Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Liblikalised (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Liblikalised  
2007
Liblikad  (1)
 Liblikalised jagatakse suurliblikateks ja 
pisiliblikateks. Suurliblikad on kõige paremini 
uuritud putukarühm Eestis.
 Eestis on leitud  2016  liiki liblikaid, neist 934 
suurliblikaid. 
 Eestis  enamlevinud  päevaliblikad on pääsusaba, 
lapsuliblikas , suur  kapsaliblikas .
 Ööliblikateks on levinud kõige enam öölased, 
mis sisaldab metsa-, aia ja põllukahjureid.
Liblikad (2)
 Liblikate ti vamuster on nagu mosaiikpilt, mil e 
moodustavad tiibu katvad värvilised soomused. 
 Osa liblikaid on aktiivsed päeval, teised jäl e 
õhtuhämaruses. 
 Esimesi nimetatakse päevaliblikateks, teised on 
hämarikuliblikad. 
 Liblikad arenevad täismoondega.
Päevaliblikad
 Päevaliblikate tiibade alakülg on  tumedam .
 Kokkupandud ti badega  liblikas  sarnaneb 
taimelehele ja jääb märkamatuks. 
 Päevaliblikatel on  tundla  tipp nupuga. 
Hämarikuliblikad
 Hämarikuliblikate hal ikirjud tiivad lamavad 
puhkeolekus  keha peal. 
 Nemad jäävad märkamatuks, kui istuvad puude 
tüvedel ja taimede vartel. 
Toitumine (1)
 Liblikad toituvad õienektarist ja puumahlast, mis 
kändudest või koorehaavadest välja on 
Vasakule Paremale
Liblikalised #1 Liblikalised #2 Liblikalised #3 Liblikalised #4 Liblikalised #5 Liblikalised #6 Liblikalised #7 Liblikalised #8 Liblikalised #9 Liblikalised #10 Liblikalised #11 Liblikalised #12 Liblikalised #13 Liblikalised #14 Liblikalised #15 Liblikalised #16 Liblikalised #17 Liblikalised #18 Liblikalised #19
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ahtox001986 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Konna ja kapsaliblika ontogenees

Sarnaselt kaladega on ka enamikul konnadel kehaväline viljastumine - see toimub kudemisperioodil veekeskkonnas. Kahepaiksetel on valdavalt moondeline areng. Nii koorub konna viljastatud munarakust vastne e. kulles. Alguses lõpustega hingav kulles toitub peamiselt taimedest. Mõne kuu jooksul areneb ta järk-järgult täiskasvanud liigikaaslase sarnaseks. Kapsaliblika areng viljastumisest surmani: SELTS: LIBLIKALISED (LEPIDOPTERA). Suur-kapsaliblikas (Pieris brassicae) Väike-kapsaliblikas (P. rapae) Folkloor Klass: Putukad (Insecta)

Bioloogia
thumbnail
56
docx

Põualiblikad

Põlva Ühisgümnaasium Helen Piir 8.a klass PÕUALIBLIKAD Uurimistöö Juhendajad: Ain Piir vanemõp. U. Lehestik Põlva 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 2. Liigikirjeldused..................................................................................................................... 4 2.1 Sinepiliblikad.................................................................................................................. 4 2.2 Reseedaliblikas............................................................................................................... 5 2.3 Ruuge-võiliblikas............................................................................................................... 2.4 Niidu-võiliblikas...............................................

Eesti putukad
thumbnail
27
pdf

Päevaliblikate kogu-Helen Piir-11LO

süstematiseeritud mitmesuguste tunnuste põhjal. Põhiliseks kasutatavaks tunnuseks on tiibade kiri ja morfoloogia ehk liblikate keha osad. Kasutatakse ka tiivasoonte paiknemist, tümpanaalelundeid ehk kuulmiselundeid ja genitaale. (Viidalepp & Möls, 1963) Süstemaatilised põhiühikud on: riik, hõimkond, klass, selts, sugukond, perekond, liik. Näiteks pääsusaba paikneb neis üksustes järgnevalt: Riik: loomad (Animalia) Hõimkond: lülijalgsed (Arthropoda) Klass: putukad (Insecta) Selts: liblikalised (Lepidoptera) Sugukond: ratsulibliklased (Papilionidae) Perekond: pääsusaba (Papilio) Liik: pääsusaba (Papilio machaon) Liblikasugukondade piiritlemine on aja jooksul muutunud tänu liblikate morfoloogilistele ja molekulaarsetele uuringutele. Eestis on kuus sugukonda päevaliblikaid. (Õunap & Tartes, 2014) Päevaliblikate sugukonnad on: Punnpealased (Hesperiidae) Ratsulibliklased (Papilionidae) Põualibliklased (Pieridae) Nurmenukulibliklased (Riodinidae) Sinilibliklased (Lycaenidae)

Eesti putukad
thumbnail
86
doc

Eesti putukad

Eestis ?(1) liik MORFOLOOGIA 1-30 mm Ainult II tiivapaar, I tiivapaar muundunud sumistiteks. ELUVIIS/KOHT Parasiitsed: nugivad mesilastel, herilastel ja sarnastiivalistel. 22. O. Trichoptera – ehmestiivalised Eestis 170 liiki MORFOLOOGIA 1-43 mm Tiivad kilejad, kaetud karvadega; lõugkobijad olulised määramisel. ELUVIIS/KOHT Enamik öise aktiivsusega, lendavad valgusele; valmikud enamasti ei toitu; vastsed segatoidulised. Puruvanalased. Järvevanalased 23. O. Lepidoptera – liblikalised Eestis 2365 liiki 3-28 mm Erisoonelised kõrgemad liblikad. Pisisamasoonelised 24. O. Hymenoptera – kiletiivalised Eestis ~1600 (8000) liiki 0,2-110 mm Kiletiivalised on mesilased, kimalased, herilased, sipelgad. Neil kõigil on kaks paari kilejaid lennutiibu. Tagatiivad on eestiibadest veidi väiksemad ja on eestiibadega konksukeste abil seotud. Mõnikord on tiivad taandarenenud nagu sipelgate töölistel. Tiiva soonestus on hõre. Kiletiivaliste käppadel on 5 lüli. 25. O

Bioloogia
thumbnail
29
doc

Eesti loomastik. Selgrootud

Eesti loomastik. Selgrootud Koostanud Mati Martin Sissejuhatus Selgrootute hulka kuulub enamik loomaliikidest. Nende mõõtmed ja välimus varieerub suurtes piirides, mis võimaldab neil asustada väga mitmesuguseid elupaiku. Selgrootud on võimelised elama väga ekstreemsetes tingimustes. Eesti tingimustes võivad mõned liigid tegutseda sulade ajal isegi lumel, seega väga madalatel temperatuuridel, vaatamata sellele, et nad kõik on kõigusoojased. See tähendab, et nad ei saa oma kehatemperatuuri reguleerida ja see on enamasti võrdne keskkonna temperatuuriga. Järgnevalt saamegi ülevaate sellest väga huvitavast loomarühmast Eestis. Järgnev tekst on väga konspektiivne, sest aine maht ei võimalda detailidesse süvemenist ning annab esimese ülevaate peamiselt erinevatest selgrootute rühmadest. Huvi korral on võimalik lisakirjanduse abil ka detailidesse süveneda. Jääaeg ja selle mõju Eesti pinnavormidele. Eesti ala ei ole pidevalt olnud selline nagu me praegu seda n?

Loodus
thumbnail
47
doc

Puisniitude loomastik

EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/iseloomustus.htm) Kasvukoha järgi ja

Pärandkooslused
thumbnail
22
docx

Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused

Zooloogia vastused 1. Ainuraksete hulka kuuluvad mitmesuguse kehaehitusega üherakulised loomad. Nagu kõigil rakkudel on ka ainuraksetel loomadel olemas rakutuum, milles sisaldub pärilikkusaine nende paljunemiseks.. Ainuraksete põhiliseks tunnuseks on see, et nad koosnevad 1-st rakust, milles toimub kogu nende elutegevus. Ainuraksed on seega iseseisvad organismid, kellel on olemas kõik elusorganismidele iseloomulikud omadused - ainevahetus, ärritatavus, liikumine ja sigimine. Ainuraksed on levinud üle kogu maailma. neid elab kõikjal: meredes, mageveekogudes, pinnases. Ainuraksetest moodustub näiteks rohelise kile puutüvede varjupoolsele niiskele küljele. Paljud ainuraksed on ka parasiidid, elades teiste elusolendite sees ja nende arvelt. Ainuraksetel on väga mitmesuguseid kehakujusid. Amööbidel pole kindlat kehakuju ja nende poolvedel tsütoplasma moodustab välja sopistades jätkeid, mille abil loomad liigu

Vee elustik




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun