50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-04-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Metskapten2
Õppematerjali autor
lootusetus ja hirmutunne. Halbu unenägusid võib võrrelda palavikuga - mõlemad annavad märku, et midagi on korrast ära või et miski väärib tõsist tähelepanu Me veedame kolmandiku elust unes. Vähemalt nii peaks see olema. Uuemad uurimused tõestavad, et vähesel magamisel võivad olla tõsised tagajärjed. Meie keha on peenelt tasakaalustatud süsteem, mille tõrgeteta funktsioneerimine sõltub sellest, kas saame piisavalt magada või ei. Unedefitsiit võib vähendada dieedi mõju, kiirendada vananemist ja viia immuunsüsteemi tasakaalust välja. Juhtivad spetsialistid väidavad, et kui mitmel ööl magada järjest kasvõi üks tund tavalisest vähem, võib tekkida kurnatus, mis on märksa levinum kui unetus ja muud unehäired. Teoreetiliselt vajab tavaline inimene 8 tundi ööund. Uurijad väidavad, et üksnes 10% inimestest vajab vähem kui kaheksatunnist und. Kuidas unehäiretest lahti saada?
lootusetus ja hirmutunne. Halbu unenägusid võib võrrelda palavikuga - mõlemad annavad märku, et midagi on korrast ära või et miski väärib tõsist tähelepanu Me veedame kolmandiku elust unes. Vähemalt nii peaks see olema. Uuemad uurimused tõestavad, et vähesel magamisel võivad olla tõsised tagajärjed. Meie keha on peenelt tasakaalustatud süsteem, mille tõrgeteta funktsioneerimine sõltub sellest, kas saame piisavalt magada või ei. Unedefitsiit võib vähendada dieedi mõju, kiirendada vananemist ja viia immuunsüsteemi tasakaalust välja. Juhtivad spetsialistid väidavad, et kui mitmel ööl magada järjest kasvõi üks tund tavalisest vähem, võib tekkida kurnatus, mis on märksa levinum kui unetus ja muud unehäired. Teoreetiliselt vajab tavaline inimene 8 tundi ööund. Uurijad väidavad, et üksnes 10% inimestest vajab vähem kui kaheksatunnist und. Kuidas unehäiretest lahti saada?
Tapa Gümnaasium Valdur Kübarsepp UNI JA UNEHÄIRED TAPAGÜMNAASIUMI ÕPETAJATE SEAS Uurimistöö Juhendaja: Mailis Sults Tapa 2015 ANNOTATSIOON Tapa Gümnaasium Klass: 11 Töö pealkiri: Uni ja unehäired Tapa Gümnaasiumi õpetajate seas Valdkond: Psühholoogia Kaitsmise aeg: Lehekülgede arv: 26 Refereering Uurimustöö räägib unest, unetusest, erinevatest unehäiretest ja nende sümptomitest ning mida teha selleks, et unehäireid vältida. Tööd tehes küsitlesin ka Tapa Gümnaasiumi õpetajaid, et välja uurida, milliseid unehäireid Tapa Gümnaasiumi õpetajatel esineb ning kuidas nad nendega toime tulevad. Lähteallikana kasutasin enamjaolt erinevaid uneraamatuid, mis olid minule kätte saadavad. Uurimustöö järelduseks sain, et suurel osal Tapa Gümnaasiumi õpetajatest esine
Pärast kestvat unepuudust pikeneb esmajoones süvaune staadium. Võimalik, et see staadium on kõige tähtsam. Kui aga inimeselt võtta ära paradoksaalne uni, st iga kord selle saabumisel inimene üles äratada, ei tunne ta end väljamaganuna. Tähendab, ka paradoksaalne uni on vajalik. REM-staadiumi vältus on keskmiselt 15-20 minutit. Selle staadiumi ärajätmist pole sugugi kergem taluda kui täielikku unetust. Seejuures tekivad inimesel tõsised psüühilised häired. Paradoksaalsest unest ilmajäänud inimene püüab esimesel võimalusel puudujäägi tasa teha. Esimesel ööl täheldatakse katsealusel, nagu tavaliselt, neli kuni kuus unetsüklit. Teda tuleb äratada ainult nelja-kuuel korral. Teisel ööl saabub paradoksaalse une staadium sagedamini ning äratada tuleb kuni 10 korda, kolmandal ööl juba 10-20 korda, neljandal 23-30 korda. Kui nüüd katsealuse piinamine lõpetada, kasvab esmajoones paradoksaalse une kestus. (Loogna et al..
Unehäired Me veedame kolmandiku elust unes. Vähemalt nii peaks see olema. Uni on bioloogiline imperatiiv. Uuemad uurimused tõestavad, et vähesel magamisel võivad olla tõsised tagajärjed. Meie keha on peenelt tasakaalustatud süsteem, mille tõrgeteta funktsioneerimine sõltub sellest, kas saame piisavalt magada või ei. Unedefitsiit võib vähendada dieedi mõju, kiirendada vananemist ja viia immuunsüsteemi tasakaalust välja. Juhtivad spetsialistid väidavad, et kui mitmel ööl magada järjest kasvõi üks tund tavalisest vähem, võib tekkida kurnatus, mis on märksa levinum kui unetus ja muud unehäired. Teoreetiliselt vajab tavaline inimene 8 tundi ööund. Uurijad väidavad, et üksnes 10% inimestest vajab vähem kui kaheksatunnist und.
ravivõtteks on kõhnumine. Ravi on põhjendatud, sest sündroomiga kaasneb sageli kõrgvererõhktõbi, südamepuudulikkus, rütmihäired ja isegi äkksurm. Kui kõhnumine ei õnnestu või kui selle mõju pole piisav, võidakse patsiendile koju kaasa anda seade, mille abil ta saab suurendada hingamisteedesse mineva õhu rõhku. Seisundit võib parandada ka suulae ja neelu opereerimise teel, mille käigus saab kõrvaldada kingamisteede ummistused. Une-ärkvelolekurütmide häired Iga inimene on kohanenud elama umbes 24 tundi kestva ööpäeva rütmis. Kui rütm muutub, siis muutub ka harilik une-ärkvelolekurütm ja tekivad unehäired. Tavalisemateks põhjusteks on vahetustega töö, regulaarsete päevaste toimingute muutumine ning muud häired, mis põhjustavad vastuolu inimese une-ärkvelolekurütmi ja tema ümbruskonna tegutsemisrütmi vahel. Organismi oma rütmi nimetatakse bioloogiliseks kellaks.
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste Instituut Klassiõpetaja õppekava Tervisemõjur - uni Referaat Kadi Bruus Tartu 2019 Sissejuhatus Igal inimesel on füsioloogilised baasvajadused. Nende hulka kuulub ka unevajadus. Une pikkus ja kvaliteet mõjutavad oluliselt nii vaimset ja füüsilist tervist kui ka kognitiivset arengut. Aju ja keha vajab und selleks, et kasvada, paraneda ja taasutuda. Nii täiskasvanutel kui kooliealistel lastel on ebapiisav uni seotud meeleolu ja emotsioonide regulatsiooni raskustega. Kui laps on saanud liiga vähe magada, vähenevad meelejätmis- ja keskendumisvõime ning suureneb ärrituvus. Uni ja unerutiinid on olulised nii lapsevanemate kui laste jaoks, sest kui laps on välja maganud, tunneb ta end paremini, tal on kergem uusi asju õppida ja ümbritevaga kohaneda (Hansson & Oscarsson, 2005).
Kui enamus inimestest uinub õhtul kella kümne ja kaheteistkümne vahel, siis antud sündroomi korral saabub uni 2 - 4 tundi tavalisest hiljem. Tüüpilistel juhtudel uinuvad inimesed öösel kella 3 - 4 ajal. Tegemist on kaasasündinud eripäraga ning kõige parem oleks, kui inimene saab oma elu korraldada vastavuses temale omase une- ärkveloleku tsükliga. Probleemid ilmnevad siis, kui ollakse sunnitud ärkama hommikul teistele inimestele tavalisel ajal. Võib välja kujuneda püsiv unedefitsiit ja üldine kurnatus, mis võivad soodustada nii psüühika- kui kehaliste haiguste teket. Juhul, kui pole võimalik säilitada organismile sobivat rütmi, tuleks kindlalt hoiduda uinutite kasutamisest - selline tegevus on ebaefektiivne ja tervisele kahjulik. Varajase une sündroom tähendab siis seda,et uni saabub tavalisest mõne tunni võrra varem. Kindlasti on see parem kui hilinenud une sündroom, sest ei põhjusta olulisi probleeme töö ja puhkuse reguleerimisel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid