Eestlased 2. maailmasõja ajal (0)

eestlaste valikud Teises maailmasõjas

Kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, mis võeti 6. augustil NSV koosseisu. Teine maailmasõda sundis eestlasi tegema valikuid ning neid valikuid oli vähe. Olulisemad valikuvõimalused olid sõdimine Punaarmee, Saksa ja Soome armeedes ning põgenemine Nõukogude okupatsiooni eest Läände. Neljas, kuigi mitte nii ühepoolne ja kindlate ideoloogiatega variant oli ka metsavendlus. Punaarmees olid eestlaselt peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi see oli sel ajal keelatud. Eestlasi sundmobiliseeriti, sest selliseid inimesi oli vähe, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. 1941. aastal moodustatud hävituspataljone täiendati tihtipeale sunniviisiliselt värvatud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. Hävituspataljonide tegevus oli Eesti riigi ja rahva vastane. Eestlased ise, kes võitlesid Punaarmees, nii ei arvanud. Nemad pidasid kodumaaks Eestit ja see oli NSVL-i poolt okupeeritud.

Eestlased punaarmees

Eesti ja N. Liit sõlmisid esimese mittekallaletungilepingu juba 1932. a. Lepingus fikseeriti kohustus hoiduda igasugustest vägivallategudest, mis olid sihitud teise lepinguosalise poliitilise iseseisvuse vastu. Eesti-Saksa mittekallaletungileping ratifitseeriti paar kuud enne suure sõja algust 22. juunil 1939. Kuid mõlemad suurriigid taganesid Eesti ees võetud kohustustest ja sõlmisid 23. augustil 1939 omavahelise salakokkuleppe, päästsid üheskoos valla maailmasõja Euroopas. Pärast 1. septembril 1939 puhkenud maailmasõda kuulutas Eesti end neutraalseks riigiks. Lisaks sellele nõustus Eesti Moskva tugeval survel ja rahu säilitamise nimel sõlmima N. Liiduga 28. septembril 1939 veel ühe mittekallaletungilepingu. Selle lepinguga lubati Eesti territooriumile Punaarmee sõjaväebaasid. Eestile kaelamääritud Moskva leping kandis pidulikku nimetust vastastikuse abistamise pakt ja deklareeris meie riigi sõltumatuse

Eesti mehed II maailmasõjas

5000 Eesti meest. Põhja-Eestis õnnestus Nõukogude okupatsioonireziimil läbi viia sundmobilisatsioon ning viia Venemaale ligi 33 000 meest. Nende hulgas oli kindlasti natsi- ja saksavastaseid, kuid suurem osa meestest allus mobilisatsioonikäsule hirmust. On väidetud ka, et osa mobiliseerituist läks punaväkke lootuses relvad saada, et need hiljem Eesti iseseisvuse teenistusse pöörata. Lubatagu arvata, et väga palju selliseid ei olnud. Ebausaldusväärseks peetud eestlased saadeti esialgu Põhja- Venemaale tööpataljonidesse, kus mõne kuuga suri neist ligi kolmandik raske töö ja nälja kätte. Eesti Vabariigi sõjaväe baasil moodustatud Punaarmee 22. territoriaalne laskurkorpus, kuhu kuulus umbes 7000 eestlast, viidi juuli alguses Eestist välja (seejuures õnnestus Noormetsa hinnangul rohkem kui 1000 mehel Eestisse jääda) ja saadeti lahingusse Wehrmacht'i vastu.

Eestimaalaste valikud II maailmasõja eel ja ajal

Eestimaalaste valikud II maailmasõja eel ja ajal 20. sajandil mõjutas Eestit kõige enam Teine Maailmasõda (1939-1945), mille tagajärjel kaotasime oma iseseisvuse pooleks sajandiks ning pidime vastu võtma ja langetama raskeid otsuseid. Maailma ajaloo suurim sõda ei jätnud Eestis puudutamata mitte kedagi ning kuigi sõjast on möödunud üle seitsekümne aasta, on selle mõju tunda tänapäevalgi. Eesti asukohta loetakse strateegiliselt heaks piirkonnaks, mida mitmedki riigid on ajaloo vältel tahtnud enda kontrolli alla haarata

Eesti ajalugu

Eestlaste valikud II maailmasõja ajal

Teine maailmasõda sai alguse siis kui sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt NSVL-i ja Natsi-Saksamaa vahel ning peale seda kaotas Eesti Vabariik oma iseseisvuse. Eesti okupeeriti kui Natsi-Saksamaa tungis 1941. aasta suvel kallale NSVL-ile. Saksamaa okupatsioon Eestis lõppes 1944. aasta sügisel ja peale seda sattus Eesti NSVL-i okupatsiooni alla. Teine maailmasõda oli täis hirmu, teadmatust ja raskeid valikuid. II Maailmasõjas pidid eestlased tegema valikuid nii riigi kui ka rahva endi seas. Riigina pidi Eesti valima, kas nõustuda NSVL-i baaside lepingu või astuda Punaarmee okupatsioonile ning riigikorra muutumisele või mitte. 1940. aasta suvest ei olnud enam vaba riiki ning valikuid tegid ainult eestlased ise. Olulisteks valikuvõimalusteks olid metsavendlus, sõdimine Punaarmee, Saksa ja Soome armeedes ning põgenemine Nõukogude okupatsiooni eest Läände.

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas?

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas? Teine maailmasõda sundis eestlasi tegema valikuid. Riigina pidi Eesti valima, kas nõustuda NSVL-i baaside lepinguga, astuda vastu Punaarmee okupatsioonile ja riigikorra muutmisele või mitte. Alates 1940. aasta suvest polnud enam vaba riiki ja nüüd tegid valikuid vaid eestlased ise. Olulisemad valikuvõimalused olid metsavendlus, sõdimine Punaarmee, Saksa ja Soome armeedes ning põgenemine Nõukogude okupatsiooni eest Läände. Nõukogude okupatsiooni alguses läksid väga paljud eestlased metsa. Nad varjasid ennast kuni Natsi-Saksamaa ja NSVL-i vahelise sõja puhkemiseni. Pärast sõda varjusid paljud eestlased uuesti metsadesse. Metsavendlus oli spontaanne rahvaliikumine, millel ei olnud keskset juhtimist ega organisatsiooni

Kas eestlastel oli valikuid Teises maailmasõjas?

kandidaatide toetuseks. 21. Juulil kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi (lühend ENSV). Eestlastel polnud võimalust valida okupatsiooni ja iseseisvuse vahel kuna Esti alistus Nõukogude liidule hääletult, ilma vastu hakkamata. Eestlastel oli valida kolm armee vahel, kuhu sõdima minna. Nõukogude Liidu poolt mobiliseeriti Eesti mehed Punaarmeese, mis toimus sunniviisiliselt, kuna eestlased ei tahtnud sõdida kommunistliku ideoloogia eest. Oli ka venemeelseid inimesi, kes astusid ise hävituspataljonidesse. Punaarmees sõdis üle 20 000-de eestlase. Eesti Vabariigi sõjaväe baasil moodustati Punaarmee 22. Territoriaalne laskurkorpus. Osade eestlase saatuse määras peamiselt elukoht ja vanud, kuna peamiselt mobiliseeriti mehi Põhja Eestist. Saksa armeesse mindi algul vabatahtlikult, sest taheti kättemaksta ning sõdida Nõukogude Liidu vastu

Eesti mehed Teise maailmasõja rinnetele

Eestlased II maailmasõjas Referaat Loo 2006 Sissejuhatus Teine maailmasõda algas Saksamaa sissetungiga Poolasse 1. septembril 1939. aastal. Uue maailmasõja algusele andsid mõju ebaõiglane Versailles´i leping, Sakslastel oli vaja elamisruumi ja seda oli saada naaberriikidelt. Üks suurimaid sõdu oli Talvesõda (1939) NSV Liidu ja Soome vahel. NSV Liit saavutas võidu ning sai endale Karjala. 1940. aastal ründasid Saksamaa ja Itaalia koos Prantsuse ja Suurbritannia koalitsiooni ja Prantsusmaa vallutati. Peale seda algas sõda Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Saksamaa jõudis välja Moskvani, aga pidi sealt taganema. 1941.