Õppimise konstruktivistlikud ja
sotsiaalkonstruktivistlikud
käsitlused.
Gerly Karjat
Mis on konstruktivism ?
•
Konstruktivism tuleneb sõnast konstrueerima (inglise
keeles constructivism).
•
Konstruktivismi põhiidee: õpilane konstrueerib oma
teadmised ise, tuginedes varasematele kogemustele
ja teadmistele.
•
Konstruktivismi kohaselt on õppimine indviduaalne
protsess, mille tegevuskäik ja tulemused on erinevad.
Õppimine on õppija enda tegevuse tulemus.
Mis on konstruktivism?(2)
•
Õppijale tuleb tekitada sisemine motivatsioon,
õppimine käib läbi avastusõppe – õppimine läbi
praktika.
Õppimine ei toimu mehaaniliselt pähe õppides valmis
materjalide abil.
Õpetaja roll on olla toetaja, juhendaja , mentor .
Ajaloost
Esimesed ilminguid konstruktivismist on leitud 18.sajandi
naapollasest filosoofi Giambattista Vico töödest. Tema
uskus, et inimene on võimeline mõistma seda, mida on ise
õppinud.
J. Piaget ja J. Dewey olid järgmised, kes suutsid kaasaegsed
ideed välja töötada.
J. Dewey arvates on haridus mõjutatav – teadmised ja
mõtted tulevad esile neis olukordades , kus õppija seostab
infot ja kogemusi.
J. Piaget –väitis, et inimese intellekti kujunemine on
tingitud tema enda mõtteskeemide talletumisel mälus.
Konstruktivistliku õpikäsitluse
peamised seisukohad
Õppija on iseseisev aktiivne õppeprotsessis osaleja, kes konstrueerib oma teadmised ise
ning ei kopeeri ega võta neid üle autoriteetidelt (raamatud, õpetaja jne).
Õppimine toimub reaalelulised, mõtestatud, autentses situatsioonis.
Lahenduskäike ja õigeid vastuseid võib olla mitu.
Õppeprotsessi üle omab õpilane täielikku kontrolli, valides ise kuidas õppida ning
millised on tema eesmärgid.
Õppimine toimub sotsiaalses keskkonnas, koostöös kaasõppijatega.
Õpikeskkond toetab erinevaid õppimisviise ning on mitmekesine õppija suhtes.
Sotsiaalkonstruktivism
Loojaks Lev Võgotski.
•
Võgotstki sõnul on teadmiste omandamine protsess,
kuhu on haaratud inimesed meie ümber ning
vahendajaks on kogukond ja kultuur.
•
Sotsiaalkonstruktivism rõhutab sotsiaalset konteksti,
kus õppimisele avaldavad mõju nii inimesed kui
keskkond.
•
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-06-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
36 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Gerly00
Õppematerjali autor
Konstruktivism · Konstruktivism kasvas välja kognitiivsetest teooriatest 1980 - 1990. aastatel ning seda peetakse õppimise tulemuslikkuse seisukohast kõige efektiivsemaks. · Konstruktivism vaatles, kuidas õppijad mõtestavad oma kogemusi. Õppimine ei ole enam teadmiste vastuvõtu protsess, vaid sisemine tõlgendamise protsess. Inimesed õpivad mõtlemise ja kogemuste koosmõjul ning sellele järgnevate keerukamate kognitiivsete skeemide arendamise kaudu ehk õppija konstrueerib teadmised, tuginedes oma varasematele kogemustele ja teadmistele.
................................................................... 4 2. Teadmiste struktuuri käsitamine võrkudena ....................................................................... 6 3. Teadmiste sotsiaalne konstrueerimine ................................................................................ 7 4. Situatiivne õppimine ja autentsed õppeülesanded .............................................................. 8 5. Õpilaste suunamine ja õppimise eest vastutuse ülekandmine õpetajalt õppijale ................ 9 Uurimuslik õpe .................................................................................................................... 10 Dialoog ja vestlused............................................................................................................. 11 Õpipoisslus ........................................................................................................................... 11 7
Sissejuhatus Käesoleva referaadi põhieesmärgiks on tutvustada kognitiivsete õppimisteooriate olemust ja põgusalt tutvustada ka informatsiooni töötlemise mudelit. Referaadis võrreldakse ka kognitiivseid õppimisteooriaid biheivioristlikega, et paremini mõista kognitiivsete õppimisteooriate voorusi ja puudusi. Referaadi jooksul saavad vastuse järgmised küsimused: - Mille poolest erinevad kognitiivsed õppimisteooriad biheivioristlikest? Mis on põhiliseks õppimise ajendiks/motiiviks kognitiivsete õppimisteooriate abil seletatavates õppimisilmingutes? - Mida kujutavad endast tunnetusprotsess ja õppimine Piaget' skeemide moodustamise teooria järgi? Mis vahe on tunnetuse ja õppimise vahel õppimise definitsioonist lähtudes? - Millised kaks gestaltpsühholoogide olulist ideed panid aluse (Piaget') tunnetusprotsessi mudeli kujunemisele?
Psühholoogia eksami kordamisküsimused I Õppimise olemus 1) Õppimise mõiste. Psühholoogid mõistavad üldjuhul õppimise all protsessi, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused. Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav. Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest.
Õppimisteooriad Biheivioristlikud õppimisteooriad 1. Keda väljapaistvatest pedagoogidest võib pidada tänapäevaste õppimiskäsitustele aluse panijaks? J. Dewey (1859–1952) kui kaasaegse õppimiskäsituse rajaja. 2. Kas inimesed omandavad valdava osa oma teadmisi ja oskusi tahtlikult või tahtmatult? Valdava osa oma teadmistest ja oskustest omandavad inimesed tahtmatult. 3. Millised on kolm õppimise põhilist ajendit ehk motiivi keskkonnaga kohanemise kontseptsioonist lähtudes? 1) Hedonistlik motiiv – kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi, ning eelistada tegevusi, toovad kaasa meeldivat. 2) Tunnetuslik motiiv – sisemine aktiivsus, mis väljendub (kõrgematel arengutasemetel) huvi tundmises ümbritseva maailma vastu.
Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme
Hargprogramm töötempo ja õppesisu individualiseerimine. Need kõik kadusid veel enne kui tulid arvutid. Õpetaja osutus efektiivsemaks, lapsed hakkavad kannatama suhtlemise puudulikkuse käes. Ühendada programmeeritud ja traditsiooniline õpe. Õpiprogramme saab realiseerida progr. õpikute ja arvutite vahendusel. Kõige enam kasut. neid põhimõtteid töövihikute ja harjutustike koostamisel. Sots. õppimise mõiste. Käitumisviisid omandatakse teiste jäljendamise teel.(tüdrukud nukud) ja tundma situatsioone kus neid kasutada. Reaalse vägivalla nägemine põhjustab suuremat vägivalda kui selle nägemine teleris. Jäljendav käitumine ei ole täpne koopia vaid stiilselt ja olemuselt kokkulangev ning seda kasutatakse siis kui tekib sobiv moment. Kui üleastuv käitumine toob kaasa karistuse siis seda ei jäljendata. A. Bandura sots. õppimise faasid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid