Eesti
Maaülikool
Põllumajandus-
ja keskkonnainstituut
Kristo Tikk MH II
Avinurme alevi keskuse maakasutusest
ning ruumilis -strukturaalsest olemusest
Kolmas
ülesanne aines Ruumiline Planeerimine
Tartu
2009
Eesti maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristo Tikk Avinurme, Iisaku ja Illuka valla mõisad Referaat Tartu 2009 1. Sissejuhatus Mõisate eelastmeks peetakse Muinas-Eesti ülikute üksiktalu, mis olid tunduvalt uhkemad kui tavalise talupoja talu. Esimesed mõisad kui maksuvabad feodaalsed majapidamised, millel olid oma põllud ja majandushooned, tekkisid Eesti aladele juba võõrvallutuste käigus 12. Sajandi alguses
Viljandist on Tallinnasse 161 km, Tartusse 81 km, Pärnusse 97 km. Administratiivne staatus: Viljandi linn on iseseisev kohaliku omavalitsuse üksus ja Viljandi maakonna keskus. Viljandi on rahvaarvu poolest suuruselt kuues linn Eestis. Kauni Viljandi järve kaldal asuv linn paistab silma mitmekesise looduse poolest. Viljandit iseloomustab erinevate eluvaldkondade tasakaalustatud areng ning elanike tugev kodukohatunne, mis väljendub nii vaimses kui majanduskeskkonnas. Külalisele pakub Viljandi rahulikku puhkust looduslikult kaunis, kultuuriliselt rikkas ja arenenud infrastrutuuriga keskkonnas. 1.2 Looduskeskkond Viljandi asub Sakala kõrgustiku põhjaosal, S-kujulise Viljandi-Raudna ürgoru kõrgel pervel. Viljandi org on avatud edelatuultele, mis kannavad edasi Raudna oru soiste lammide kasemetsa õietolmu
LISA 7. INTERVJUUD ..................................................................................29 LISA 8. KULTUURIMÄLESTISED VARA KIRIKUS........................................31 2 SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö on Vara Brigitta kirikust Tartumaal Vara vallas. Suvel mööda sõitmisest on vähe kasu, et teada tegelikku kiriku ajalugu, salapärased valged seinad ja iidsed ning kõrgustesse ulatuvad puud ei jutusta Sulle tegelikkusest. Piisab vaid sisse astumisest, et tekiks huvi, miks ja milleks see kirik siia ehitatud on ning kes sellega seotud on. Sellise teema valisime, sest ka meil ei ole meie kodukandi kirikust rohkemat teada kui näinud oleme. Teadagi, et kirik seostus Eestis igapäevase elukorraldusega, sealhulgas haridusega ja usuga. Ka praegu on kirik mõningatele inimestele vägagi pühalik. Kõike seda on huvitav ja kasulik teada,
juulil 1988. aastal. Harju-Jaani Muinsuskaitse Seltsi esimehe Robert Waitmaa eestvedamisel taastati mälestusmärk selle algsel kujul ja avati 24. juunil 1989. aastal. Taastatud samba ette paigutati seda vahepealsetel aastatel asendanud mälestustahvel. Harju-Madise kirikus Avati 1928 Harju-Madise Evangelist Matteuse kiriku seinale 1928. aastal paigutatud mälestustahvel on üks väheseid, mis jäi nõukogude võimu poolt purustamata ning on säilinud tänaseni. 1950. aastal kaeti tahvel lubimördiga,et seda hävitajate eest kaitsta. 1970. aasta tulekahu tagajärjel avanes osa tahvli pealispinnast, paljastades kaua varjatud saladuse. 1989. aastal restaureeriti Vasalemma marmorist tahvel 11 mehe nimega, kes langesid 1919. aastal Vabadussõjas. Mälestustahvel taasavati 1989. aasta 24. juunil Karilepa-Väemla küla 625. aastapäeva tähistamise käigus. 1992. aasta 23
.................................................................12 Kokkuvõte.......................................................................................................................14 Lisad...............................................................................................................................15 Kasutatud allikad............................................................................................................22 Sissejuhatus Rakvere on pika ajaloo ning kireva minevikuga linn. Samuti on huvitava saatusega ka linna südames asuv Vabadusplats ning hooned selle ümber. Hea asukoha tõttu on läbi aastate paljud püüdnud seda platsi enda valdusesse saada, kuid lõpuks on see siiski jäänud üldkasutatavaks kogu linnarahvale. Praegusel linnavalitsusel on plaan ehitada Vabadusplatsil olevale ringteele hoonestus, kuna senisel kujul on haljasala rahvale kättesaamatu. Kuid miks mitte säilitada linnaruumi veidi õhku ja avarust ning jätta plats
I päev...................................................................................................................................... 5 II päev..................................................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 14 Sissejuhatus Eesti suvi on suurepärane aeg selleks, et võtta aeg maha ning teha veidi tutvust oma kauni kodumaaga! Kas oled kuulnud midagi Orjaku sadamast, Suuremõisa kummitavast lossist või Baltikumi vanimast majakast? Kui ei ole, siis see on ainulaadne võimalus tulla ning teha kaks päeva tutvust kauni Hiiumaaga! Reis algab kell 8.00 Tallinnast Salme Kultuurikeskuse eest, kust sõidetakse Rohuküla sadamasse. Peale ligikaudu 1,5 tundi kestvat praamisõitu olemegi jõudnud Hiiumaale, kus esimesel päeval külastame Pühalepa kirikut, Suuremõisa lossi,
Juhendaja: Epi Tohvri Tartu 2013 Sissejuhatus Arhitektuur ehk teisisõnu ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuriliste rajatiste kavandajat nimetatakse arhitektiks. Arhitektuuri liigitakse mitmeti, üheks võimalikuks jaotuseks on: sakraal-, profaan- ja maastikuarhitektuur. Arhitektuur on kunst, mida on viljeletud aastatuhandeid. See on kombineeritud ajastu ehituskunstitest, hoone otstarbest ning loomingulistest ilupõhimõtetest. Referaat tutvustab kümmet hoonet alates gooti stiilist kuni historitsismini. Hooned on sakraalhoonetest kirikud ning profaanhoonetest ühiskondlikult kasutatavad hooned. Kirjeldatud on hoonete põhilisi kasutusomadusi, ajalugu ja arhitektuurilisi elemente. Arhitektuurilised terminid on võetud allikates. Referaadiga soovin tutvustada lähemalt neid kümmet hoonet ning kasvatada huvi arhitektuuri vastu
tähendusega. Ma arvan, et võin väita, et minu valitud hoonetes on olemas Vitruviuse arhitektuuri põhiprintsiibid: firmitas(tugevus), utilitas(funktsioon), venustas(ilu). Õnneks on suurem osa Eesti arhitektuurist kenasti säilinud, kuigi suuresti tänu restaureerimisele. Paljudes kohtades käib ka praegu usin hoonete ajaloo uurimine ja restaureerimine. Gootika Jaani kirik Jaani kiriku ehituslugu on keeruline ning jaguneb paljudeks järkudeks. Ehitust alustati umbes 1220- datel, kui ehitati puidust kabel või siis juba kirik. Praegust põhiosa hakkati ehitama umbes 14. sajandi alguses. Kuid kirik sai kannatada Põhjasõjas, kus hävisid torni ülaosa, pikihoone ja koori võlvid. Kiriku proportsioone muudeti, kui seda hakati taastama 18. sajandil ning siis viidi kesklööv ja kooriosa ühise katuse alla. 19.sajandil oli eeskujuks klassitsism ning selle tõttu müüriti kiriku skulptuurid
Kõik kommentaarid