Elektriaparaadid sissejuhatuse konspekt (1)

Kutsekool - Elektroonika - Elektriaparaadid

2 HALB

Lõik failist

Kirjandus: Elektriaparaadid
R. Kask Tallinn 2001
Elektriapariidiks nimetatakse seadet mis on ettenähtud elektriliste ja mitte eletriliste objektide juhtimiseks
Kõik elektriapaardid jagunevad:

Põhifunktsiooni järgi:

kommutatsiooniaparaadid – madal-ja kõrgepinge lülitid. (Mis on kommutatsioon – sisse välja lülitamine): Võimsuslüliti , Koormuslüliti, Vinnaklüliti, lahklüliti.

Kaitseaparaadid : sulavkaitsmed, kaitselüliti rikkevoolurelee, liigpingepiirikud.

Piirikaparaadid : reaktor lahendid .

Käivitusreguleerimisaparaadid : kontaktorid, kontrollerid , reostaadid.

Kontrollaparaadid: releed, andurid .

Reguleerimis aparaadid : pingeregulaatorid, sagedusregulaatorid, pöörlemissageduse regulaatorid .

Mõõteaparaadid: pinge-ja voolutrafo

Liigutus Vooluliigi järgi

Alalisvoolu aparaadid

Tööstussageduslik (50Hz)

Kõrgsageduslik

Liigitus tööpõhimõte järgi

Elektromagneetiline

Magnetelektriline

Induktsioon tüüpi

Termiline

Liigitus kommutatsiooni protsessi olemus järgi

Kontakt aparaadid ( automaatsed ja mitte automaatsed)

Kontakti vabad aparaadid (füüsilised kontaktid puuduvad kontakteerumine toimub pooljuhtide abil)

Liigitus kaitseviisi ja astme järgi

Lahtine

Kinnine või kaitstud ehitus viis

Plahvatus kindel

Hermeetiline

Elektriaparaaditele esitatavad nõuded

Soojuse eraldus

Termiline ja elektro dünaamiline mõju

Ülepingetaluvus

Kontaktide kommuteerimis võime

Aparaatide töökindlus ja selle puudumise tagajärjed

Kulumiskindlus

Väikesed mõõtmed ja mass

Odavus

Võimalikult lihtne konstruktsioon

Paigalduse ja teeninduse lihtsus

Töötäpsus ja toime kiirus
Elektriaparaatide valmistamisel kasutavad materjalid
Ja need jagunevad järgmiselt:

Juhtmematerjalid - vask, alumiinium, pronks, messing ja teras

Magneetilised materjalid – teras ja nende sulamid . Neid kasutatakse magnet juhtmete valmistamiseks. Sulamid püsimagnetite valmistamiseks

Isolaatsiooni materjalid – tahked , vedelad ja gaasilised isoleermaterjalid: Kumm , puu, paber, klaas, portselan , trafo õli, õhk

Kaarekindlad (elektrikaar) - need materjalid peavad taluma kõrget temperatuuri ja nendeks on näiteks keraamika kuumus kindlad plastmassid
Energiakaod elektriaparaatides

Millised – elektriaparaadite töötades tekivad tema voolujuhtides ja magnetahela osades, isolatsioonis ja konstruktsioonielementides energiakaod, mis muutuvad soojuseks

Millest tingitud – sellest ühe ja sama voolujuhi takistus on alalisvoolu ja vahelduvvoolu korral erinev vahelduvvoolu korral on voolujuhi takistus suurem tänu pinnaefektile ja lähedusefektile.

Pinnaefekti olemus seisneb järgnevas. Kui voolujuhti läbib vahelduvvool , siis tekitab ta vahelduvmagnetvälja, mille jõujooned sulguvad nii voolujuhi ümber kui voolujuhi sees. Vahelduvmagnetväli indutseerib voolujuhis elektrimotoorjõu, mis on voolujuhile rakendatud pingele vastassuunaline. Selle emj väärtus on seda suurem, mida rohkem magnetvälja jõujooni haarab voolujuhi mingit osa – voolujuhi keskmist osa haarab rohkem jõujooni kui tema pindmist osa. Seega indutseeridakse voolujuhi keskmes suurima väärtuseda vastuemj. See vastuemj tekitab vooljuhis pöörisvoolud, mis geomeetriliselt liituvad liituvad põhivooluga.

Juhul kui voolujuhid paiknevad teineteise läheduses, mõjutavad neid läbivate voolude poolt tekitatud vahelduvmagnetväljad vastastikku teineteist, mille tulemusena voolujaotus voolujuhi ristlõike ulatuses võib muutuda veelgi ebaühtasemaks. See ongi lähedusefekt, mille kvantitatiivseks hindamiseks kasutatakse lähedusefekti tegurit Ki, mille suurus sõltub samuti kui pinnaefekti teguril juhtmematerjali eritakistusest, vahelduvvoolu sagedusest, voolujuhi mõõtmetest ja geomeetrilisest kujust , aga ka voolu juhtide vahekaugusest, nende vastastikusest paiknemisest ja voolu suundades nendes.

Vahelduvvoolu elektriaparaatide magnetahela osades ja muudes magnetilistest materjalidest valmistatud osades tekivad vahelduvmagnetvälja toimel magnetilised kaod, mis koosenvad pöörisvooludekadudest ja hüstereesikadudest. Hüstereesidest kaod kujutavad endast magnetilise materjali perioodiliseks ümbermagneetimiseks kulutavad energiat ja nad on seda suuremad, mida laiem on materjali hüstereesisilmus.

Vahelduvvoolu kõrgepingeaparaatides tuleb arvesse võtta ka dielektrikuskaod, mis tekivad vahelduvelektrivälja toimest. Dielektrikuskadu esineb peamiselt polaarsete molekulidega dielektrikutes ning on tingitud dielektriku polarisatsiooni ja elektrivälja tugevuse võnkumise faasinihkest. Dielektrikuskadu suureneb väljatugevuse ja sageduse suurenedes ning isolatsiooni niiskudes ja saastudes.

Nende mõju – pinnaefekti nähtust me tajume voolujuhi takistuse suurenemisega, sest ühe ja sama pinge korral on vahelduvvoolu tugevus voolujuhis väiksem kui alalisvoolu tugevus. Isolatsioon kuumuneb nii dielektrikuskadude kui voolujuhtides eraldunud soojuse tõttu.

Tagajärjed - Aparaadi soojenimisega kaasnevad mitmed erinevad ebasoovitavad nähud:

kiireneb isolatsiooni vananemine ja seega tema omadused halvenevad;

väheneb aparaadi osade mehaaniline tugevus. Nii näiteks väheneb vase mehaaniline tugevus temperatuuri tõusul 100oC kuni 250oC 40%;

lüheneb kontaktide ja kontaktühenduste tööiga.
Soojusülekanne elektriaparaatides
Elektriaparaadi töölerakendamisel tekkivad temas kaod, eraldub soojust ning algab nii aparaadisisene soojusülekanne kui eraldunud soojuse kandumine ümbritsevasse keskkonda. Soojusülekanne toimub alati kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale ja kestab seni kuni kehade temperatuurid võrdsustuvad
kuidas jaotatakse soojus tegureid
kuidas need mõjuvad elektriaparaatidele
13.02.07
Soojusülekanne elektriaparaatides
Soojusjuhtivus kui omadus, Soojusülekanne ja selle liigid.
Elektriaparaadi töölerakendamisel tekkivad temas kaod, eraldub soojust ning algab nii aparaadisisene soojusülekanne kui eraldub soojuse kandumine

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Elektriaparaadid sissejuhatuse konspekt #1

Elektriaparaadid sissejuhatuse konspekt #2

Elektriaparaadid sissejuhatuse konspekt #3

Elektriaparaadid sissejuhatuse konspekt #4

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

89 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kristjantxx Õppematerjali autor

lühike konspekt, seletab ära elektriaparaatide põhimõisted. (Väga poolik konspekt)

elektriaparaatide valmistamisel kasutavad materjalid energiakaod elektriaparaatides elektriapaardid jagunevad soojusülekanne elektriaparaatides

Sarnased õppematerjalid

140

pptx

Elektriaparaadid

jne; mõõtaparaadid pinge- ja voolutrafod. Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaatidele esitatavad nõuded: elektriaparaadis eraldunud soojushulgale vastav temperatuur ei tohi ületada lubatavat väärtust; elektriaparaat peab taluma liigvoolude poolt põhjustatud tugevaid termilisi ja elektrodünaamilisi mõjusid ilma jääkdeformatsioonideta; elektriaparaatide kontaktid peavad suutma kommuteerida nii nimivoolu kui liigvoolusid; elektriaparaadid peavad olema töökindlad; sagedaste kommutatsioonide tingimuses töötavad elektriaparaadid peavad olema suure kulumiskindlusega; elektriaparaat peab olema väikeste mõõtmete ja massiga, odav, lihtsa ehitusega, lihtne paigaldada ja teenindada ning tehnoloogiline. Elektriaparaadi üldteooria Füüsikalised protsessid elektriaparaatides Kaod elektrilised kaod elektriaparaadi voolujuhtivates osades (kontaktides); magnetilised kaod elektriaparaadi magnetahela ja muudes

Energia ja keskkond

docx

Põhikooli Füüsika

Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi. Füüsikud uurivad aine ja jõudude vastasmõju. Optika on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastasmõju ainega. Optika seletab optikanähtusi. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks. Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nanomeetri suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline

Füüsika

docx

Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014/2015 õppeaastal

Keemia ja materjaliõpetus Kordamisküsimused 2014/2015 õppeaastal 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria – kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Aine – mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (kuld, hapnik). Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel. 2. Keemilise elemendi mõiste. Keemiline element – Ühesuguse aatominumbriga aatomite kogum, kuulub kas liht- või liitainete koostisse. Perioodilisussüsteemis on 118 elementi. 3. Keemiline ühend. Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Keemilist ühendit iseloomustab alljärgnev:  homogeenne  molekulis olevate koostiselementide suhteline sisaldus on muutumatu  molekulis on aatomid seotud kindlas järjestuses ja kindlate keemiliste sidemete kaudu, aatomite ruumiline

Keemia ja materjaliõpetus

pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................

Kategoriseerimata

pdf

Rakenduskeemia kordamisküsimused

Rakenduskeemia. KORDAMISKÜSIMUSED SISSEJUHATUS 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Uriinist saab destilleerimise teel toota fosforit. Fosfori avastas 1669. aastal Saksa keemik Hennig Brand. Ta eksperimenteeris uriiniga, mis sisaldab märkimisväärsetes kogustes lahustunud fosfaate. Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused olid enam-vähem õiged (läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. Teadlased avastasid hiljem, et värske uriiniga saab toota sama palju fosforit. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrand. 1766. aastal avastas inglise füüsik ja keemik

Rakenduskeemia

pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19

Kategoriseerimata

pdf

Materjaliõpetus

Materjaliõpe

240

pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................

Elektrivarustus

Rohkem sarnaseid