Muusika ja selle seos heliõpetusega (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

14

pptx

Akustika

Heliõpetus Jana Sarnavskaja 2012  Sisukord Heli Heli levimine Heli peegeldumine Müra Füüsika ja muusika Kokkuvõte  Heli Heliallikaks nimetatakse võnkuvat keha Heliks nimetatakse keskkonnas levivat võnkumist Inimene kuuleb heli vahemikus 16Hz kuni 20 000Hz Infraheli on heli, mille sagedus on väiksem kui 16Hz Ultraheli on heli, mille sagedus on suurem kui 20 000Hz Kindla helikõrgusega heli tekitamiseks kasutatakse heliharki  Heli levimine Laineks nimetatakse võnkumise levimist keskkonnas Heli levimise kiirus sõltub õhutemperatuurist, õhuniiskusest ja õhurõhust Heli levimise kiirus õhus on 330 m/s Heli levimise kiirus vees on üle nelja korra suurem kui õhus, 1450 m/s Heliallikas tekitab laineid, mis jõuavad meie kõrvadeni.  Heli peegeldumine Suurtes ruumides, näiteks kirikutes, esineb kõnelemisel eriline heli, järelkõla. See tekib põhiheli ja peegeldunud heli liitmisel

Füüsika

15

ppt

Helilained ja selle omadused

Joosep Tiirik AR - 3 Mis on helilained ? Helilaine on aines levivad mehhaanilised võnkumised. Võnkuv keha tekitab laineid. Helilained on pikilained . Pikilaines liiguvad osakesed piki laine levimise suunda Kuidas tekib heli ? Heliallikaks võib olla iga nähtus, mis tekitab keskkonnas levivaid rõhu või mehaanilise pinge muutusi. Helilained levivad vedelikes ja tahketes kehades niisama hästi kui gaasides (näiteks õhus). Vaakumis helilained ei levi, sest puudub elastne keskkond, mis võnkumist edasi kannaks. Helilainete levimine Helilaine võib levida kas tasalainena või keralainena. Tasalainet saab tekitada suur tasapinnaline keha, mis võngub edasi-tagasi. Kerapinnaline helilaine ehk keralaine

Füüsika

22

pptx

Heli

HELI MILLEST ME RÄÄGIME?  Mis on heli?  Kuidas heli tekib?  Heliallikad  Heli kiirus  Kuuldav heli, infraheli ja ultraheli  Heli peegeldumine ja kaja  Müra  Kasutatud kirjandus MIS ON HELI?  Heliks nimetatakse keskkonnas levivat võnkumist  Heli iseloomustatakse helikõrguse (ühik 1 Hz) ja helivaljuse (ühik 1 B) abil  Mida suurem on võnkesagedus, seda kõrgem on heli  Mida suurem on võnkeamplituud, seda valjem on heli KUIDAS HELI TEKIB?  Heli tekitavad võnkuvad kehad:  Võnkuvkeha paneb võnkuma ka ümbritseva õhu  Õhk omakorda inimese kõrvas oleva trummikile  Trummikile võnkumist tajumegi helina  Õhuta ruumis heli ei levi! HELIALLIKAD  Heliallikaks nimetatakse võnkuvat keha  Helisev pillikeel  Orelivile  Saag puu lõikamisel  Töötav auto mootor  Jne.

Füüsika

2

doc

Heli omadused

HELI OMADUSED. HELI ON MIS TAHES KESKONNAS LEVIV MEHHAANILINE VÕNKUMINE. HELI LEVIB KÕIKJA, KUS KESKKOND ON ELASTNE - GAASILISES, VEDELAS,TAHKES. VAID VAAKUMIS HELILAINED EI LEVI! HELI LEVIB LAINETENA. Heli levimiskiirus erinevates keskkondades on erinev ja sõltub keskkonna tihedusest. Õhus levib helilaine +21 kraadi juures 344 m/s ( leia avaldis km/h ) Teades seda, saab välja arvutada helitekitaja kauguse. Vees levib heli märksa kiiremini-1480 m/s,soolases merevees aga 1520 m/s. Terases levib heli koguni 5050 m/ s. Heli levib ka mööda luid. Iseenda hääl ei jõua sisekõrva mitte ainult õhuvõngetena väljaspoolt, vaid ka mööda koljuluid levides. Kuid luude kaudu saabuvad võnked on veidi teistsuguse tämbriga kui see hääl, mis saabub õhuvõngetega. Seepärast tundubki oma hääl,mis on salvestatud magnetofonilindile,võõrana. Luujuhtivust kasu-

Muusikaõpetus

8

doc

Helivaljus, helivaljuse kõverad ja müra keskkonnas

praktikumi jooksul lähemalt tutvust tehtud. Mina kahjuks praktikumi käigus kuuldelävede ja müra taseme mõõtmisega kokku ei puutunud, kuna vastavad aparaadid olid lihtsalt vigased. Seega piirdub minu ettekanne üldise informatsiooniga ning ei lasku arvutustesse. Referaadis toon aga välja ka mõned põhivalemid. Enne, kui põhiteemade juurde pöördun, räägin natuke ka helist kui füüsikalisest nähtusest ning selle omadustest. Heli Heli on keskkonnas leviv elastsuslaine (gaasis või vedelikus - pikilaine, tahkes - ka ristlaine) võnkumine, mis levib õhus kiirusega 344 m/s. Füsioloogiliselt suudab normaalse kuulmisega inimene tajuda õhus levivaid helisid võnkesagedusega 16 kuni 20 000 Hz (väikelapsed isegi kuni 40 000 Hz). Tajupiiridest kõrgemad ja madalamad sagedused on vastavalt ultraheli ja infraheli. Kuuldelävi (vaikseim heli, mida

Keskkonafüüsika

10

doc

Huvitavaid katseid/fakte füüsikast

Aega saab mõõta ka tule abil, kui seda võtet kasutati veel 18. sajandil. Esimesed mehhaanilised kellad, mis sarnanesid praegustele, valmistati rohkem kui 600 aastat tagasi. Tänu igasugustele katsetele avastati digitaalne kell, mida kasutatakse tänapäevalgi. Optika ehk valgusõpetus tähistab füüsika haru, mis tegeleb valgusnähtuste uurimisega. Miks me näeme kehi? 2500 aastat tagasi arvati, et silmadest väljuvad erilised kiired, millega kombitakse kehi ja selle tulemusena neid tajutaksegi. Aga tegelikult näeme me kõike tänu valgusele. Füüsikaseadmeid kasutades saab teha väga palju asju, üks neist oleks fotoaparaat. Läbi fotoaparaadi läätsede saab pilte jäädvustada, algul on pilt küll negatiivkujutisena, kuid tulemusena saadakse siiski positiivkujutis ehk valmis pilt. Valgust on näha siis, kui see silma levib. Valgus levib sirgjooneliselt. Valgusallikais näeme neilt kiirguva valguse tõttu. Neid kohti keha pinnal, mis

Füüsika

2

doc

Heli omadused

HELI OMADUSED. HELI ON MIS TAHES KESKONNAS LEVIV MEHHAANILINE VÕNKUMINE. HELI LEVIB KÕIKJA, KUS KESKKOND ON ELASTNE - GAASILISES, VEDELAS,TAHKES. VAID VAAKUMIS HELILAINED EI LEVI! HELI LEVIB LAINETENA. Heli levimiskiirus erinevates keskkondades on erinev ja sõltub keskkonna tihedusest. Õhus levib helilaine +21 kraadi juures 344 m/s ( )Teades seda,saab välja arvutada helitekitaja kauguse. Vees levib heli märksa kiiremini-1480 m/s,soolases merevees aga 1520 m/s. Terases levib heli koguni 5050 m/s. Heli levib ka mööda luud. Iseenda hääl ei jõua sisekõrva mitte ainult õhuvõngetena väljaspoolt,vaid ka mööda koljuluid levides. Kuid luude kaudu saabuvad võnked on veidi teistsuguse tämbriga kui see hääl, mis saabub õhuvõngetega. Seepärast tundubki oma hääl,mis on salvestatud magnetofonilindile,võõrana. Luujuhtivust kasu-

Muusika

7

docx

Heli

................................................................... 7 2 Heli ja hääl Heli tekitavaid kehi nimetatakse heliallikateks. Enamasti on nende võnkumine suure sagedusega ja väikse amplituudiga ,mistõttu me ei märkagi heliallikate võnkumist. Heliallikaks võib olla Häälepael, võnkuv joonlaud, pilli keel, helihark jne. Helihark tekitab kindla sagedusega heli. Seda kasutavad koorijuhid ja on ka füüsika katsevahend. Paljudel juhtudel on helihark valmistatud sagedusele 440 Hz, mis vastab esimese oktavi la-le. Õhus levib heli pikilainena. Vabas ruumis levib heli kerakujuliste lainetena. Mida kaugemale heliallikast ,seda suuremale pinnale võnkumise energia jaotub. Heliallikast eemaldumisel kuuleme heli üha nõrgemalt ,sest mida kaugemale heliallikast ,seda vähem energiat kõrvadesse langeb. Heli suunamiseks kasutatakse ruuporit

võnkumine ja lained

Kommentaarid (0)