50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
maolenjobu17
Õppematerjali autor
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Reformatsioon Lääne-Euroopas Referaat Kelly Lutta 11e Tallinn 2009 Sisukord Reformatsiooni algus.....................................................................................................2 Reformatsioon Sveitsis........................................
usupuhastus ristiusu öpetuse puhastamist sajandite jooksul ladestund täiendusest ja tölgendusest reformatsioon kiriku ja ühiskonna muutumine laiemalt, sh valitsemine, poliitika ja majanduslik vöim SAKSA KEISRIRIIK 15. SAJ LÖPUL 16. SAJ ALGUL Friedrich III Habsburg Saksamaa valitseja 1440-1493 Maximilian I Friedrich III pog, Saksamaa valitseja, abielus Burgundia pärijannaga Karl V Maximilian I pojapoeg, Saksamaa valitseja 1519-1556. Tema ajal toimus Saksa reformatsioon, on Habsburgi dünastia silmapaistvaim esindaja. Ta sai isa poolt Habsburgide riigi ja ema poolt Hispaania (sh Löuna-Itaalia ja koloniaalvaldused Ladina-Ameerikas) troonipärijaks. Paavstiriigi ümberolemine tekitas pingeid ilmaliku ja vaimuliku vöimu vahel. Karl V ja kogu Euroopa suurimaid välispoliitilisi probleeme oli türklaste pealetung: tekkis oht, et muhamedlased alistavad kristliku maailma. 1521. aastal vallutasid türklased Bergradi, 1526. aastal (Buda)pesti ja jöudsid 1529
· Saksamaa andis maailmale suurima katoliiklusest lahkulöönud usutunnistuse luterluse. · Esimene reformatsioon kiriku ja ühiskonna muutmine laiemalt (valitsemise, poliitilise, majandusliku võimu alal). · Usupuhastusega ristiusu õpetuse puhastamine ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. SAKSA KEISRIRIIK 15. SAJANDI LÕPUL 16. SAJANDI ALGUL · Keisririik Euroopa südames. Keiser Karl V (1519-1556) ajal toimus reformatsioon. Ta on Habsburgide dünastia silmapaistvamaid esindajaid. · Välispoliitiline probleem: türklaste pealetung äkki muhamedlased alistavad kristliku maailma. · Hiiglaslik nõrgalt seotud väikeriikide kogum. Olulisemad otsustajad oli tähtsad kuurvürstiriigid kuurvürstid valisid keisri, kuigi see pidi kindlasti pärinema Habsburgidest. Iga osalisriigi valitsejal oli oma õukond, ametnikkond ja sõjavägi. MAJANDUS
kergesti, Chlodovechi lapse surm ristimisriietes paneb ta kõhklema, kuid imeline võit alemannide üle kinnitab taaskord ta usku Kristusesse. Ka frangi rahvas on imetabasel kombel kristluse vastuvõtmisega täiesti ühehäälselt nõus. Frangid uskusid sarnaselt juutidele, et nad on välja valitud rahvas seda nimetatakse uue Iisraeli motiiviks. Frankide ristimine tähendas samaaegselt ka nende vastuvõtmist Rooma kultuuriruumi, katoliiklusesse. See paistab välja ka reformatsiooni ajal, sest reformatsioon kinnitas kanda pigem nendel aladel, mis vallutati ristiusu poolt alles hiljem. Chlodovechi pöördumine andis suure tõuke olemussarnasuse (homoiuusose-filosoofia) õpetuse nullimisele. Samas hakkavad frangid välja arendama oma kirikumudelit, kus võim kuulub senisest tunduvalt enam kohalike ilmalike valitsejate kätte. Tekib suur küsimus, kes on valitseja kas keiser või paavst? Samas ei hülga nad ka täielikult gallialikku mudelit
aastal Taani, Norra ja Rootsi vahel Kalmari unioon. Ühenduses pidi riikidel olema ühine valitseja, kuid iga riik pidi säilitama oma õigused. Sõja korral tõotati üksteist aidata. Järgnevalt püüdis Taani Rootsile oma tahet peale suruma, aga see rootslastele ei meeldinud ja 1521. Aastal puhkes Rootsis taanlaste vastu ülestõus, mida juhtis noor aadlik Gustav Vasa. Võitlus oli edukas ja 1523. aastal sai Gustav Vasast Rootsi kuningas. Taanis, Rootsis ja Norras leidis reformatsioon kiiret vastukaja, sest Taani kuningas Christian nägi usu-uuenduses võimalust katoliku kirikust ja aadli mõju alt vabanemiseks. Paraku see ebaõnnestus ja alles Christian II mantlipärijal õnnestus luterlus peale suruda. 1536. aastal anti katoliiklusele Taanis lõplik hoop. Taanist sõlutunud Norras üritati samuti katoliku usku luterlusega asendada Christian II ajal, kuid lõplikult kehtestati see vägivalla abil alles XVI sajandil. Rootsis oli reformatsioonist kasu
Alguseks võib pidada renessanssi kujuneb tsentraliseeritud riik. Keskaega isel universaalsus e kõikehaaravus. Taotleti ristiusu ühetaolisust, autoriteedid olid paavst ja kirikuisad, lingua franca (ladina keel). Universaalne polnud ainult sisu vaid ka vorm. Universaalsuse tulemused: vaimne autoriteet (kammitsetud mõtlemine), kiriku struktuur funktsioneeris paremini kui ilmalik, kirik allutas maised valitsejad. Hiliskeskajal esindas universaalriiki Saksa-Rooma keisririik reformatsioon lagundas seda sisuliselt. Uusaegne rahvusriik oli mõjukam kui universaalne riik. Isel oli kollektiivne mõttelaad. Inimene kuulus kollektiivi perekond, küla, dünastia, ordu. Traditsioonide austamine, konservatiivsus. Teine keskaja isel tunnus oli feodalism. Uusajal killustatus hääbub, asemele kerkib uusaja tsentraliseeritud riik. Riigid arenevad absolutismi poole. Suhete isiklik lähenemine, truuduse ideaal. Usalduse eest anti lääne, mis lõhkusid riigi. Lääni andmise
(Uusajal teised ideaalid, mungad ei tooda midagi jne.) Eur. Uusaeg -Algus u. Aasta 1500. paiku (1450-1550) 10 · Mitmetahuline Renessanssifenomen (Taassünd) · Konstatinoopoli langemine (1453) Konstatinoopoli teadlased põgenevad Itaaliasse. · Maadeavastusretked (Ameerika avastamine 1492, meretee Indiasse 1498) · Reformatsioon (1517 ) Muutused: 1. Keskaja universaalsusideoloogia laguneb igal tasandil. 1. Vaimne vabanemine. A. Uus maailmavaade: Renessanssi mentaliteet (Antiikkultuuri taasavastamine) · Algab Itaalia aladelt. Eliidi hulgast (14. saj.) -Humanism: Inimene on kõige mõõt. Inimlik haritud humanist saab ideaaliks. -Ilmalikkustumine -Indiviualism, dünaamilisus. -Poliitikas Makjavellism (1523) Pole moraalikitsendusi, renessanssiajastu vabanemine.
paavstivõimu tugevus, investituuritüli(ilmaliku ja vaimuliku võimu vaheline tüli), linnade ja ülikoolide teke, kaubanduse ja käsitöö areng, ilmaliku kultuuri areng(humanism), gooti stiil), hilis 15-16(Tsentraliseeritud riigid, kuningavõim tugevneb, katoliiklus ületatakse, maadeavastused, uus maailmavaade, heliotsentriline maailmavaade, teadmised avarduvad, inimene muutub jugemaks ja katoliiklus nõrgeneb, trükinkunsti leiutamine ja teadmiste kiirem levimine, reformatsioon ja vastureformatsioon) Henry VIII-anglikaani kiriku rajamine Henry IV Bourbon-Nantesi edikt 5.Katoliikliku ja protestantliku võrdlus. 6.Rooma numbrid MCDXCII-1492 MDLV-1555-augsburgi usurahu 7.3 tähtsaimat usutunnistust-luterlus, kalvinism ja anglikaani 8. mõisted Rekonkista Konkordaat 7 vaba kunsti-ülikooli kohustuslikud õppeained, mis tähendasid baasharidust. 8.õige/vale. Uusaeg 17-19 saj. Uusaeg jaotatakse kahte perioodi. I periood 17-18 saj.-Vana korra aeg ancient regime
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid