AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED
(KT 04.03.2011)
Mõisted:
1.raudne eesriie – NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi
muust maailmas
2.külm sõda – Lääne demokraatia ja kommunistliku rešiimi
pikalelevinud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi
3.Trumani doktriin – 1947.aastal USA presidendi Trumani poolt
tehtud avaldus, millega taheti ära hoida kommunismi levikut maailmas
4.Marshalli plaan – USA ulatuslik majandusabi IIMS kannatanud
euroopa riikidele (looja: G.Marshall)
5.Berliini blokaad – 1948.aastal sulges Nõukogude sõjavägi kõik
teed Lääne-Saksamaa ja Berliini vahel, et takistada sinna vajalike
kaupade toimetamist
6.ÜRO – Pärast II MS, aastal 1945, asutatud tähtsaim
rahvusvaheline organisatsioon , mille eesmärk on kõikide rahvase
rahu ja julgeolek
7.võidurelvastumine – külma sõja aegne võitlus USA ja NSV Liidu
vahel, milles üritasid mõlemad pooled toota rohkem ja võimsamaid
relvi
8.massihävitusrelv – Suure hävitusvõimega relvad, mille
kasutamine põhjustab hulgalisi purustusi ja inimohvreid
9.Berliini müür – 1961. aastal ehitatud müür, mis eraldas
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-03-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
39 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
GreteG
Õppematerjali autor
skandinaaviamaad . Infoühiskond- 21. sajandil ei määrata inimese edukust enam maj. seisundi järgi vaid selle järgi, kuivõrd kättesaadav on tema jaoks info otsuste tegemisel. Tähtis on haridus, mitte raha. Hipi e. Lillelaste liikumine 1960ndatel tekkis ühiskonnas hipiliikumine, mis oli protestik väikekodanliku elustiili ja sõdade pidamise vastu. EL asutamise leping - 1951. aastal loodi euroopas söe- ja teraseühendus, mis oli EL esimene asutamisleping. Selle eesmärgiks oli pärast II MS Euroopas söe ja terase tootmine kontrolli alla võtta, sest see oli sõjatööstuse alus. Martin luther king pastor, üks neegriliikumise väljapaistvamaid juhte, tänu tema oskusele innustada ja juhtida inimesi kogus inimõiguslaste liikumine USAs palju poolehoidjaid ja saavutas edu, 1968. aasta aprillis mõrvati ta memphise linnas rassistide poolt. Makartism usa senaator McCarthy algatas 1950ndate algul kommunistide ja juutidevastase poliitika, mida hakati nimetama makartismiks
Kordamine: Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda 1. Poliitiliste jõudude vahekorra muutumine maailmas pärast teist maailmasõda. Üliriigiks muutus USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning asus demokraatlike lääneriikide etteossa. Nõukogude Liit saavutas ülevõimu Ida- Euroopas ning suures osas Aasias. Suurriikide seas langes mõneks ajaks välja sõjas kaotanud Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ja Inglismaa osatähtsus. 2. Millised olid tähtsamad muutused maailmakaardil pärast Teise maailmasõja lõppu?
inimohvreid(tuumapommid,keemia-ja bioloogilised relvad) Berliini müür 1961.aastal ehitatud müür, mis eraldas Lääne-Beriliini Ida-Beriliinist idasakslaste põgenemist Läände takistamiseks. heaoluühiskond ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus. Külma sõja põhjused ja Saksamaa lõhenemine. Juba II maailmasõja lõpus alanud USA ja NSV Liidu suhete jahenemine sai pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist hoogu juurde. Suhted halvenesid niivõrd, et mõne aja pärast puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle nejlakümne aasta. See oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate, Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel:relvade
TUNNITÖÖ – KÜLM SÕDA – 11. klass Märgi, millist külma sõjaga seotud terminit on iseloomustatud. •Pärast Teist maailmasõda (1945) jagunes maailm kaheks – vastamisi seisid demokraatlikud lääneriigid eesotsas USA-ga ja idablokk ehk kommunistlikud riikide leer, mida juhtis NSV Liit – Õ lk 74 (kahepooluseline maailm) •1947. aastal USA presidendi poolt esitatud välispoliitiline seisukoht, mille juhtmõtteks oli vabade rahvaste toetamine nii sise- kui välissurve (kommunismi) vastu – Õ lk 6 (Trumani doktriin)
1. Millised olid teise MS tagajärjed? Palju inimohvreid(ka tsiviilelanikud), suured purustused (hävisid linnad, inimeste kodud), Rahulepingud(Jalta, Potsdam ja pariisi rahu), asutati ÜRO(eesmärk luua õiglane maailmakorraldus ja lahendada rahvusvahelisi probleeme)- 2. Selgita mõisted ja too näiteid: Külm sõda- Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi Trumani doktriin- USA välispoliitika põhimõte toetada vabasid rahvaid võitluses kommunismiga Marshalli plaan- USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamisesks Berliini blokaad- NSV Liidu takistamine lääneliitlaste juurdepääsu nende kontroll all olevasse Lääne-Berliini. Saksamaa lõhenemine- Saksamaa läänepoolsest alast sai Saksa Liitvabariik ja Idapoolsest alast Saksa Demokraatlik Vabariik. Raudne eesriie-NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast. Massihävitusrelvad-suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjusta
hõlmas kõiki eluvaldkondi. Nad üritasid üksteist üle trumbata relvade tootmises, majanduse arendamises, kultuuri- ja teaduselus jne. Võidurelvastumine - USA ja NSV hakkasid omavahel võitlema, kumb toodab paremaid ja rohkem relvasid. Lõpuks viis see selleni, et tummalõhkepeade arv ületas mõistlikkuse piiri ja nendega oleks saanud hävitada mitu korda kogu elu maakeral. See nõudis suuri kulutusi, mida muidu oleks võinud kasutada inimeste elujärje parandamiseks. Pingelõdvendus - pärast Stalini surma tekkis lootus, et USA ja NSV Liidu suhted võivad paraneda. USA, NSV ja Suurbritannia sõlmisid lepingu, millega kohustusid mitte katsetama tuumarelvi atmosfääris, kosmoses ja vee all. Lubatuks jäid ainult maa-alused tuumakatsetused. Sellega ei ühinenud Hiina ja Prantsusmaa, kuid sellegi eest oli see esimene dokument, mis mingil määral piiras tuumariikide võidurelvastumist. - Ida- ja Lääne suhetes toimus mõningane paranemine. See tegi võimalikuks mitme tähtsa
1945 – Harry Truman, võimekas ja kaugelenägev, valiti tagasi '48. Trumani doktriin- seadis USA eesmärgiks vabade rahvaste toetamise 1952 – Dwight D. Eisenhower, Trumani doktriin tema meelest liiga passiivne, lubas ikestatud rahvast vabastamiseks aktiivseid samme (jäi lubaduseks). 56 valiti tagasi, maj mõttes edukas ja populaarne. Eisenhoweri doktriin '57- aasia rahvaste aitamine. Endine NATO vägede ülemjuht 1960 – John F. Kennedy, noor demokraat, leidis, et ameeriklased peavad rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse. Tapeti 1963 Dallases. 1963 – Lyndon B. Johnson, asepresident, vähem karismaatiline. Eesmärgiks „suur ühiskond“ (kuristike tasandamine eri klasside vahel), valiti tagasi '64 1969 – Richard Nixon, alustas sõja „vietnamiseerimist“ ja rahuläbirääkimisi (Pariisi rahuleping '73), lubas lõpetada lubaduste inflatsiooni. Lahkus peale Watergate skandaali '74. 1974 – Gerald Ford, ilmetu president 1977 – Jimmy Carter
rahvusvaheliste probleemide lahendamine. NATO- Sõjaline ja poliitiline organisatsioon lääneriikide vahel, mis loodi 1949.aastal. Euroopa Liit- Kõige pealt loodi söe ja terase ühendus ning see järel Euroopa riike ühendav majanduslik ja poliitiline organisatsioon. 1951.a VLO- Varssavi lepingu organisatsioon, mis loodi 1955.aastal. Venemaa poolt loodud sõjaline organisatsioon NATO vastu, Moskva kaasas sinna ka tema mõju all olevad riike. 9. Esimene, teine ja kolmas maailm. Esimesse maailma kuulusid demokraatlikud riigid. Toimis turumajandus oli heaoluühiskond ning elatustase oli väga hea ja kõrge ning paranevad pidevalt. Teise maailma kuulusid kommunistlikud riigid. Toimis plaanimajandus, mis tähendas seda, et oli ette määratud kellele toota ja kui palju toota. (raske- ja sõjatööstused), ühiskonnas olid ebavõrdsused ning elatustase oli keskmine ja jäi maha esimesest maailmast. Kolmandasse maailma kuulusid vaesemad riigid. Majandus oli väga nõrk,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid