Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ohutus keevitustöödel (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


Ohutus 
keevitustöödel
Ohutegurid  keevitamisel
  Tuleoht
 Elektrilöögi oht
 UV ja  infrapunakiirgus
  Müra
 Kahjulikud gaasid ja  aurud
 Tuleoht
Keevitus  ja sellega kaasnev lihvimine abrasiivkäiaga ning  leegiga  lõikamine 
klassifitseeritakse tuletöödeks. Keevituskoht on alati tuletöökoht, sest keevitamisega 
kaasneb nii detailide kui elektroodi kuumenemine, ealduvad sulametalli pritsmed ja 
sädemed.
Elektrilöögi oht
Elektrivoolu ohtlikkus inimesele oleneb keha läbiva voolu tugevusest ja voolu all 
olemise ajast, sagedusest ja voolu kulgemisteest. Vahelduvvool on  alalisvoolust  
ohtlikum, ohtlikuma sageduse piirkond on 15 – 100 Hz. Inimesele ohtlikuks keha 
läbivaks  voolutugevuseks  loetakse 50 mA. Tavaliselt võetakse ligikaudsetes arvutustes 
inimese jäsemete (käsi, jalg) takistuseks (ilma  rindkere  arvestamata) 500  oomi
 Müra
Müra tekib ventilatsiooni tööst, vasaratega õgvendamisel ja käiamisel. 
Sõltuvalt müratasemest on kehtestatud  ajalised  piirid, mille jooksul müra 
loetakse  kahjutuks . Näiteks 8- tunnise tööpäeva jooksul lubatakse mürataset 
85 dB 8 tunni jooksul, taset 88 dB 4 tunni jooksul ja taset 94dB 1 tunni 
jooksul. Müra vähendamiseks tuleb kindlasti kasutada spetsiaalseid 
vahtkummist kõrvatroppe või kõrvaklappe.
Kahjulikud gaasid ja aurud
Keevitamisel tekib nn keevitussuits, mis sisaldab tervisele  kahjulikke  
ühendeid, metalliaurusid ja gaase. Nende kahjulikkus sõltub keevitatavast 
materjalist, lisamaterjalist ja kasutatud keevitusprotsessist, seetõttu peab 
keevituskohas olema nõuetekohane  ventilatsioon , mis garanteeriks sobiva 
õhuvahetuse. Normide järgi peaks ventilatsiooni tootlikkus olema 1000 m³/h.
 UV ja  infrapuna  kiirgus
Keevitamisel elekterkaarkeevitusega eraldub intensiivselt 
ultraviolett - ja infrapunakiirgust, mis on kaitsmata nahale ja 
silmadele väga ohtlikud. Seetõttu on  keevitaja  kohustatud kandma 
kaitseriietust ja vastavat kaitsemaski. Kaitsemaskidele on kinnitatud 
kindla tumedusega kaitseklaas või isetumenev erinevate 
tumedusastmetega element, mida saab vastavalt keevitusviisile või 
silmade tundlikkusele reguleerida. Kaitseklaaside või elementide 
tumedused on jagatud 15 klassi ja tähistatakse numbritega. 
Kaitseklaasi tumedusaste valitakse olenevalt keevitusprotsessist ja 
voolutugevusest.

Document Outline

  • Slide 1
  • Ohutegurid keevitamisel
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
Vasakule Paremale
Ohutus keevitustöödel #1 Ohutus keevitustöödel #2 Ohutus keevitustöödel #3 Ohutus keevitustöödel #4 Ohutus keevitustöödel #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-07-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Villu Päid Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
docx

Töökoha riskianalüüs

Töökeskkond Töökeskkonnaks on siseruum, mille keskmine valgustatus on 320 Luxi. Ruum on kuiv ning põrand on isoleerivast materjalist. Ruumis paikneb keevitusgaaside eemaldaja ning tulekustuti. Ruumis viiakse läbi üliõpilastele keevituspraktikume. Ohutegurid Keevitamisel tekib mitmeid erinevaid ohte. Keevitus ja sellega kaasnev lihvimine abrasiivkäiaga ning leegiga lõikamine klassifitseeritakse tuletöödeks. Keevituskoht on alati tuletöökoht, sest keevitamisega kaasneb nii detailide kui elektroodi kuumenemine, eralduvad sulametalli pritsmed ja sädemed. Elekterkaarkeevitusel elektroodi ja keevitatava detaili üheaegsel puudutamisel satub keevitaja vooluallika tühijooksupinge alla. Tühijooksupingest põhjustatud vool käest- kätte või käest-jalga on inimesele ohtlik.

Riski- ja ohuõpetus
thumbnail
26
docx

MIGMAG keevitus

 Gaasivõrgu ühendusest koos reduktoriga Keevituspõleti koosneb:  Gaasisuunajast(a)  Lülitist(b)  Käepidemest(c) Keevituspõleti otsik koosneb: 8  Gaasisuunajast  Vooluotsikust  Vooluotsiku kinnituspesast MIG/MAG keevituseade terves koosseisus 9 MIG-MAG keevitusprotsessi kirjeldus MIG-MAG keevitus jaguneb kasutatava kaitsegaasi järgi kahte gruppi: 5. Traatkeevitus inertgaasi keskkonnas e MIG – metal-arc inert gas, keevitusprotsessi tunnusnumber vastavalt standardi EN ISO 4063 järgi on 131. Kõige levinum keevitusel kasutatav inertgaas on argoon, Ar. Vähem kasutatakse heeliumit. 6. Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas e MAG – metal-arc activ gas, keevitusprotsessi tunnusnumber vastavalt standardi EN ISO 4063 järgi on täistraatkeevitus 135 ja

Tehnoloogia
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun