Kodune ülesanne NR 1. KODUNE TÖÖ Õppeaines: Stantsid ja pressvormid Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI 51 Juhendaja: Jaak Särak Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 1. Lähteandmed Variant 8. d) Teras 30, paksusega s=7mm ristkülikukujuline ava mõõtmetega 20x50mm; e) Roostevaba teras 12X18H10T, paksusegas s=6mm kitsamast servast kinnine sisselõige mõõtmetega 20x160mm; e) messing Л62 paksusega s=1mm ava läbimõõduga d=130mm. 2. Lahendused d) Arvutuslik lõikejõud tavastantsimisel: P=L∗s∗σ l L=2∗( 20+50 )=140 mm σ l =360 Lõõmutatud materjal: σ l =360∗0,86=309,6 P=140∗7∗309,6=303408 N=30,9T . Vajalik pressi survejõud: PPR =1,3∗303408=394430,4 N=40,2T . e) Arvutuslik lõikejõud tavastants...
Lubatud temperatuurid Suurim lubatud temperatuur - kestval koormusel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 70 C - lühise korral (maks. 5 s) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 160 C Madalaim lubatav paigaldustemperatuur . . . . . . . . 15 C Lubatud painderaadiused Paigaldusel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10D Ühekordselt lõplikul painutamisel . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3D Ehitus Juhe . . . . . . . . . . . . lõõmutatud vaskjuhe 1,5 4 mm2ühetraadiline, 6 25 mm2 keerutatud Isolatsioon . . . . . . .PVC, sooned eristatavad värvide järgi Vahekiht . . . . . . . . . täitematerjal Väliskest . . . . . . . . valge PVC, meetrimärk Juhtmete eristamine Juhtmete eristamine vastavalt HD 308 S2:2002 standardile Kaitsejuhita kaablid (tähisega X) 2-juhtmeline . . . . . . . . . . . . . sinine, pruun 3-juhtmeline . . . . . . . . . . . . . pruun, must, hall Kaitsejuhiga kaablid (tähisega G) 3-juhtmeline . . . . .
Esitatud: 22.10.14 Töö eesmärk: (Lühidalt kirjeldada praktikumitöö eesmärk) 1) Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell, Rockwell ja Vickers). 2) Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. 3) Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. Kasutatud töövahendid: (Kirjeldada katseaparatuuri jmt) Kõvaduse määramise katsemasinad: Brinell, Rockwell, Vickers; erinevad metallid: alumiinium, alumiiniumsulam, lõõmutatud süsinikteras, messing, karastamata teras, pehme teras; kindla kõvadusega etalon-plaat. Katsetulemused: (Eelistatud on ülevaatliku tabeli kuju). Materjal Kõvadus/skaala Rm HV Märkused Alumiinium HBS 10/1000/20 - - Brinelliga katse (katse1) ebaõnnestus, metall oli liiga liiga pehme,
m Pehme teras 115 64,5 HRB 370 Karastatud teras 319 32 HRC 1020 / Hardox 400 340 HBS Kokkuvõte/järeldused: Olenevalt viilikatsest tuli valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks. Katsete käigus selgus, et mida suurem on materjali kõvadus, seda suurem on materjali tõmbetugevus. Kõige väiksema kõvadusega olid messing ja lõõmutatud teras. Kõige suurema kõvadusega oli ülekaalukalt Hardox 400.
Tallinna Tehnikaülikool 15/16 õ.a. Materjalitehnika Instituut Materjaliõpetus Õppetool Praktikumi nr 5. aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Stiina Ulmre 155459 Õpperühm: MASB11 Esitatud: 3. detsember 2015 Töö eesmärk: Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga, selgitada välja terase süsinikusisalduse, jahutuskiiruse ja karastamisele järgneva noolutus temperatuuri mõju terase kõvadusele. Katsetulemused: *Tulemustele on lisatud +5,seadme kalibreerimisvea tõttu. Termotöötluse HRC HRC HRC HRC meetod/Mõõtm 1.mõõtmine 2.mõõtmine 3.mõõtmine keskmine(+5) istulemused Termotöötlemat 8 10,5 11 14,83 a(ta...
ÜLESANNE NR.2 Varjant Nr.12 Kirjeldus: Määra järgmiste detailide stantsimiseks lõikestantsil matriitsi ja templi mõõdud, pilude suurused matriitsi ja templi vahel ning teha matriitsi ja tempili eskiisid. Kasutatud valemid: d m=d det +δ det + z (1) d t =d det −δ det−z (2) z=c∗s∗√ σ 1 (3) Kus dm - matriitsi mõõde, mm; dt - templi mõõde, mm; s - materjali paksus, mm; σ1 - materjali lõiketakistus, kgf/cm2. ddet - kontuuri mõõtmed, mm; δdet - kontuuri toleransid, mm; z - pilu templi ja matriitsi vahel, mm; c - tegur, mis arvestab stansitava detaili täpsust ja lõikepinna pinna karedust Arvutamine 1. Materjal:ГОСТ1050...
d. Pb-baasil tardlahuse osakesed hakkava kõigepealt välja kristalliseeruma. Your answer is correct. Küsimus 9 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Tegemist on CuAl10 sulamiga (alumiiniumpronks). Määrake Cu-Al faasidiagrammi abil struktuuriosad. Valige üks: a. + 2 b. eutektoid c. Cu baasil tardlahus () + eutektoid d. eutektoid + 2 Your answer is correct. Küsimus 10 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Valatud CuSn10Pb2 Lõõmutatud CuSn10Pb2 Millised väited on õiged? Valige üks või mitu: a. Lõõmutatud tinaponks on ühefaasiline b. Valatud tinapronks on kahefaasiline (see tagab kulumiskindluse) c. Valatud tinapronks on ühefaasiline d. Lõõmutatud tinapronks on kahefaasiline Your answer is correct.
b. Al c. Cu d. CuAl2 Küsimus 9 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on duralumiiniumi faasiline koostis peale ülevanandamist? Vali üks või enam: a. Al(Cu) b. CuAl2 c. Cu d. Al Küsimus 10 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised on duralumiiniumi omadused lõõmutatult? Vali üks või enam: a. Tugevus ja kõvadus on väiksemad võrreldes karastatud ja vanandatuga b. Lõõmutatud olekus duralumiiniumist detaili tugevus ja kõvadus on suurimad c. Võrreldes karastatuga ei ole lõõmutatud detail survetöödeldav või on seda oluliselt vähem d. Lõõmutatud olekus on duralumiiniumist detail survetöödeldav Küsimus 11 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised on duralumiiniumi mehaanilised omadused peale karastamist? Vali üks või enam: a. Peale karastamist on materjal nii kõva, tugev kui ka plastne b
14. Milline on duralumiiniumi faasiline koostis peale ülevananda Student Response A. Al(Cu) Student Response B. Al C. Cu D. CuAl2 Score: 5/5 15. Millised on duralumiiniumi omadused lõõmutatult? Student Response A. Tugevus ja kõvadus on väiksemad võrreldes karastatud B. Võrreldes karastatuga ei ole lõõmutatud detail survetöö C. Lõõmutatud olekus on duralumiiniumist detail survetöö D. Lõõmutatud olekus duralumiiniumist detaili tugevus ja Score: 5/5 16. Millised on duralumiiniumi mehaanilised omadused peale kar Student Response A. Materjal on peale karastamist pehme ja survetöödeldav B. Peale karastamist on detail kõva ja habras ning kindlas C
B. Al C. Cu D. CuAl2 Score: 5/5 14. Milline on duralumiiniumi faasiline koostis peale ülevanandamist? Student Response Feedback A. Al(Cu) B. Al C. Cu D. CuAl2 Score: 5/5 15. Millised on duralumiiniumi omadused lõõmutatult? Student Response Feedback A. Tugevus ja kõvadus on väiksemad võrreldes karastatud ja vanandatuga B. Võrreldes karastatuga ei ole lõõmutatud detail survetöödeldav või on seda oluliselt vähem. C. Lõõmutatud olekus on duralumiiniumist detail survetöödeldav D. Lõõmutatud olekus duralumiiniumist detaili tugevus ja kõvadus on suurimad Score: 5/5 16. Millised on duralumiiniumi mehaanilised omadused peale karastamist? Student Response Feedback A. Materjal on peale karastamist pehme ja survetöödeldav B. Peale karastamist on detail kõva ja
Student Response A. Al(Cu) B. Al C. Cu Student Response D. CuAl2 Score: 5/5 15. Millised on duralumiiniumi omadused lõõmutatult? Student Response A. Tugevus ja kõvadus on väiksemad võrreldes karastatud ja vanandatuga B. Võrreldes karastatuga ei ole lõõmutatud detail survetöödeldav või on seda oluliselt vähem. C. Lõõmutatud olekus on duralumiiniumist detail survetöödeldav D. Lõõmutatud olekus duralumiiniumist detaili tugevus ja kõvadus on suurimad Score: 5/5 16. Millised on duralumiiniumi mehaanilised omadused peale karastamist? Student Response A. Materjal on peale karastamist pehme ja survetöödeldav B
Al C. Cu D. CuAl2 Score: 5/5 14. Milline on duralumiiniumi faasiline koostis peale ülevanandamist? Student Response A. Al(Cu) B. Al C. Cu D. CuAl2 Score: 5/5 15. Millised on duralumiiniumi omadused lõõmutatult? Student Response A. Tugevus ja kõvadus on väiksemad võrreldes karastatud ja vanandatuga B. Võrreldes karastatuga ei ole lõõmutatud detail survetöödeldav või on seda oluliselt vähem. C. Lõõmutatud olekus on duralumiiniumist detail survetöödeldav D. Lõõmutatud olekus duralumiiniumist detaili tugevus ja kõvadus on suurimad Score: 5/5 16. Millised on duralumiiniumi mehaanilised omadused peale karastamist? Student Response A. Materjal on peale karastamist pehme ja survetöödeldav B
A. Jah Student Response Feedback B. Ei, väärtused valitakse vastavalt etteantud konstandile Score: 6/6 6. Millistel juhtudel on soovitatav mõõta Brinelli meetodiga materjali kõvadust? Student Response Feedback A. Õhukeste materjalide korral B. Kui on vaja mõõta üksikute struktuuriosade kõvadust C. Grafiitmalmide kõvadust D. Karastatud terase puhul E. Lõõmutatud materjali kõvadust Score: 7/7 7. Kuidas tähistatakse Brinelli meetodil saadud kõvadusarvu? Student Response Feedback A. HV 200 B. HRA 55 C. HB 60 D. HRB 200 E. HRC 45 Score: 6/6 8. Arvutage Brinelli kõvadusarv, kui D=10 mm ja F=3000 kgf ja tekkinud jälje diagonaal d=4,0 mm Student Response Answer: 228,91 HB Score: 7/7 9. Milline on koormus ja otsik Rockwelli meetodi C skaala korral?
Student Response A. Jah * B. Ei, väärtused valitakse vastavalt etteantud konstandile Score: 6/6 6. Millistel juhtudel on soovitatav mõõta Brinelli meetodiga materjali kõvadust? Student Response A. Kui on vaja mõõta üksikute struktuuriosade kõvadust * B. Lõõmutatud materjali kõvadust C. Õhukeste materjalide korral D. Karastatud terase puhul * E. Grafiitmalmide kõvadust Score: 7/7 7. Kuidas tähistatakse Brinelli meetodil saadud kõvadusarvu? Student Response A. HRA 55 * B. HB 60 C. HRB 200 D. HRC 45 E. HV 200 Score: 6/6 8.
Student Response A. Jah B. Ei, väärtused valitakse vastavalt etteantud konstandile Score: 6/6 6. Millistel juhtudel on soovitatav mõõta Brinelli meetodiga materjali kõvadust? Student Response A. Karastatud terase puhul B. Õhukeste materjalide korral C. Kui on vaja mõõta üksikute struktuuriosade kõvadust D. Lõõmutatud materjali kõvadust E. Grafiitmalmide kõvadust Score: 0/7 7. Kuidas tähistatakse Brinelli meetodil saadud kõvadusarvu? Student Response A. HV 200 B. HRB 200 C. HB 60 D. HRC 45 E. HRA 55 Score: 6/6 8. Arvutage Brinelli kõvadusarv, kui D=10 mm ja F=3000 kgf ja tekkinud jälje diagonaal d=5,6 mm
Student Response A. Jah B. Ei, väärtused valitakse vastavalt etteantud konstandile Score: 6/6 6. Millistel juhtudel on soovitatav mõõta Brinelli meetodiga Student Response A. Karastatud terase puhul B. Õhukeste materjalide korral C. Kui on vaja mõõta üksikute struktuuriosade kõvadust D. Grafiitmalmide kõvadust E. Lõõmutatud materjali kõvadust Score: 7/7 7. Kuidas tähistatakse Brinelli meetodil saadud kõvadusarvu Student Response A. HB 60 B. HRB 200 C. HV 200 D. HRC 45 E. HRA 55 Score: 6/6 8. Arvutage Brinelli kõvadusarv, kui D=10 mm ja F=3000 k diagonaal d=3,7 mm Student Response Value
Student Response A. Jah B. Ei, väärtused valitakse vastavalt etteantud konstandile Score: 6/6 6. Millistel juhtudel on soovitatav mõõta Brinelli meetodiga materjali kõvadust? Student Response A. Kui on vaja mõõta üksikute struktuuriosade kõvadust B. Grafiitmalmide kõvadust C. Õhukeste materjalide korral D. Karastatud terase puhul E. Lõõmutatud materjali kõvadust Score: 7/7 7. Kuidas tähistatakse Brinelli meetodil saadud kõvadusarvu? Student Response A. HB 60 B. HV 200 C. HRA 55 D. HRC 45 E. HRB 200 Score: 6/6 8. Arvutage Brinelli kõvadusarv, kui D=10 mm ja F=3000 kgf ja tekkinud jälje diagonaal d=5,8 mm Student Response Score: 0/7 9. Milline on koormus ja otsik Rockwelli meetodi C skaala korral
ÜLDMÕISTED Lõõmutamine protsess, mille puhul terast kuumutatakse üle struktuurimuutuste temperatuuride ja järgneb aeglane jahutus (tavaliselt koos ahjuga). Selle tulemusena saadakse püsivam struktuur ja kaotatakse sisepinged. Lisaks struktuur peeneneb ning lõiketöödeldavus paraneb. Normaliseerimine lõõmutusviis, mille puhul kuumutusjärgne jahutus toimub seisvas õhus. Selle tulemusena muutub terase struktuur peeneteralisemaks, tugevus ja kõvadus on suurem kui lõõmutatud terasel. Lõõmutamine on tavaliselt esmane termotöötlemise viis, mille eesmärgiks on kas kõrvaldada kuumtöötluse eelmiste operatsioonide (valamise, sepistamise jne.) defekte või valmistada struktuuri ette järgnevateks operatsioonideks (näiteks lõiketöötlemiseks või karastamiseks). Üsna sageli on aga lõõmutamine lõplikuks termotöötlemise viisiks ja seda siis, kui lõõmutatud terase mehaanilised omadused rahuldavad, s.t. pole vaja edaspidist
3. Sõltuvalt uuritavast materjalist 4. Sõltuvalt uuritavate detailide suurusest Küsimus 7 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millistel juhtudel on soovitatav mõõta Vickersi meetodiga materjali kõvadus? Vali üks või enam: 1. Õhukeste materjalide korral (alla 2 mm materjalid) 2. Karastatud terase puhul, kui Rockwelli C skaalas ei saa mõõta 3. Kui on vaja mõõta üksikute struktuuriosade kõvadust 4. Lõõmutatud materjali kõvadust 5. Grafiitmalmide kõvadust Küsimus 8 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas tähistatakse Vickersi meetodil saadud kõvadusarvu? Vali üks või enam: 1. HRC 35 2. HRB 60 3. HV 756 4. HRA 55 5. HB 250 Küsimus 9 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millise(d) kõvaduse mõõtmise meetodi(d) peaksin valima 50 mm diagonaaliga karastatud ja noolutatud võlli kõvaduse mõõtmiseks?
Score: 6/6 Küsimus 6 (7 points) Millistel juhtudel on soovitatav mõõta Brinelli meetodiga materjali kõvadust? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Õhukeste materjalide korral b. Karastatud terase puhul c. Kui on vaja mõõta üksikute struktuuriosade kõvadust d. Lõõmutatud materjali kõvadust e. Grafiitmalmide kõvadust Score: 0/7 Küsimus 7 (6 points) Kuidas tähistatakse Brinelli meetodil saadud kõvadusarvu? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. HB 60 b. HRB 200 c. HRC 45 d. HV 200
2. deformeeritav Al-sulam kõvadusega 11 HRB 3. valatav Al-sulam kõvadusega 11 HRB 4. deformeeritav Al-sulam, mis sisaldab lisandina 11% räni Tagasiside Õige vastus on: valatav Al-sulam, mis sisaldab lisandina 11% räni . Küsimus 12 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Küsimuse tekst Milline järgnevatest metallidest on toatemperatuuril suurepärase elektrijuhtivusega ning võetud elektrijuhtivuse standardiks (IACS kohaselt juhtivus 100%)? Vali üks: 1. karastatud messing 2. lõõmutatud vask 3. lõõmutatud alumiinium 4. tõmmatud süsinikkiud 5. puhas kuld Tagasiside Õige vastus on: lõõmutatud vask . Küsimus 13 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Küsimuse tekst Millest lähtudes liigitatakse vasesulameid? Vali üks või enam: 1. deformeeritavus 2. kõvadus 3. termotöötlus 4. keemiline koostis Tagasiside Õige vastus on: keemiline koostis , deformeeritavus . Küsimus 14 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Küsimuse tekst Millist elementi lisatakse vasele, et saada messingit ehk valgevaske? Vali üks: 1
Eutektoid mark AL Si 1Z. Habras tänu ränifaasile. Head valuomadused- madal sulamistemperatuur. Kristalliseerub konstantsel temperatuuril. Lihv nr. 4: Messing tsingisisaldusega 41% Tegemist kahefaasilise struktuuriga (á+ß). Antud struktuur on tardlahus elektronühend, mis muudab messingu hapramaks (tardlahuse baasil). Lihv nr.5: lõõmutatud tinapronks Lihv nr.6 :valatud tinapronks Laagrimaterjalina kasutatakse valatud olekus tinapronksi. (Liugelaagri materjali struktuur). Nõutakse nii plastsust kui kõvadust. Lihv nr.7: Alumiiniumpronks alumiiniumisisaldusega 10% Väikesed vastutusrikkad detailid(kõrged mehaanilised omadused Rm= 650 N/mm2). Alumiiniumpronkse kasutatakse ka
3) Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. 4) Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. 5) Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Kõvaduse määramis meetodite lühikirjeldus Birnelli - Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetatavasse materjali kõvasulamkuul või karastatud teraskuul. Selle meetodiga määratakse enamasti metalsetel materjalidel kõvadust. Tüüpilisteks kasutusaladeks on lõõmutatud või lähteolekus teras, parandatud teras, hallmalmid ning pronksid. Rockwell - Rockwelli meetod on võrreldes Brinelli meetodiga märksa universaalsem ja sobib laiemas kõvaduse vahemikus materjalide katsetamiseks. Kõvadusarv saadakse otsaku sissetungimissügavuse järgi uuritavasse materjali. Mida suurem see on, seda väiksem kõvadus. Eristatakse mitmeid erinevaid skaalasid. Metalsete materjalide korral leiavad
Kontrollküsimused 1. Missuguseid otsakuid ja jõude võib kasutada kõvaduse mõõtmiselBrinelli meetodil? kõvasulamkuul või karastatud teraskuul läbimõõduga (D) 10;5; 2,5; 2; 1 mm ja jõuga (F) 1... 3000 kgf (9,8...29430 N) 2. Missugune peab olema mõõdetava katsekeha minimaalne paksus, võrreldes jälje sügavusega Brinelli kõvaduse mõõtmisel? Katsekeha minimaalne paksus ei tohi olla väiksem kui jälje 8-kordne sügavus. 3. Missugune nõue peab olema täidetud võrreldavate materjalide kõvaduse väärtuste saamiseks kõvaduse mõõtmisel Brinelli meetodil? Selleks jõu ja kuuli läbimõõdu suhe k = 0,102 F/D2 peab olenevalt materjalist olema kas 30; 15; 10; 5; 2,5 või 1 (tabel 2.1) 4. Missugused skaalad on enamkasutatavad kõvaduse mõõtmisel Rockwelli meetodil? Missugused on nendel juhtudel otsakud ja koormused? Metalsete materjalide korral leiavad kasutamist enamasti A-, B- ja C-skaala, pehmete sulamite ning plastide puhul H-, R-, M28 skaala. Tüüpiline...
Kõvaduse mõõtmine Brinelli meetodil Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetatavasse materjali kõvasulamkuul või karastatud teraskuul läbimõõduga (D) 10; 5; 2,5; 2; 1 mm ja jõuga (F) 1...3000 kgf (9,8... 29430 N). Brinelli kõvadust määratakse reeglina metalsetel (terased, Al-sulamid, Cusulamid jne) materjalidel. Meetodi ülemiseks piiriks võib lugeda terase kõvaduse karastatud olekus, alumiseks pehmed puhtad metallid. Tüüpiline kasutusala: teras lõõmutatud või lähteolekus, teras parandatud olekus, hallmalmid, pronksid. Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil Rockwelli meetod on võrreldes Brinelli meetodiga märksa universaalsem ja sobib laiemas kõvaduse vahemikus materjalide katsetamiseks. Meetod oma põhimõttelt on lihtne ning ei ole nõutav jälje mõõtmine operaatori poolt. Tulemus loetakse otse masina skaalalt. Puuduseks on nõutav katseobjekti hea pinnaviimistlus, samuti ka korralik baseerimine töölauale.
Select one: 1. valatav Al-sulam, mis sisaldab lisandina 11% räni 2. valatav Al-sulam kõvadusega 11 HRB 3. deformeeritav Al-sulam, mis sisaldab lisandina 11% räni 4. deformeeritav Al-sulam kõvadusega 11 HRB Question 12 Correct Mark 4.00 out of 4.00 Question text Milline järgnevatest metallidest on toatemperatuuril suurepärase elektrijuhtivusega ning võetud elektrijuhtivuse standardiks (IACS kohaselt juhtivus 100%)? Select one: 1. puhas kuld 2. lõõmutatud vask 3. karastatud messing 4. tõmmatud süsinikkiud 5. lõõmutatud alumiinium Question 13 Correct Mark 4.00 out of 4.00 Question text Millest lähtudes liigitatakse vasesulameid? Select one or more: 1. deformeeritavus 2. termotöötlus 3. keemiline koostis 4. kõvadus Question 14 Correct Mark 4.00 out of 4.00 Question text Millist elementi lisatakse vasele, et saada messingit ehk valgevaske? Select one: 1. Zn 2. Si 3. Pb 4. Sn
3. Milline on antud terasest detaili kasutusotstarbest tulenev optimaalne noolutustemperatuur? Kuidas nimetatakse sellist noolutust? Millised on noolutatud terase struktuuriosad? Optimaalne noolutustemperatuur on 450 - 650 oC(õpik lk. 165), jahutus õhus. Sellist noolutust nimetatakse kõrgnoolutuseks. Noolutatud terase struktuuriosad on Ferriit + Tsementiit. 4. Millised on antud noolutatud terase põhilised omadused (kõvadus, tugevus ja sitkus)? Kõvadus: väike. Tugevus: suurem kui lõõmutatud olekus. Sitkus: suur. 5. Pakkuge välja detaili (tüüpdetaili ja selle omadused võtke tabelist 3) valmistamiseks sobiv materjaligrupp ja materjali(de) mark(margid) Materjaligrupp: Parendatav teras (1.7006 või 1.7025) Mark: 46Cr2 või 46CrS2 võimalik(ud) tehnoloogia(d) sobiva(te)st materjalist(dest) detaili valmistamiseks a) Treimine b) Termotöötlus sobivast materjalist detaili termotöötlus nõutud omaduste tagamiseks a) karastamine (täiskarastamine õlis 820 oC juures)
Score: 10/10 4. Milliste materjalide kõvaduse mõõtmiseks kasutatakse kõige enam Brinell'i (otsak karastatud teraskuul) meetodit? Student Correct Value Feedback Response Answer A. Grafiitmalmide 50% kõvadus, kuna seal on struktuuriosad väga erineva kõvadusega B. Üksikute -50% struktuuriosade kõvaduse määramiseks C. Lõõmutatud 50% terased D. Karastatud -50% terased Score: 10/10 5. Materjali plastsusnäitajateks on? Student Correct Value Feedback Response Answer A. katkeahenemine 50% Z B. HRC -50% C. katkevenivus A 50% D. KV -50% Score: 10/10 6. Millised teimidest on staatilised katsetused? Student Correct
Kordamis küsimused: Tehnomaterjali praktikum- TÕMBETEIM 1.Mis on tõmbetugevus, kuidas seda määratakse? Maksimaaljõule (Fm) vastav mehaaniline pinge, määratakse maksimaaljõu ja teimiku algristlõike pindala jagatisega. (vastupanu märgatavale plastsele deformatsioonile) 2.Mis on voolepiir, tinglik voolepiir ning kuidas neid määratakse? Voolepiir on piir, millest all poolt on detailil elastne deformatsioon ehk taastab peale jõu kaudumist oma orginaal mõõtmed...ning voolepiir punktist üleval pool on plastne deformatsioon ehk peale jõudude eemaldumist säilitab detail oma kuju ja mõõtmed. Tinglik voolepiir on märgitakse kokkulepitult pingele kus keha on pikenenud oma alg mõõtmetest 0,2% võrra. Määratakse tõmbediagrammi abil, mõjuv jõud jagatud keha alg ristlõikepindalaga. 3.Missugust materjali omadust iseloomustab tõmbetugevus? Tugevust ja plastsust. Tugevus- materjali võime purunemata taluda koormust. Plastsus on materjali võime muuta purunem...
Lõõmutamine on niisugune termotöötlemise viis, kus terast kuumutatakse üle faasimuutuse temperatuuri järgneva aeglase jahutamisega, tavaliselt koos ahjuga. Lõõmutamine on tavaliselt esmane termotöötlusviis, mille eesmärgiks on kas kõrvaldada kuumtöötluse eelmiste operatsioonide (valamise, sepistamise jne) defekte või valmistada struktuuri ette järgnevateks operatsioonideks. Sageli on aga lõõmutamine lõplikuks termotöötlemise viisiks ja seda siis, kui lõõmutatud terase mehaanilised omadused on rahuldavad (ei vajata karastamist ja noolutamist). Karastamine eeldab järgmisi etappe: - terase kuumutamine üle faasipiiride; - seisutamine sellel temperatuuril, et tagada kogu detaili ulatuses antud temperatuurile vastava homogeense struktuuri teke; - jahtumine kiirusega, mis on karastava terase kriitilisest jahtumiskiirusest suurem (vees või õlis). Terase karastamisega suureneb selle tugevus, kõvadus ja haprus
Kõvaduse mõõtmise meetodid: Brinelli meetod: Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetatavasse materjali kõvasulamkuul või karastatud teraskuul läbimõõduga (D) 10; 5; 2,5; 2; 1mm ja jõuga (F) 1...3000 kgf (9,8...29430N). Brinelli kõvadust määratakse reeglina metalsetel (terased, Al-sulamid, Cu- sulamid jne) materjalidel. Meetodi ülemiseks piiriks võib lugeda terase kõvaduse karastatud olekus, alumiseks pehmed puhtad metallid. Tüüpiline kasutusala: teras lõõmutatud või lähteolekus, teras parandatud olekus, hallmalmid, pronksid. Tuleb arvestada ka sellega, et katsekeha minimaalne paksus ei tohi olla väiksem kui jälje 8-kordne sügavus. Rockwelli meetod: Rockwelli meetod on võrreldes Brinelli meetodiga märksa universaalsem ja sobib laiemas kõvaduse vahemikus materjalide katsetamiseks. Meetod on olemuselt lihtne, sest ei ole vaja mõõta jälje suurust, tulemuse saab lugeda otse masina pealt. Materjal peab olema korraliku
3 aruanne aines MTX0010 Materjalitehnika Üliõpilane: Rühm: Esitatud: Töö eesmärk: Tutvuda metallide ja metallisulamite mikrostruktuuridega, nende struktuurides esinevate faaside ja mehaaniliste segudega ning tutvuda turvetöötluse mõjuga metallide ja matellisulamite struktuurile. Kasutatud töövahendid: Kuue erineva materjali lihv Mikroskoop Katsetulemused: vask Mikrostruktuuride jooniste selgitus: Lihv 1 Puhas lõõmutatud vask (Cu). Joonisel märgitud eri värvi terad on tegelikult täpselt ühesugused. Söövituse käigus on need eri värvi läinud. Lihv 2 Puhas külmdeformeeritud vask (Cu). Erinevad värvid on jälle kujunenud söövitamise käigus. (Tahvlile oli kirjutatud, et tegu on terasega aga moodlis olevas dokumendis on kirjas vask. Selle pärast on kirjaviga eelmisel leheküljel.) Lihv 3 Vase-Nikkli sulam. Joonisel on on üks vask (Cu) märgitud horisontaalsete joontega
Aeglane jahutamine peab kindlustama austeniidi lagunemise perliidiks. Lõõmutamine on tavaliselt esmane termotöötlusviis, mille eesmärgiks on kas kõrvaldada kuumtöötluse eelmiste operatsioonide (valamise, sepistamise jne.) defekte või valmistada struktuuri ette järgnevateks operatsioonideks (näiteks lõiketöötlemiseks või karastamiseks). Üsna sageli on aga lõõmutamine lõplikuks termotöötlemise viisiks ja seda siis, kui lõõmutatud terase mehaanilised omadused rahuldavad, s.t. pole vaja edaspidist parendamist (karastamist ja noolutamist). Lõõmutamise peamine eesmärk on vajalike omaduste tagamine terase ümberkristalliseerimise ja sisepingete kaotamise tagajärjel. Selleks kasutatakse difusioon-, täis-, pool- ja madallõõmutust. Lõõmutamise tulemusena suureneb platsus, paraneb surve- ja lõiketöödeldavus, vähenevad sisepinged ning struktuur peeneneb.
Aeglane jahutamine peab kindlustama austeniidi lagunemise perliidiks. Lõõmutamine on tavaliselt esmane termotöötlusviis, mille eesmärgiks on kas kõrvaldada kuumtöötluse eelmiste operatsioonide (valamise, sepistamise jne.) defekte või valmistada struktuuri ette järgnevateks operatsioonideks (näiteks lõiketöötlemiseks või karastamiseks). Üsna sageli on aga lõõmutamine lõplikuks termotöötlemise viisiks ja seda siis, kui lõõmutatud terase mehaanilised omadused rahuldavad, s.t. pole vaja edaspidist parendamist (karastamist ja noolutamist). Lõõmutamise peamine eesmärk on vajalike omaduste tagamine terase ümberkristalliseerimise ja sisepingete kaotamise tagajärjel. Selleks kasuta-takse difusiooon-, täis-, pool- ja madallõõmutust. Pehmelõõmutamine Difusioonlõõmutust e. homogeniseerimist kasutatakse eelkõige legeerterastest valuplokkide ja valandite keemilise koostise
Tingituna nikkelsulfiidi osakestest võib vahel tekkida karastatud klaasi iseeneslik purunemine. Klaasi purunemise vältimiseks sellisel viisil on võimalik nimetatud osakeste avastamine. [4] 4. Klaasi kuumtugevndamine Kuumtugevdatud klaasi valmistamine toimub sarnase protsessi abil, mida kasutatakse ka karastatud klaasi valmistamiseks. Erinevuseks on järkjärguline jahutustsükkel. Kuna kuumtugevdatud klaasi purunemispilt on sarnane lõõmutatud klaasile, ei loeta seda turvaklaaside hulka. Kuumtugevdatud klaas sobib eriti hästi rakendusteks, kus on tegemist termiliste pingetega, samas kui turvanõuete täitmine pole kohustuslik. Kuumtugevdatud klaasi kasutamine on ideaalne ka rakenduste puhul, kus nõutav mehhaaniline tugevus on lõõmutatud klaasi omast suurem, kuid karastatud klaasi omast väiksem. [4] 5. Klaasi lamineerimine Lamineeritud klaasi tootmisprotsess leiutati 1909. aastal prantsuse keemiku Edouard
klaasi karastamist. Tingituna nikkelsulfiidi osakestest võib vahel tekkida karastatud klaasi iseeneslik purunemine. Klaasi purunemise vältimiseks sellisel viisil on võimalik nimetatud osakeste avastamine, mille jaoks teostatakse nn. heat soak katse. Klaasi kuumtugevdamine Kuumtugevdatud klaasi valmistamine toimub sarnase protsessi abil, mida kasutatakse ka karastatud klaasi valmistamiseks. Erinevuseks on järkjärguline jahutustsükkel. Kuna kuumtugevdatud klaasi purunemispilt on sarnane lõõmutatud klaasile, ei loeta seda turvaklaaside hulka. Kuumtugevdatud klaas sobib eriti hästi rakendusteks, kus on tegemist termiliste pingetega, samas kui turvanõuete täitmine pole kohustuslik. Kuumtugevdatud klaasi kasutamine on ideaalne ka rakenduste puhul, kus nõutav mehhaaniline tugevus on lõõmutatud klaasi omast suurem, kuid karastatud klaasi omast väiksem. 4 Klaasi lamineerimine Lamineeritud klaasi tootmisprotsess leiutati 1909
kuumutatakse 30...50 °C üle faasipiiri Ac3, seisutatakse sellel temperatuuril ja jahutatakse siis õhus ,tänu sellele on see odavam kui lõõmutamine. Normaliseerimise tulemusel vähenevad sisepinged ja toimub terase faasiline ümberkristalliseerumine, mis muudab valandite, sepiste ja keevisõmbluste jämedateralise struktuuri peeneteralisemaks. Normaliseerimise tulemusena muutub teras peeneteralisemaks, tugevus ja kõvadus on suurem kui lõõmutatud terasel. Normaliseerimist kasutatakse terase lõiketöödeldavuse parandamiseks ning sageli karastamise eeloperatsioonina. Terase karastamine Terase karastamine seisneb terase kuumutamisel seisutamisel ja jahutamisel. See on termotöötlemisviis mille tulemusel saadakse ebastabiilne martensiitstrukuur, mille kõvadus on suur. Karastustemperatuur võetakse diagrammi alusel ,kus alaeutektoidteraste (0,2...0,8% C ) temperatuur on 30...50 °C üle faasipiiriAc3, üleeutektoidterastel 30..
Kõik töötlused (lõikus, servalihv, avad, väljalõiked) tuleb teha klaasile enne karastamist. Karastatud klaasi ei saa karastusjärgselt ei lõigata ega muud moodi töödelda. [4] 7 2.2. Klaasi kuumtugevndamine Kuumtugevdatud klaasi valmistamine toimub sarnase protsessi abil, mida kasutatakse ka karastatud klaasi valmistamiseks. Erinevuseks on järkjärguline jahutustsükkel. Kuna kuumtugevdatud klaasi purunemispilt on sarnane lõõmutatud klaasile, ei loeta seda turvaklaaside hulka. Kuumtugevdatud klaas sobib eriti hästi rakendusteks, kus on tegemist termiliste pingetega, samas kui turvanõuete täitmine pole kohustuslik. Kuumtugevdatud klaasi kasutamine on ideaalne ka rakenduste puhul, kus nõutav mehhaaniline tugevus on lõõmutatud klaasi omast suurem, kuid karastatud klaasi omast väiksem. [5] 2.3. Klaasi lamineerimine Lamineeritud klaasi tootmisprotsess leiutati 1909. aastal prantsuse keemiku Edouard
difusiooniprotsessid, et põöördmuutused jahutusel ei toimuksid. Kiirjahutus võimaldab seda teha suurel või väikesel määral, mille tulemusena eristatakse kaks ülalnimetatud karastusviisi. Noolutus ja vanandamine on erinevalt lõõmutusest või karastusest sekundaarse iseloomuga termiline operatsioon, mida tehakse ainult peale karastamist, ilma selleta nendel ei ole mõtet. Karastatud metall on termodünaamiliselt ebastabiilne, tema siseenergia võrreldes lõõmutatud olekuga on suurem. Isegi toatemperatuuril temas aeglaselt tekivad protsessid, mis lähenevad metalli struktuur ja omadused tasakaluoleku seisundiks. Näiteks karastatud terase kõvadus väheneb kauaaegsel hoidmisel toatemperatuuril, seda enam need protsessid aktiviseeruvad metalli kuumutamisel. Just sellist karastatud metalli kuumutamist alla faasimuutuse temperatuuri nimetatakse noolutamiseks.Ei ole printsipiaalset vahet noolutuse ja vanandamise vahel, kuid siiski noolutuseks tavaliselt
..135 N/mm2, sulamid 600 N/mm2 -6 Joonpaisumistegur 2410 1/K1) Elektrijuhtivus 1/ 60% IACS Väga hea Korrosioonikindlus 1) IACS rahvusvaheline lõõmutatud vase etalon; näitab elektrijuhtivust vase suhtes (%) Alumiinium on väga aktiivne hapniku suhtes ja metalli värske pind oksüdeerub kiiresti. Moodustub ainult mõne aatomkihi paksune tihe oksiidikiht, mis kaitseb pinda edaspidise korrosiooni eest. Alumiiniumi hea korrosioonikindlus ongi tingitud sellest oksiidpindest. Alumiiniumi korrosioonikindlust saab tõsta anodeerimisega, mille eesmärgiks on paksema oksiidikihi aga ka kõva pinde saamine.
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppe keskus Metallide tehnoloogia, materjalid Kodune töö nr. 2 – Terase termotöötlus Üliõpilane: Õpperühm: Ülesanne: 1. Määrake alltoodud detailide termotöötluse viisid ja režiimid, kandke tulemused tabelisse ning põhjendage kirjalikult tehtud valikuotsuseid. a) Reduktori võll pikkusega 300 mm ja läbimõõduga 40 mm, materjal teras C40E. b) Viil pikkusega 200 mm, ruudukujulise ristlõikega 10 x 10 mm, materjal C125. 2. Koostage lühiülevaade (maht ca 2 lehekülge A4) terase termotöötlusest kõigil alltoodud teemadel: 1) karastamise ja noolutamise eesmärk; 2) kuumutusviiside kirjeldus ja kuumutamise kestuse valik; 3) kuumutustemperatuuri sõltuvus süsinikusisaldusest; 4) valik ja jahutamiskiirus; 5) noolutusviisid ja nende kasutusalad. ...
Deformeeritavad sulamid EN AW-AlCu4Mg1 EN AW-2024 Valualumiinium EN AC-Al99,5 EN AC- 10500 Valusulamid EN AC-AlSi11 EN AC-44000 Tavaliselt tuuakse alumiiniumi sulami margitähis kandilistes sulgudes tunnusnumbri järel. N: EN AW 5052 [AlMg2,5] või EN AW AlMg2,5 Kasutatakse lisaks USA-AA süsteemil euroliidu tähistussüsteemi tähist EN515 alumiiniumi ja alumiiniumsulamite oleku (töötluse) tähistamiseks. O lõõmutatud, H kalestatud, n: H34 W karastatud , n: W1/2h (vananemise kestus) T termotöödeldud, n: T31 Puhtuse järgi liigitatakse primaarne A1 kolme gruppi ja markeeritakse järgmiselt (GOST 11069- 74, 11 · eriti puhas A999 (99,999% A1) · kõrgpuhas A 995, A99, A97, A95 (99, 95% A1) · tehniline A85, A8, A7, A6, A5, A0 (99,0 % A1) Tähis "E" A7E ja A5E märgib ära elektrotehnilise alumiiniumi, millel on erinev koostis, mis tagab materjali eritakistuse kindlates piirides.
5. Eutektse koostisega Fe-C sulam 6. Kõvasulam WC-Co 17 : 4,00 4,00 Kas eutektoidmuutus terastes on visuaalselt jälgitav? : 1. Jah, faasid tekivad ühel ajal vedelast faasist väljakristalliseerumise tulemusel 2. Ei, kuna faasid tekivad tardlahuse ümberkistalliseerumise või lagunemise tulemusena 3. Jah, tuleb kasutada läbipaistva aknaga ahju ning Ar keskkonda 18 : 4,00 4,00 Mikrostruktuuri pildil on puhas lõõmutatud vask vasesisaldusega 99,95%. Millise kujuga on nimetatud vase skemaatiline jahtumiskõver, pidades silmas, et Cu-sulami kristallisatsioonitemperatuur on ca 1083 °C. : 1. variant a 2. variant b 3. variant c 4. variant d 19 : 4,00 4,00 Pildil on toodud Cu-Ni-sulami (80% Cu, 20% Ni) mikrostruktuur. Millist liiki lahustuvusega on tegemist ning millised on eeldused seda liiki lahustuvuse tekkeks? : 1. Kahe komponendi kristallide mehaaniline segu
Aeglane jahutamine peab kindlustama austeniidi lagunemise perliidiks. Lõõmutamine on tavaliselt esmane termotöötlusviis, mille eesmärgiks on kas kõrvaldada kuumtöötluse eelmiste operatsioonide (valamise, sepistamise jne.) defekte või valmistada struktuuri ette järgnevateks operatsioonideks (näiteks lõiketöötlemiseks või karastamiseks). Üsna sageli on aga lõõmutamine lõplikuks termotöötlemise viisiks ja seda siis, kui lõõmutatud terase mehaanilised omadused rahuldavad, s.t. pole vaja edaspidist parendamist (karastamist ja noolutamist). Lõõmutuse peamine eesmärk on vajalike omaduste tagamine terase ümberkristalliseerimise ja sisepingete kaotamise tagajärjel. Selleks kasutatakse difusiooon-, täis-, pool- ja madallõõmutust. Difusioonlõõmutust e. homogeniseerimist kasutatakse eelkõige legeerterastest valuplokkide ja valandite keemilise koostise ühtlustamiseks.. Teraseid lõõmutatakse
täiendavad teineteist, s.t. kasutatakse grafoanalüütilist lahendust. 6. Mis on jõupaar? või valmistada struktuuri ette järgnevateks operatsioonideks. Sageli on aga lõõmutamine lõplikuks termotöötlemise viisiks ja seda siis, kui lõõmutatud terase mehaanilised omadused on rahuldavad (ei vajata karastamist ja noolutamist). Normaliseerimine on selline termotöötluse viis, mille korral terast kuumutatakse 30 ..
Terased Teraseks nim raua ja süsiniku sulamit milles on süsiniku 2,14%, mangaani 1%, räni 0,4%. (Raua sulamistemperatuur on 1535oC ja tihedus 7860 kg/m3, süsiniku sulamistemperatuur on 3400oC) Keemilise koostise järgi võib teraseid liigitada süsinikterasteks ja legeerterasteks. Kasutusotstarbe järgi võib teraseid liigitada tööriista ja konstruktsiooniterasteks. Teraseid iseloomustatakse oluliste näitajatega ja need oleksid: karastuvus, töödeldavus, keevitatavus, tugevus, kõvadus, sitkus, elastsus, plastilisus jne. Süsinik konstruktsiooniteras. Süsinik terased jagunevad süsinik konstruktsiooni-terasteks ja tööriistaterasteks. Konstruktsiooniterased jagunevad tavaterased, kvaliteetterased ja kõrgekvaliteetterased. Taandamisastme järgi toodetaks tavakonstruktsiooniteraste grupis nii keevaid, poolrahulike ja rahulike teraseid. Tavateraseid kasutatakse laialt mitte vastutusrikaste detailide valmistamiseks näiteks raudbetoondetailides tugevdu...
jahutatakse seejärel koos ahjuga maha. Madalalt legeeritud terastel jahtumiskiirus 30...50C/h. See aitab parandada materjali lõike töödeldavust, ühtlustada struktuuri, vähendada sisepingeid ja valmistada materjal ette järgmisteks termilisteks töötlusteks. Normaliseerimine . Normaliseerimisel kuumutatakse materjal sõltuvalt süsiniku sisaldusest. Jahutamine toimub kiiremini seisvas õhus. Normaliseerimisel jääb materjal kõvemaks kui lõõmutamisel. Teised omadused on analoogsed lõõmutatud detailidele. Karastamine. Karastamiseks nim niisugust termilise töötluse operatsiooni, kus materjali kuumutatakse vastavalt süsiniku sisaldusest kuni austeniitse struktuuri tekkimiseni. Materjali hoitakse kõrgel temperatuuril ja jahutatakse kiiresti kuni 240C Sellisel temperatuuril tekib austeniit - martensiitne struktuur. Martensiitse struktuuri saamine on karastamise põhieesmärk. Eriti kiire peab jahutus olema 600C - 500C kraadi vahel. Terased karastuvad, kui süsinikku on üle 0,32%
21. Struktuurimuutused terase faasipiiri(de) ning järgnevas jahutamises kiirusel, mil termotöötlusel faasimuutused kas toimuvad täielikult, osaliselt või üldse ei leia aset. Selle põhjal eristatakse kahte termotöötlemise viisiks ja seda siis, kui lõõmutatud peamist terase termotöötluse moodust: terase mehaanilised omadused rahuldavad, s.t. pole - 11 - vaja edaspidist parendamist (karastamist ja noolu- struktuuri) saab parandada termotöötluse teel, mida tamist). nimetatakse normaliseerimiseks.
koos ahjuga maha.See aitab parandada materjali lõike töödeldavust,ühtlustada struktuuri vähendada sisepingeid ja valmistada materjal ette järgmisteks termilisteks töötlusteks. Normaliseerimine . normaliseerimisel kuumutatakse materjal sõltuvalt süsiniku sisaldusest kuid jahutamine toimub kiiremini seisvas õhus.Normaliseerimisel jääb materjal kõvemaks kui lõõmutamisel.Teised omadused on analoogsed lõõmutatud detailidele. Karastamine Karastamiseks nim niisugust trermilise töötluse operatsiooni kus materjali kuumutatakse vastavalt süsiniku sisaldusest kuni austeniitse struktuuri tekkimiseni.Materjali hoitakse kõrgel temperaruuril ja jahutatakse kiiresti kuni 240C sellisel temperatuuril tekib austeniit martensiitne struktuur.Martensiit struktuuri saamine on karastamise põhieesmärk.Eriti kiire peab jahutus olema 600 ja 500 kraadi vahel.Karastuvad terased milles on süsiniku üle0,32%
vähenevad sisepinged ja toimub faasiline ümberkristalliseerumine, mis muudab jämedateralise struktuuri peeneteralisemaks. Normaliseerimine on lõõmutusega võrreldes odavam TT viis, sest ahju kasutatakse ainult kuumutamiseks ja seisutamiseks, jahtumine toimub aga õhus. Madalsüsinik- ja madallegeerteraseid tavaliselt lõõmutamise asemel normaliseeritakse, sest omadustel pole vahet. Normaliseerimise tulemusena muutub teras peeneteralisemaks, tugevus ja kõvadus on suuremad kui lõõmutatud terasel. Normaliseerimist kasutatakse terase lõiketöödeldavuse parandamiseks sageli karastamise eeloperatsioonina. Karastamiseks või karastuseks nimetatakse TT viisi, mille tulemusena saadakse ebastabiilne martensiitstruktuur. Eristatakse järgmisi karastuse viise:- tava- ja pindkarastus, - laus- ja kohtkarastus jt. Tavakarastuse etapid: terase kuumutamine üle faasipiiride Ac1 või Ac3 , et tagada vajaliku austeniidi teke. Seisutamine sellel temperatuuril, et tagada kogu detaili
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
