 06.02.2012 4000 e.m.a. Maailma vanim tsivilisatsioon. Koosneb kahest piirkonnast: Alam- Egiptus (Niiluse delta) ja Ülem-Egiptus (Niiluse org kuni Aswanini) 20-40 km lai, viljakandev Püramiidid ehitatud vaaraote hauakambriteks, neid ehitati 2000-2500 e.m.a.; püramiide Egiptuses ~20 tk. Enamik egiptlasi mattis surnuid kõrbeliiva Memphis (muistne Egiptuse pealinn) Teeba , Kuningate Org Amarna 4000. e.m.a. tekkis Egiptuses kiri ja riik (2 tsivilisatsiooni märki). Kiri oli alguses piltkiri 5000 märgiga. Hieroglüüf püha märk tõlkes Kiri info säilitamise, hoidmise ja taasesitamise süsteem Riigi toimimiseks vaja inimesi, kes 1) Suutelised valitsema, kaitsma - aristokraate 2) Administreerima, haldama Piltkirja 5000 märki kahanes 24-ni. Kuju lihtsustus. Kirjaoskajaid inimesi oli tollal 2% rahvastikust. On säilinud püramiidide seintele, sarkofaagide seintel kirju, säilinud ka ilukirjandust (Sinuhe jutustus reisikiri) Ptahhotep
KESKAEG Piirid: tavapäraseim: 476-1453 - 476 Lääne-Rooma lagunemine - 1453 Ida-Rooma lagunemine - 1492 Kolumbus jõudis Ameerikasse Prantsusmaal: 4. saj.(Rooma 2-ks) -18. saj (Prantsuse revilutsioon) Eestis: 13. saj (Muistne Vabadusvõitlus)-16. saj Mõiste: keskaja (medium aevum) mõiste kasutusele 15. saj. tunnetati uut paremat ajastut eelnevale ajale anti halvustav hinnang Perioodid: varakeskaeg 5.-10. sajand Lääne-Rooma asemele uued riigid kujunes feodaalkord kiriku tugevnemine kõrgkeskaeg 11.-14. saj (13. saj oli kogu õitsenguaeg) keskajale iseloomuliku väljakujunemine (raekoda, rüütlid) 1347 katkuepideemia suurim katastroof, mille tõttu sureb 1/3 Euroopast hiliskeskaeg ja varauusaeg maadeavastused renessanss reformatsioon kirik ei domineeri enam Suur rahvastaränne 4.-6. saj Rooma riigi äärealadel elasid germaani hõimud(gemraanlased, goodid, vandaalid). Roomlased ja germaani hõimud ei sa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid