Romaani stiil (1)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millal levis romaani stiil ja mille järgi sai see nimetuse?
Mis on romaani stiili tähtsaim-ad tunnus-ed?

Lõik failist

1.Millal levis romaani stiil ja mille järgi sai see nimetuse?
2.Mis on romaani stiili tähtsaim(-ad) tunnus(-ed)?
3. Romaani stiili kiriku põhiplaan.
4. Romaani stiilis kirik väljaspoolt.
5. Kirjelda romaani stiili skulptuuri + erinevaid stiile + relieefi.
6. Romaani stiili miniatuurmaali kirjeldus.
7. Mõisted: * vaeste piibel *krutsifiks * pseudotrifoorum *trifoorum* vööndkaar * võlvik ehk travee (n?) *triumfikaar.

on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi, teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga. Selle algus paigutatakse tavaliselt 10.sajandisse ja lõpp 12.sajandisse. Erinevates maades on see erinevalt. Prantsusmaal sai see otsa juba 12 saj. aga Saksamaal alles 13.saj. keskpaiku.
2)ümarkaar, kitsad uksed-aknad, pakud müürid (6-8m), ehitustüübiks basiilika , tornid, võlvid (silindervõlv, ristvõlv)
3) 8(kõik need mugulad selle kaare ümber)
5
7
4;6
2 3

1
9 9
1. Pikihoone
2. Transept ehk põiklööv
3. Nelitis ja nelitisetorn (pikihoone ja transepti lõikumiskoht)
4. Koor
5. Kooriümriskäik
6. Krüpt( matmispaik , kooriruumi all)
7. Apsiid
8. Kabelitepärg
9. (Lääne)tornid

4)romaani kirikud olid massiivsed paksude kiviseintega ehitised. Lööve katsid rasked silindervõlvid või siis kahest risti asetatud silindervülvist moodustatud ristvõlvid. Niisuguste kivimasside raskuse tõttu ei saaanud seintesse teha suuri aknaid ning toetamiseks läks vaja tõepoolest tugevaid sambaid. Tihtipeale asendasid neid hoopis 4 kuni8- nurkse läbilõikega tugipostid, nn. piilarid . Väikestest kaarekestest ja sambakestest koosnevad käigud

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

63 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Plejaad Õppematerjali autor

Pildid + lühikokkuvõte

romaani stiil

Sarnased õppematerjalid

doc

Romaani stiil

Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Romaani stiil............................................................................................................................... 2 Arhitektuur..............................................................................................................................2 Dekoratiivsed elemendid kirikus(ka väljas)............................................................................3 Romaani stiil Itaalias................................................................................

Kunstiajalugu

doc

Romaani kunst

Sissejuhatus Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. Romaani keeled on näiteks itaalia, prantsuse ja hispaania keeled. Teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga. Mõnel poole kasutatakse ka teistsuguseid nimetusi. Näiteks Inglismaal nimetatakse seda normanni stiiliks - Põhja-Prantsusmaalt tulnud viikingite järeltulijate järgi, kes selle Inglismaale tõid. Romaani stiili algus paigutatakse tavaliselt 10. sajandisse, lõpp aga 12. sajandisse. Eri maades on selle kestus erinev, Prantsusmaal sai see otsa juba 12

Kunstiajalugu

odt

Romaani ja Gooti stiili võrdlus

ROMAANI JA GOOTI KUNSTI Kristin Hansen VÕRDLUS Romaani stiil tekkis 10.saj. teisel poolel ja kestis kuni 13.sajandini. Eri maades on see erinevalt kestnud. Prantsusmaal lõppes see 12.saj. teisel poolel, Saksamaal aga 13.saj. keskel. See oli esimene ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. Peale Romaani stiili tekkis Gooti stiil, 12.saj. teisest poolest 16.saj. alguseni. Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ja levis sealt Inglismaale, Saksamaale, Skandinaaviasse. Itaalias, kus oli tugev antiikkunsti mõju, ei juurdunud gootika kunagi kuigi põhjalikult. Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani (itaalia, prantsuse, hispaania) keeli rääkivate rahvaste järgi, kuid nimetus viitab ka sarnasustele Vana Rooma kunstiga. Igal pool ei

Kunstiajalugu

doc

Varakristlik - Gooti kunst

Seda näeb kirikute seinamaalidel ning käsitsi kirjutatud usulise sisuga raamatute piltidel, nn. miniatuuridel. Maaliti ka pühapilte, nn. ikoone. Kujunesid välja ranged reeglid, mida ja mismoodi kujutada. Pühadeks ei peetud mitte ainult piltidel kujutatud pühakuid, vaid ka ikoone endid. Kapiteel Vatopedi kloostrikirikus. u. 950 Romaani kunst · Sissejuhatus Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. Romaani keeled on näiteks itaalia, prantsuse ja hispaania keeled. Teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga. Mõnel poole kasutatakse ka teistsuguseid nimetusi. Näiteks Inglismaal nimetatakse seda normanni stiiliks - Põhja-Prantsusmaalt tulnud viikingite järeltulijate järgi, kes selle Inglismaale tõid.

Kunstiajalugu

docx

Ajaloo referaat "Romaani ja Gooti kunst"

Rakke Gümnaasium Romaani ja Gooti kunst Referaat Autor: Katre Pohlak 10.klass Juhendaja: Olav Mäe Rakke 2012 SISUKORD SISUKORD................................................................................................ ................................ 2 SISSEJUHATUS...................

Ajalugu

doc

Kunstiõpetuse konspekt

1) Dooria arenes välja Sparta ümbruses. Need templid on kõige lihtsamad, rangemad, väheste kaunistustega ja kõige jõulisemad. Dooria stiilis on tunda sallimatust idamaise luksuse vastu 2) Joonia koolkond arenes välja Väike- Aasia rannikul. Ta on mõjutatud idamaisest kunstist, põhitunnuseks sambal on voluut kapiteel ja levis kahe sambareaga tempel. Siit said alused saledad sambad. Sammuti levisid rõõmsa ja jutustava kujutamisviisiga vaasid. 3) Korintose stiil arenes välja Kesk-Kreekas. Ta on kõige vähem iseseisvam. Ta on kõige dekoratiivsem ja luksuslikum. Ta ühendas endas kõik teised stiilid. Kreeka esimest õitsengut iseloomustab iseseisva templitüübi väljaarenemine. See on sammastega ümbritsetud hoone, mis oli mõeldud kattena ühele jumalat kujutavale skulptuurile. Amfiteater rajati looduslikku orgu. Istmed rajati kivisse. Etendus toimus ümmargusel orkestral(platsil). Orkestra taga olid näitlejate ruumid(skeene)

Kunstiajalugu

doc

Kunstiajalugu 10. Klass põhjalik kokkuvõte

Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (reeglite ranguse tõttu nimetatakse neid orderiteks)- dooria, joonia ja korintose. Vanim neist on dooria order, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn. kannelüürid Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala (argitraav), ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba- friis. See on tehtud vaheldumisi asetatud

Kunstiajalugu

doc

Kunsti ajalugu

..............................................................................36 VANAVENE ARHITEKTUUR.............................................................................................................................38 LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARASEL KESKAJAL.........................................................................41 ROMAANI ARHITEKTUUR................................................................................................................................44 ROMAANI ARHITEKTUUR SAKSAMAAL..................................................................................................46 ROMAANI ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL...........................................................................................47 ROMAANI ARHITEKTUUR ITAALIAS.........................................................................................................49 ROMAANI ARHITEKTUUR MUJAL EUROOPAS............................................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Rohkem sarnaseid