on töötasu osa ja kuulub vastavalt ka maksustamisele, Välislähetuse päevaraha võib maksta juhul, kui välisriigis asuv lähetuskoht asub vähemalt 50 km kaugusel asula piirist, kus paikneb lähetatu töö tegemise koht. Välislähetuse päevarahale on kehtestatud alammäär, mis on 350 krooni päevas. Seega saab tööandja ise kehtestada lähetatule välislähetuse päevaraha 350-st kuni 500 kroonini Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. (3) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega välislähetuse päevaraha alammäära ja tingimused, millega piiratakse päevaraha maksmist tulenevalt lähetuskoha kaugusest, lähetuse algus- ja
töötasus on kokku lepitud. Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et tööandja annab töötajale muid hüvesid, on töötajal õigus neid nõuda 7. Mida tähendab töötasu alammäär? Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta 8. Mis on põhipuhkus ja kui pikk see on? Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Alaealise töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva. Põhipuhkuse hulka ei arvata
vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. 2. Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetuse saata? (2) Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. (4) Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust
seadmed, mehhanismid ja muu. Hädakaitseseisund - hädakaitse on kaitsjat ennast; teist isikut või nende õigusi; ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi huvisid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine, hädakaitse eesmärgiks on kaitsta seaduslikult õiguskorra huve. Hädakaitses toimepandud tegu, s.h. ka ründajale kahju tekitamine ei ole õigusvastane tegu. See tegu on õiguspärane, kui ei ületatud hädakaitse piire. Hädakaitse tingimused on kõikidele võrdsed, kuid õigus hädakaitsele tekib hädakaitseseisundis. Hädakaitseseisund püsib seni, kuni ründeoht on reaalne. Näiline hädakaitseseisund - tekib siis, kui tegelikult rünnet ei olnud. Eristatakse: · Ennakkaitset · Hilinenud kaitset 3. Mida tähendab süüdimatus Süüdimatusseisund - seisund, milles isik ei ole vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse vms seisundi tõttu võimeline aru saama oma teo ebaõigsusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtima. Nt isik,
summa oma olemuselt lisatasu, mis on töötasu osa ja kuulub vastavalt ka maksustamisele, Välislähetuse päevaraha võib maksta juhul, kui välisriigis asuv lähetuskoht asub vähemalt 50 km kaugusel asula piirist, kus paikneb lähetatu töö tegemise koht. Välislähetuse päevarahale on kehtestatud alammäär, mis on 350 krooni päevas. Seega saab tööandja ise kehtestada lähetatule välislähetuse päevaraha 350-st kuni 500 kroonini Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. (3) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega välislähetuse päevaraha alammäära ja tingimused, millega piiratakse päevaraha maksmist tulenevalt lähetuskoha
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos riigiga. Riik ja õigus on omavahel lahutamatus seoses, sest riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohutstusliku jõu. Õiguses väljendub riigi tahe. Riigi tahe kujuneb poliitilise süsteemi ehk organisatsiooni kaudu. Demokraatlikus ühiskonnas kuuluvad poliitilisse süsteemi mitmed elanikkinna organisatsioonid, mis tegelevad ühiskonna juhtimisega. (erakonnad, ametiühingud, noorsoo-organisatsioonid, usuühingud) Need org-d vahendavad oma tahet riigi seadusandlikku organisse – parlamenti
kollektiivsete subjektidega:1.Moraalinormid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted;1.Korporatiivsed normid – käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega. 4. Avalik õigus(rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus) ja eraõigus(perekonnaõigus, võlaõigus, asjaõig). Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon
ettenähtud töö tegemise kohta. Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul. Alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust. Töötajal on
Kõik kommentaarid