Armas rahvas Olles praegu koos sinuga uue aasta lävepakul, kutsun sind viivuks tagasi vaatama sellele teele, mida oleme koos ja eraldi käinud. Ma kutsun sind vaatama, kuhu see tee viib ja millised on teelt välja libisemise ohud. Ehk on siin meile toeks luuletaja Artur Alliksaare kunagine tõdemus: ei ole mõttetult elatud aegu/ mõte ei pruugigi selguda praegu. Lõppeva aasta faktikeel on rõõmustavalt selge Eestis sündis tänavu rohkem ja suri vähem inimesi kui paaril varasemal aastal. Me liikusime teedel ettevaatlikumalt, me elasime targemalt. Järelikult oli 2008. meie rahvale hea. Sama peame soovima ka uuelt aastalt. Me tundsime palju kordi üksteise toetavaid õlgu: koos talgutööd tehes, koos lauldes ja oma sportlaste võitudele kaasa elades. Koosolemise rõõmu ja kokkusaamise tahet ei mõõda me rahas ega kasvuprotsentides. Seda kas on või ei ole. Meil on. Eesti on seetõttu õnnelik, päris terve ühiskond. See on meie tegelik jõud, millest saame vaid ise loo
Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne iseseisvuspäeva kontsertaktusel Estonias. Head sõbrad, hea Eesti rahvas kõikjal maailmas, oma kodudes ja siin saalis. Mõte Eesti iseseisvusest on täna, Eesti Vabariigi 95. Aastapäeval, taas enesestmõistetav. See ei vaja ei selgitust ega tõlgendust, sest see on alustõde. Nii nagu vabadus pole enam pürgimus, ei ole sellele ka enam meie, Eesti jaoks alternatiivi. Eesti mõtteline iseseisvus on põlistunud. Ja nii see peabki olema. Sellelt aluselt, ise seda sageli teadvustamata, vaatame täna tulevikku. Just sellel seistes muretseme oma rahva elujärje ja elujõu pärast.Sellel alusel seistes võrdleme ennast teistega, aga enam mitte endiste saatusekaaslastega vaid nendega, kelle vahepealne ajalugu, vahepealsed võimalused on olnud hoopis teistsugused kui meil. Ja just nii see peabki olema. Sest kaua me ikka otsime oma probleemide põhjust minevikust nagu mõni endine koloonia, kes jätkuvalt peab süüdlaseks 19. sajandi
25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused.........
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
rahva maailma. Välissõnumite esialgset ülekaalu põhjendatakse maailmapraktikas ka sellega, et trükikojad said tegutseda lubade alusel ja hoiduti igasuguste ettekäänete andmisest võimudele, et trükikodasid sulgeda. Talurahvakoolid kasvasid lugemiskoolidest kirjutamiskoolideks, mis aitas ajakirjandust muutuda kahepoolseks. Periodiseerimise võimalused Kommunikatsiooniajaloo ja ajakirjanduse arengu periodiseerimise võimalused Igasugune periodiseerimine tuleb kõne alla teatud kokkuleppel, olenevalt, millisest vaatevinklist teemat vaadata. Teadusuurimustes aitavad perioodid paremini aru saada nähtuste vastastikustest seostest. Igal nähtusel, mida ajakirjanduses uurima asume, on kindlasti oma ajalooline põhi või taust, mis tuleks alati enne oma probleemi lahkamise kallale asumist endale selgeks teha. Võibolla leiame uusi seoseid avastades hoopis erilise, uue lähenemisviisi, põhjendades kindlasti oma valikuid, kui mingit ajastut
See, mis juhtub kaks korda, juhtub kunagi uuesti. 549. Kui sa ei süüdista kedagi enda eest vastutamises, siis pole sul vaja kellelegi selgitada, miks sa midagi teed. 550. Inglid on olemas. Ainult mõnikord pole neid tiibu ja me kutsume neid sõpradeks. 551. See, keda on eluraskelt näkku löönud, ei hakka igale teretutavale oma hinge lahti koorima. 552. Mängin lolli selleks, et sina end targana tunneks. 553. See, mis pole reaalne, tundub hea. 554. Me sosistame endale igal õhtul valesid, lootes et need on hommikul tõeks saanud. 555. Võitja ei loobu kunagi, loobuja ei võida kunagi. 556. Järeldus on koht, kus väsiti edasi mõtlemast. 557. Miski pole nii halb, et ei saa halvemini minna. 558. Iga lahendus tekitab uusi probleeme. 559. Miski pole lollikindel, sest lollid on äärmiselt leidlikud. 560. Sõbrad tulevad ja lähevad, vaenlased jäävad. 561. Miski pole võimatu inimesele, kes seda ise tegema ei pea. 562
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
Kõik kommentaarid