Metallide korrosioonikaitse võimalused (0)

METALLIDE KORROSIOONIKAITSE 
VÕIMALUSED
Valgamaa Kutseõppekeskus
AT-14
Andri  Põldsepp
KORROSIOON
•
Korrosioon  ehk korrodeerumine on keemilise 
aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metal i, 
osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste 
reaktsioonide tõttu. Põhiliselt  teatakse  korrosiooni 
al  metal ide oksüdeerimist hapniku toimel. Kõige 
tuntum korrosiooni vorm on  rooste , mil es 
muudetakse raud raud(III)oksi diks
•
 Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, 
pinnases), mõjuteguritest ( mehaaniline  pinge 
vedrudes, koormust  kandvad  terastrossid), 
temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon 
ki reneb) ja radioakti vsest ki rgusest
TÄHTSAMAD KORROSIOONILIIGID
•
Keemiline korrosioon toimub  kuivades  gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks 
kuivas õhus, bensi nis, õlides. Si a kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel 
temperatuuridel tekib raua pinnale oksi dikiht, mis koosneb mitmest oksi dist. Oksi di kiht on 
poorne  ja  habras , sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub 
korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metal  on hävinud.
Keemilisele korrosioonile al uvad küttekolde restid, sisepõlemismootori  klapid , silindrid, kolvid 
ja gaasi väljalasketorud
•
Biokorrosioonist võivad osa võtta  bakterid , seened,  vetikad  jm. Rauabakterid toituvad 
anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt süsinikdioksi dist. Elutegevuseks 
vajaliku energia ammutavad nad raud(II)ühendite oksüdatsiooniprotsessist raud(III) ühenditeks . 
Mikroorganismide elutegevusvajadused ( happed ,  leelised , peroksi did jm.) suurendavad 
keskkonna mõju metal idele.
TÄHTSAMAD KORROSIOONILIIGID
•
Elektrokeemiline  korrosioon korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, 
leeliste lahuses). Si a kuuluvad korrosioon pinnases (pinnase- ja  põhjaveed  sisaldavad 
alati lahustunult elektrolüüte) või atmosfääris (eseme pinnale kondenseerub õhuni skus). 
Elektrokeemiline korrosioon on seotud galvaanielementide tekkega. See toimub si s, kui 
kaks  kontaktis  olevat erinevat metal i, näiteks raud ja vask, on kontaktis ka elektrolüüdi 
lahusega. Ni sugune olukord esineb raudpleki ja vaskneedi, tinatatud  pleki  või tsingitud 
pleki puhul, mida katab ni skuskiht. Raudpleki ja vaskneedi puhul on kahe metal i , Fe ja 
Cu vahel otsene kontakt. Kui tinatatud pleki pind on kraapimise või kri mustamise tõttu 
rikutud, moodustub seal hõlpsasti galvaanipaar Fe - Sn.
KORROSIOONI KAITSE
•
Värvimine  - Metal i pinna katmisel värviga moodustub  barjäär , mis ei lase metal il 
korrodeeruda. Värvimine on eelistatud juhul, kui pinna väljanägemine on oluline, sest ta 
ei ole püsiv kõigis välitingimustes
•
Pinna  katmine  tsingiga ja  kuumtsinkimine  - Metal i pinna tsinkimisel kantakse sel ele 
tsingi kiht, mis on  aeglase  korrosiooniga ning mis kaitseb samuti pinda korrodeeriumise 
eest. Kuumtsinkimisel pannakse metal  vanni, kus on üles sulatatud  tsink  ning mis on 
kuumutatud  460 °C-ni. Õhu kätte  sattudes  reageerib tsink õhus oleva hapnikuga, 
tekitades ZnO, mis reageerib õhus oleva süsihappegaasiga ning tekib hal i värvi ZnCO , 
3
mis on tugev materjal ning takistab mitmetel tingimustel korrosiooni