50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
helenaanna
Õppematerjali autor
Nations Declaration), mis oli ka väljendi Ühinenud Rahvad esmakordne kasutamine. Uue organisatsiooni loomine pandi selgesõnaliselt paika 1943. a oktoobris Moskvas, kui USA ja Suurbritannia koos Hiina ja Nõukogude Liiduga allkirjastasid Üldise Julgeoleku Deklaratsiooni. Olulisimateks läbirääkimisteks loodava ühenduse põhikirja üle, lähtudes USA väljatöötatud ettepanekutest, kogunesid eelnimetatud riikide esindajad Washingtoni lähedal Dumbarton Oaks'is 1944. aasta sügisel. Ettepanekutes nähti ette ka ÜRO otsustamisprotsessi keskendamine rahu ja julgeoleku eest vastutava Julgeolekunõukogusse, milles oleks oluline roll ja vastutus alalist liikmestaatust omavatel suurvõimudel. Jaltas 1945. a. veebruaris toimunud liitlaste kohtumisel, millel lahendati seni allesjäänud lahkarvamused, otsustati saata põhikirja materjalid ka teistele Ühinenud Rahvaste Deklaratsiooni allkirjastanud riikidele
maailmasõda. Nendeks on näiteks kaupade, kapitali, informatsiooni ja inimeste hoogustunud liikumine riikide vahel ning neid nähtusi soodustavate tehnoloogiate, organisatsioonide, seadusandluse ja infrastruktuuri areng. majanduses o rahvusvahelise kaubanduse kasv, mis edestab maailma majanduse kasvu o kapitali liikumise kasv ülemaailma, sealhulgas otseinvesteeringute kasv o riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine rahvusvaheliste kokkulepete tõttu, mis on viinud organisatsioonide nagu WTO ja OPEC tekkeni o rahvusvaheliste finantsorganistsioonide (IMF ja Maailmapank) loomine o hargmaiste ettevõtete järjest suurenev osatähtsus maailma majanduses kultuuriliselt o kasvanud rahvusvaheline kultuurivahetus
(50 in/km2) ja hõredaimalt Ventspilsi rajoon (6 in/km2). 77 linnas elab 2/3 rahvastikust. Läti on Balti riikidest rahvuseliselt ja keeleliselt mitmekesiseim: 59% moodustavad lätlased, venelasi on üle 30%, veel on valgevenelasi, poolakaid ja ukrainlasi. Läti ja Kuramaa rannikul elavad liivlased on enamasti lätistunud: keeleoskajaid u. 40. Enam levinud usundid on luterlus, õigeusk ja Latgales ka katoliiklus. 1991. aastast on Läti rahvaarv vähenenud 14%, mis on Euroopa riikide seas üks suurimaid. Loomulik iive on tugevalt negatiivne. Läti asub Ida-Euroopa lauskmaa lääneosas, pinnamood valdavalt künklik. Suurema osa territooriumi pealiskord koosneb Devoni dolo- ja lubjakividest, põhjaosas ka devoni liivakivid. Piki Läänemere rannikut kulgeb Läänemere rannikumadalik ning Liivi lahe jätkuks on Kesk-Läti madalik. Kõrgeimad alad on Vidzeme kõrgustik (kus asub kõrgeim tipp Gaizinkalns 311 m), Latgale ning Alksne kõrgustikud
Teise rinde avamine Euroopas( Prantsusmaal) 1944 Talvesõja algus 1939 Saksamaa kapituleerumine liitlastele 1945 Teherani konverents 1943 Potsdami konverents 1945 Kurski lahing 1943 Midway lahing 1942 Prantsusmaa kapituleerub Saksamaa ees 1940 Moskva lahing 1941 Austria liitmine Saksamaaga 1938 Müncheni kokkulepe 1938 5.Mõisted Kummaline sõda Sõda oli kuulutatud, aga sõjategevust ei toimunud Totaalne sõda sõda,kuhu olid sunnitud osalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud Jätkusõda Talvesõja jätk Atlandi harta Churchilli ja Roosevelti kokkulepe sõja tulemustest Anšluss Austria liitmine Saksamaaga Vichy valitsus Sakslaste kontrollitud Prantsuse valitsus Sõda NSV Liidu ja Soome vahel 1939-1940 Talvesõda Punaarmee NSVL sõjavägi Juutide massiline hävitamine II maailmasõja ajal holokaust, nt Auschwitch. Ühinenud rahvad Riigid, kes olid ühinenud Saksamaa vastu
Et Saksamaa täidaks lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, ning kuulutasid selle demilitariseeritud tsooniks. Analoogseid lepinguid sõlmiti ka Austria, Türgi, Bulgaaria ja Ungariga. Eriti rängalt kannatasid rahulepingute tulemusel Ungari ja Türgi, kes kaotasid suured territooriumid. Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel sõjaks kasvada. Paraku jäid välja mitmed maailma võimsamad riigid, näiteks USA. See muutis liidu ebatõhusaks organisatsiooniks, mis ei suutnud täita võetud ülesandeid. Veebruarirevolutsioon ja autonoomia saamine. Ajutise valitsuse võimuletulek: 1917. aasta alguseks oli I maailmasõda viinud Venemaa krahhi äärele. Majandust õõnestas inflatsioon, sõjaävgi oli kaotamas võitlusvõimet, kasvasid sõjatüdimus
Alates 4. saj jõuabki kristlus troopilisse Aafrikasse, eelkõige Etioopiasse. Sellele järgneb leviku paus, sest araablaste vallutused Aafrikas mõjutasid seda ning ka Etioopia ehk Aksum piirati mitmete erinevate moslemi sultanaatide poolt sisse. Kristluse kolmas etapp jääb 15. saj, mil Lääne-Aafrikasse jõudsid euroopalased enda India mereteede otsingutel. 19. saj keskpaigast oli enamikus Sise-Aafrikas kristlus taas unustatud. 19. saj keskpaigast, kui Euroopa riikide koloniaalhuvi keskendus taas Aafrikale, aktiviseerus taas ka kristlik misjonitöö ning mitmed seltsid hakkavad kontinendil tegutsema, peamiselt küll rannikupiirkondades. 19. saj misjoni algusaegadel olid misjonärid tihti pärit konservatiivsest talupojalikust keskkonnast. Neil oli raske leppida Aafrikas vohava põlisusuga ning nad tegid sealsele tratitsioonilisele kultuurile üsna palju kahju,
Aeg: 1919-1920 Osalejad (27 riiki) ja domineerivad riigid : SBR ( George), Pr (Clemenceau), USA (Wilson), Itaalia (Orlando). ( Sõja kaotanud riigid jäeti kõrvale lõpliku allakirjutamiseni, et need ei saaks ära kasutada võitjariikide omavahelisi vastuolusid konverentsil) Põhjus: Et teha kokkuvõte I MS tulemustest, määrata kindlaks sõjajärgne korraldus, seada tingimused ja reparatsioonid kaotanud Keskriikidele. Tähtsad lepingud/otsused: · Impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke : 1. Venemaast: Poola, Eesti, Soome, Läti, Leedu ( nende viie puhul tuli iseseisvumist kaitsta relvajõul, nt Eesti vabadussõda) 2. Austria-Ungari : Sõjaliselt nõrk kogu I MS. Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia (mood. Serbia-Horvaatia-Sloveenia-Bosnia-Hertegoviina riikidest.) 3. Türgi: Kaotas valdused Lähis-Ida (Palestiina, Liibanon, Süüria, Iraak). Anti SBR ja Pr kontrolli ja valitsemise alla. 4
MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 1. PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920). RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920. AASTAIL Pariisi rahukonverents algas 18. I 1919. a. Osa võttis 27 Saksamaa ja selle liitlastega sõjaseisukorras olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Kaotanud riikide esindajaid Pariisi aga enne rahulepingute allakirjutamist ei kutsutud. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga ja millele kirjutati alla 28. VI 1919. a. Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingu kohaselt pidi Saksamaa 1) andma Prantsusmaale tagasi Elsass- Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid