50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
dallu
Õppematerjali autor
Muud vastused: külastan mõlemat kauplust; jah külastan, sest pood on ümber nurga 1.3. Ostu- ja toitumisharjumuste muutused Uuringus küsisin, kas on hakatud teadlikult tarbima odavama hinnaga tooteid/teenuseid. Võrdselt 5 vastust said variandid, kus otsiti teadlikult odavamat hinda igal juhul ja kus otsiti soodsamat hinda vaid teatud teenuste/toodete puhul. 8 inimest ei otsi teadlikult soodushinda, kuid kui on valida mitme samalaadse toote/teenuse vahel, siis võetakse ikka odavam. 3 inimest on alati ostnud odavama hinnaga tooteid majanduse seisukorrast olenemata. 2 vastajat otsib soodsamat hinda vaid üksikute kallimate toodete puhul ja üks ei osta odavama hinnaga asju majanduslangusest hoolimata. Küsimusele, kas ja kuidas on ostuharjumused muutunud viimaste aastate jooksul, kogus 5 vastust variant, kus viimaste aastate jooksul pole ostuharjumused üldse muutunud. Üheksal juhul
«Esialgu olukord pigem halveneb, kui paraneb,» lisas ta. «Soodsatel aegadel on lihtsam müüa siseturul, rasketel tuleb aga välisturule minna,» andis ta ellujäämiseks võtme ettevõtjaile. Ta lisas, et eelkõige tasub arendada tööstust, sest see tagab ekspordi. Kõige olulisem on aga praegu tagada inimestele töö. Põhiliselt pärsib majanduskasvu sisenõudluse järsk vähenemine, mille kohta ütles Kuum, et pole reaalne mõjutada tarbijaid rohkem ostma kõrgemate hindadega, mistõttu on tegu surnud ringiga. Reaaltarbimine püsib tegelikult nulli protsendi juures. Teadur lisas, et ei usu, et tarbija teisel poolaastal oma käitumist muudab, kuid teda võiks julgustada. Konjunktuuriinstituudi andmetel usub 60 protsenti inimestest, et kuue kuu pärast nende olukord paraneb ja 40 protsenti kardab halvenemist. Aprillis olid konjunktuuriinstituudi ekspertide hinnangud meie majandusele oluliselt halvemad kui jaanuaris
eelarvemiinust veel 2,5 miljardi võrra vähendada. Kuigi siis jääks prognoosipõhiseks puudujäägiks vaid 2,5 miljardit, mis tähendab 1protsendilist defitsiiti, kardab rahandusministeerium siiski kimpu jäämist Maastrichti 3protsendilise defitsiidikriteeriumiga, mis rahanumbrites tähendaks 8 miljardi krooni suurust eelarvemiinust. Rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna juhataja Andrus Säälik märkis, et eeldatavasti nii palju halvemaks kui seni enam minna ei saa, kuid parem on olla valmis kõigeks. "Kui me teaksime väga täpselt, et meil defitsiit üle 2,9 protsendi ei lähe ja me täidame kriteeriumid ära, siis me ei muretseks. Praegu me ei saa anda mingit garantiid. Parem karta kui kahetseda," ütles Säälik ning lisas, et rahandusministeerium ootab valitsuse poolt tegevusi, et defitsiiti vähendada ja garanteerida riigile vajalik paariprotsendiline puhver, juhuks kui mõni negatiivne majandussokk veel kuskil varuks juhtub olema.
leiab Reformierakond. Riigikogu liige Tõnis Kõiv rõhutas oma tänases ettekandes, et tänu uuele töölepingu seadusele muutuvad töösuhted paindlikumaks ehk siis Eesti majanduse arengu pudelikaelaks olnud töösuhete jäikus saab parandatud. Tõnis Kõivu sõnul muutub ka tööandjate roll selgemaks ning väheneb bürokraatia. Tööandjal tekivad tema väitel paindlikumad võimalused töö ümberkorraldamiseks, nii et kogu ettevõtmine pankrotti ei läheks. «Kui ikka 10 protsenti tööjõust tuleb koondada, et ülejäänud 90 protsenti oma töö säilitaks, siis tuleb seda ka teha. Paindlikumad suhted ja töötukassa tugi jätab ellu paljud väikeettevõtted,» lausus Kõiv. «Töökohad säilivad ja kergemini luuakse uusi. Seaduse jõustumisel ei pea tööandja enam pidama riigiga paralleelselt personaliarvestust.» Uus töölepingu seadus jõustub 1. juunist 2009.
hotellinduse ning ehitussektori palgatõus neid samuti eriti ei puuduta, sest kogu see tegevus koondub peamiselt Tallinnasse, selle ümbrusesse ja paari Eesti suuremasse linna (Tartu, Pärnu). Teisest küljest on loogiline, et suurlinnades on kõrgema haridusega tööjõud ja korraliku käibega tipptehnoloogiat kasutavad ettevõtted, mis kõik kokkuvõttes viibki palganumbrid ja elatustaseme üles ning tõmbab enda ümber pidevalt üha rohkem ettevõtlust. Kuid rääkides väikeettevõtetest, kes asuvad suurte külje all või hoopis oluliselt kehvemas piirkonnas Eestis, kus ei ole sugugi ideaalseid töötingimusi nemadki tahavad ellu jääda. Olgu ettevõte nii väike kui tahes, selle eesmärgiks on ikka kasumit teenida ja kuidagi sellega seotud inimestele elatist pakkuda. Tihti soodustab seda ja kergendab natuke olukorda just ümbrikupalkade maksmine. Olgugi, et selline tegevus
põhjendas ta raha säästmise vajalikkust. ,,Seega võtavad need tulevikus suurema tüki sissetulekust kui ehk laenuvõtmise hetkel tundus." Ka aitab headel aegadel säästmine tema arvates peredel paremini toime tulla siis, kui palgad enam nõnda kiiresti ei kasva, ent laenud tahavad siiski maksmist. Laenude võtmine on väga suureks probleemiks Eesti ühiskonnas, samamoodi ka osades teistes Euroopa riikides. Ilmselt on ostuhullus see, mis sunnib inimesi võtma laenu, et ikka edasi tarbida saaks. Enamasti on noored pered laenu võtjateks, et osta endale maja, mööblit, soetada auto või kulutada raha isegi väiksemate asjade jaoks, nagu näiteks arvutid, muusikakeskused jm taoline tehnika. Pole ka harva juhus, et laenatud raha mängitakse kasiinos maha, lootes võita suuri summasid, et maksta tagasi laen ja elada võidetud raha eest hästi. Võetakse laenu ka siis, kui eelmine laen on tagasi maksmata. Kõige kiireim ja lihtsaim viis on selleks SMS laen.
Seminar 11 Fiskaal- ja monetaarpoliitika Fiskaal Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 1.Miks on struktuurne defitsiit fiskaalpoliitika parem näitaja kui tegelik defitsiit? Iseloomustab eelarve defitsiiti täieliku tööhõive korral. Struktuurse defitsiidi põhjuste hulgast on kõrvaldatud automaatsete stabilisaatorite toime ning saab hinnata, ata, kas as fiskaalpoliitika s aa po t a o on to toiminud ud majandusele aja duse e pos
Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või ettevõttel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. (4) Ettevõtte maksab välja võetud pangast laenud ja intressid. Laen oli võetud kauba ostmiseks. 15 4.2 Eraldised ja tingimuslikud kohustused Vastavalt kehtivale seadusandlusele Eestis ettevõtete kasumit ei maksustata, mistõttu ei eksisteeri ka edasilükkunud tulumaksu nõudeid ega kohustusi. Kasumi asemel maksustatakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid