Tartu Ülikool FüüsikaKeemiateaduskond Eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituut Siim Maar Tulistamismeetod
Kodutöö aines Kompuuterfüüsika Juhendaja : Alvo Aabloo Tartu 2007 Tulistamismeetod
Tulistamismeetod on meetod, mida kasutatakse piirväärtuse arvutamiseks. Tulistamismeetod
kasutab meetode, mida kasutatakse esmase väärtuse probleemides. Seda tehakse nii, et
oletades, et algväärtused, mis on antud hariliku differentsiaal võrrandina, on esmase väärtuse
probleemiks. Saavutatud piirväärtust võrreldakse tegeliku piirväärtusega. Proovitakse saada
piirväärtusele nii lähedale kui võimalik.
Taust
Surveanum (Pressure vessel ) on üldmõiste, mis hõlmab mõistet balloon , torukujuline anum ,
survevaat, krüotehniline anum ja balloonikogum.
Surveanumi läbilõike geomeetria
Ülesanne
Uurime juhtumit, kus surveanumit testitakse, et uurida tema võimeid vastuseista rõhule ning
leidme esmaste oletuste kõrvalekalde tegelikkusest. Paksu surveanumi sisemine raadius on a
ja välimine raadius b, differentsiaal võrrand punktnihke u jaoks pikki paksust silindrilises anumas on antud ette valemiga
d 2 u 1 du u + - = 0 dr 2 r dr r 2
Nihe u näitab, kui palju on silindrilise anuma raadius muutunud talle mõjuva rõhu tõttu.
Eeldades, et sisemine raadius a = 5 tolli ja välimine raadius b = 8 tolli, surveanuma materjaliks on ASTM36 teras. Seda sorti terase tugevuspiir on 36 ksi = 3600 psi = 248211360
Pa. Tugevuspiir näitab, kui suurele rõhule antud materjal vastu peab, ilma et ta ei
deformeeruks lõplikult. 36 ksi on viimane piir, millest ASTM36 teras peale rõhu eemaldamist
originaalkuju taastab. Kaks koormusandurit, mis on ühendatud tangentsiaalselt sisemisele ja
välimisele raadiusele mõõdavad järgmised pinged Et r =a = 0.00077462 Et r =b = 0.00038462
maksimaalsel vajalikul rõhul. Pinge näitab materjali originaal ja rõhu tagajärjel tekitatud
oleku erinevust. Pingel ühikud puuduvad ja arvutatakse valemiga
kus,
on pinge on materjali algne pikkus. on materjali pikkus rõhu all.
Lahendus
Kuna nihe, pinge ja raadius on seotud valemiga
u Et = r
Siis nihe sisemisel raadiusel on
u r =a = 0.00077462 × 5 = 0.0038731' '
ja välimisel raadiusel
u r =b = 0.00038462 × 8 = 0.0030769' '
Alustame etteantud hariliku differentsiaal võrrandiga
d 2 u 1 du u + - = 0, dr 2 r dr r 2
Olgu du =w dr
Siis dw 1 u + w- 2 = 0 dr r r Saame kaks esimese astme differentsiaali
du = w, dr
dw w u =- + 2 dr r r
Võtame algselt diferentsiaali väärtuseks sisemisel raadiusel
w(5) = du (5) u (8) - u (5) = -0.00026540 dr 8-5
Et üles seada esmase väärtuse probleem kasutame Euleri meetodit
= w = f1 (r , u , w) du dr
(5) = 0.0038371' ' u
= f 2 (r , u, w), dw w u =- + dr r r2
w(5) = -0.00026540
Euleri meetodit on protseduur esmase väärtuse probleemide arvutamiseks, kus iga järgneva
väärtuse arvutamiseks kasutatakse eelneva arvutuse väärtust. Kasutades Euleri meetodit
saame
ui +1 = ui + f1 (ri , ui , wi )h
wi +1 = wi + f 2 (ri , ui , wi )h
kus h tähistab jaotuse pikkust.
Vaatame nelja jaotust kahe raadiuse vahel. Kui r = 5 tolli ja r = 8 tolli, siis
8-5 h= = 0,75 4
Kuna raadiusel 5 tolli on nihe mõõdetud, siis arvutame nihke raadiusel 5,75 tolli i = 0, r0 = 5' ' u 0 = 0.0038371' ' w0 = -0.00026540 u1 = u0 + f1 (r0 , u0 , w0 )h = 0.0038371 + f1 (5,0.0038371,-0.00026540 )0.75 = 0.0038371 + (- 0.00026540 )0.75 = 0.0036741' '
w1 = w0 + f 2 (r0 , u 0 , w0 )h = -0.00026540 + f 2 (5,0.0038371,-0.00026540)(0.75)
- 0.00026540 0.0038371 = -0.00026540 + - + (0.75) = -0.00010940 5 52
Järgmisena leiame nihke raadiusel 6,5 tolli
i = 1, r1 = r0 + h = 5 + 0.75 = 5.75' ' , u1 = 0.0036741' ' , w1 = -0.00010940
u2 = u1 + f1 (r1 , u1 , w1 )h = 0.0036741 + f1 (5.75,0.0036741,-0.00010940 )(0.75)
= 0.0036741 + (- 0.00010940 )0.75 = 0.0035920' '
w2 = w1 + f 2 (r1 , u1 , w1 )h = -0.0001094 + f 2 (5.75,0.0036741,-0.00010940 )(0.75)
= -0.00010940 + (0.00013015)0.75 = -0.000011785
Nihke leidmine raadiusel 7,25 tolli
i=2 r2 = r1 + h = 5.75 + 0.75 = 6.5' '
u 2 = 0.0035920' ' , w2 = -0.000011785
u3 = u2 + f1 (r2 , u2 , w2 )h = 0.0035920 + f1 (6.5,0.0035920,-0.000011785)(0.75) = 0.0035920 + (- 0.000011785)0.75 = 0.0035832' '
w3 = w2 + f 2 (r2 , u2 , w2 )h = -0.000011785 + f 2 (6.5,0.0035920,-0.000011785)0.75
Elektroonika Loengute materjalid: skeemid, diagrammid, teesid. 1 Sisukord 1. Elektroonika ajaloost (arengu etapid, elektroonika osad, elektronlambid, elektronkiiretoru, elektronseadmete montaazi tüübid)............................................................................................... 3 2. Elektroonika passiivsed komponendid.......................................................................................... 14 3. Pooljuhtseadised (dioodid, bipolaartransistorid, väljatransistorid, türistorid)............................... 23 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed.......................................................................... 42 5. Analoogelektroonika lülitused....................................................................................................... 60 5.1. Elektrisignaali võimend
§36. Rõhk, Pascali seadus, Archimedese seadus. Vedelatele ja gaasilistele kehadele on isel. see, et nad ei avalda vastupanu nihkele, seepärast muutub nende kuju kui tahes väikeste jõudude mõjul. Vedeliku või gaasi ruumala muutmiseks aga peab neile rakendama lõplikke välisjõudusid. Ruumala muutudes tekivad vedelikus või gaasis elastsusjõud, mis lõpptulemusena tasakaalus-tavad välisjõudude mõju. Vedelike ja gaaside elastsusom. avalduvad selles, et nende osade vahel, aga samuti nendega kok-kupuutes olevatele kehadele mõjuvad jõud, mille suurus sõltub vedeliku või gaasi kokkusurumise astmest. Selle mõju esel.-seks kasutatavat suurust nim. rõhuks. Pinnatükikese S ja pindalaühiku kohta tuleva jõu f väärtus määrab rõhu vedelikus. Seega rõhk p avaldub valemiga: p=f/S. Kui jõud, millega vedelik mõjub pinnatü-kikesele S, on jaotunud ebaühtlaselt, määrab eelnev valem rõhu keskmise väärtuse. Rõhu määramiseks antud punktis tuleb võtta suhe f/S piirväärt
ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast? Mille poolest peab tema elektrotehnika- raamat erinema neist paljudest, mis eesti keeles on XX sajandil ilmunud? On ju põhitõed ikka samad. Käesolev raamat on üks võimalikest nägemustest vastuseks eelmistele küsimustele. Selle koostamisel on lisaks paljudele e
1. Vektorite liitmine ja lahutamine (graafiline meetod ja vektori moodulite kaudu). Kuidas leida vektorite skalaar- ja vektorkorrutis? Graafiline liitmine: Kolmnurga reegel – eelmise vektori lõpp-punkti pannakse uue vektori algpunkt. Vektorite liitmisel tuleb aevestada suundasid. Saab kuitahes palju vektoreid kokku liita. Rööpküliku reegel – vektorite alguspunkt paigutatakse nii, et nende alguspunktid ühtivad. Saab ainult kahte vektorit kokku liita. ax – x-telje projektsioon ay – y-telje projektsioon az – z-telje projektsioon i, j, k – vektori komponendid ⃗a + b⃗ =i⃗ ( a x + bx ) + ⃗j ( a y +b y ) + ⃗k (a z +b z ) Skalaarkorrutis: ⃗a ∙ ⃗b=|⃗a||b⃗| cosα=a x b x +a j b j +a z b z Kui suudame ära näidata, et vektorid on risti, siis võime öelda, et skalaarkorrutis on 0. ⃗ ⃗ Vektorkorrutis: |a⃗ × b|=¿ ⃗a∨∙∨b∨sinα Vektorid on võrdsed, kui suund ja siht on sama. Samasihilised võivad olla eri
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................
#;h_èMZ-C}#v#R^#*;Y9`0#?
#SVrM6+#1nM#Z3j1##Kv?
#P^###ocQEz0#qq#z4?Um?
#a#z##[#[##J%#J@
##GI_- k#G Z t%d #S##jRc#mg#
3#m#|s<|#ATW#:6c *[` # [X
#<#Q##> 4mT~*i6#- -
,u#U#Ayrmb#44lq#x#ZQml#d##{
:uZG3r?S#T0l-c#n U%y#%]90#
zw[*wV1Q####n##c4$r##Xy.APio*E##
#s I#wN#x>j=5Yr5O#^4 ;#}#Mahi%[8,GR-
_6mx- #V U?y# Y#p?
AYHv.QMt_##Y<$14 g[J#/3Q- z"#?
[#!6~T##in#9 #Oj+X0_UN~##*]7)@?
###?K}B#5S
aEF#@#{
## FsTyc[ T `8=O5ny#N##&t###M#
L~DZC2I#M%Vw#fo##aM,`+##i-
m
MTMM.00.340 Kõrgem matemaatika 1 2016 KÄRBITUD loengukonspekt Marek Kolk ii Sisukord 0 Tähistused. Reaalarvud 1 0.1 Tähistused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 0.2 Kreeka tähestik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 0.3 Reaalarvud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 0.4 Summa sümbol . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 1 Maatriksid ja determinandid 7 1.1 Maatriksi mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.2 Tehted maatriksitega . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine 1.2 Vaba langemine 1.3 Kõverjooneline liikumine 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liigid 5.3 Energia
Kõik kommentaarid