buduaar diktaat graniit bukett diskreetne granuleerima buklet diskussioon greip buliimia dogmaatik grimass butafooria drastiline groteskne buum dzentelmen grupeerima börsindus dzoki guass büdzett dublaaz guljass bülletään duplikaat gurmaan bürokraat dünaamika gürsa büst düstroofik Kolmesilbilise nimetavaga sõnade lõppsilbi täishäälik Kui võõrsõna lõpeb helitu kaashäälikuga, siis kirjutatakse lõppsilbi täishäälik kahe tähega: antiloop, garderoob, atentaat, limonaad, sokolaad, tomahook, sünagoog, paradiis, fotograaf, reportaaz. Kui võõrsõna lõpeb helilise kaashäälikuga l, m, n, r, siis enamasti kirjutatakse vanemais muganenud laensõnades lõppsilbi täishäälik ühe tähega, uuemais kahe tähega, aga kindlat seaduspärasust ei ole. ÜKS TÄISHÄÄLIK
hasis, tsaardas (tsaardasi, tsaardasit). Kaashäälikuühendis kirjutatakse ka ülipikk f ja s ühe tähega: harf, surf, golf; vrd teise tulba pikka s-d esimese ja kolmanda tulba ülipika s-ga: bors (selle) borsi (seda) borsi burs bursi bursi puns punsi punsi revans revansi revansi revanseerima Võõrsõnade kirjutamine Näpunäiteid mõne võõrsõnarühma kirjutamisel 1. Kolmesilbilise nimetavaga sõnade lõppsilbi täishäälik Kirjutus ei olene rõhust, sest eri isikud rõhutavad erinevalt. Kui võõrsõna lõpeb helitu kaashäälikuga, siis kirjutatakse lõppsilbi täishäälik kahe tähega: antiloop, garderoob, atentaat, limonaad, tomahook, sünagoog, paradiis, fotograaf, reportaaz. VÕÕRSÕNAD Kui võõrsõna lõpeb helilise kaashäälikuga l, m, n, r, siis enamasti kirjutatakse vanemais muganenud laensõnades lõppsilbi täishäälik ühe tähega, uuemais kahe tähega, aga
guljass : guljasi; niss : nisi, nisis; tuss : tusi. f Hääliku f kasutus on keerukas võõrsõnade kasutamisel, sest mõju võib anda võõrkeelse sõna kirjapilt (efekt eestipäraselt ja effect inklisepäraselt). Vanemate laenude korral kasutati täheühendit sh, mida tänapäeval enam ei tehata (kohver, muhv, paragrahv). 5 Lõppsilbi kirjutamine Kolmesilbilise nimetavaga sõnade lõppsilbi täishääliku kirjutamisel ei saa lähtuda rõhust. Topelt täishäälikuga kirjutatakse siis, kui võõrsõna lõppeb helitu kaashäälikuga (marmelaad, sünagoog). Helilise kaashääliku korral esineb nii pikka, kui ka lühikes täishäälikut (mandariin, apelsin). Sellepärast tuleks sõnade kirjapilt lihtsalt meelde jätta. Kahe- või kolmesilbiliste sõnade lõppkaashäälikuga on sarnased raskused ning ka nende kirjapildid tuleks ära õppida.
............................................... 4 Võõrsõnade õigekeelsus...............................................................................................................5 h võõrsõnades...........................................................................................................................5 f ja s õigekiri............................................................................................................................ 5 Võõrsõnade lõppsilbi õigekiri......................................................................................................6 Lõppsilbi täishäälik..................................................................................................................6 Lõppsilbi sulghäälik................................................................................................................7 SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT..........................................................................
Esiteks, millal kirjutada f ühe või kahekordelt ja teiseks kus kasutada f-i, kus kombinatsiooni hv. Ühekordse f-ga tuleks kindlasti kirjutada sõnad efekt, efektiivne, professor ja professionaalne. Segadust nende sõnade puhul tekitavad inglise keelsed effect ja effective. Kahekordse f-ga laensõnad on aga enamuses kohandunud eesti keelega. Saksa keelest on sõna trüffel, mis eesti keeles on muutunud trühvliks. Nii on ka sõnadega kahvel, vahvel, kohv jpt. 1.4 Lõppsilbi kirjutamine Lõppsilbi kirjutamisel tekitab probleeme kolmesilbiliste sõnade lõppsilbis oleva täishääliku kirjutamine. Nende sõnade puhul ei ole kindlat reeglit, mille poolest neid eristada, seega tuleb nende kirjapilt lihtsalt selgeks õppida. Kahekorde täishäälikuga sõnad marmelaad, sünagoog, dermatiin, mandariin jt. Ühekordse täishäälikuga sõnad terminal, mahagon, formular jt. Muret tekitab ka lõppsulghääliku kirjapilt
(lühikest f-i s-d ei esine). Erandid tulenevad naaberhäälikutest (vt tabel). Häälik hääldub ülipikalt siis, kui talle langeb rõhk. Vrd pr`ofid: pro`ffidel ( esimeses sõnas ei ole rõhk f-l, vaid o-l, teises aga langeb f-le.) Sageli sõltub f ja s õigekiri õigest hääldusest. Keeles kodunenud vanades laenudes on f-i asemel hv: ahv, kahvel, kohv, kohver, krahv, paragrahv, tuhv Võõrsõnade lõppsilbi õigekiri Lõppsilbi täishäälik Võõrsõnade lõppsilbi täishääliku õigekiri ei olene hääldusest, vaid viimasest kaashäälikust. Kui võõrsõna lõpeb helitu kaashäälikuga, siis kirjutatakse täishäälik alati kahe tähega: antiloop, garderoob, limonaad, sünagoog, paradiis, fotograaf. Kui sõna lõpeb helilise kaashäälikuga (l, m, n, r), siis enamasti kirjutatakse vanemais muganenud laensõnades lõppsilbi täishäälik ühe, uuemais kahe tähega, aga kindlat seaduspärasust ei ole (vt tabel)
f-i s-d ei esine). Erandid tulenevad naaberhäälikutest (vt tabel). Häälik hääldub ülipikalt siis, kui talle langeb rõhk. Vrd pr`ofid: pro`ffidel ( esimeses sõnas ei ole rõhk f-l, vaid o-l, teises aga langeb f-le.) Sageli sõltub f ja s õigekiri õigest hääldusest. Keeles kodunenud vanades laenudes on f-i asemel hv: ahv, kahvel, kohv, kohver, krahv, paragrahv, tuhv Võõrsõnade lõppsilbi õigekiri Lõppsilbi täishäälik Võõrsõnade lõppsilbi täishääliku õigekiri ei olene hääldusest, vaid viimasest kaashäälikust. Kui võõrsõna lõpeb helitu kaashäälikuga, siis kirjutatakse täishäälik alati kahe tähega: antiloop, garderoob, limonaad, sünagoog, paradiis, fotograaf. Kui sõna lõpeb helilise kaashäälikuga (l, m, n, r), siis enamasti kirjutatakse vanemais muganenud laensõnades lõppsilbi täishäälik ühe, uuemais kahe tähega, aga kindlat seaduspärasust ei ole (vt tabel)
2) tähed f, š, z, ž (prožektor, brošüür). Päris vanades laenudes on f-i asemel hv (ahv, kahvel). 3) pearõhk järgsilbil (popurrii, vanill) 4) pikad täishäälikud järgsilbis (akadeemia, galerii, idee) 5) o järgsilbis (foto, logo) 6) eesti keeles tavatud häälikuühendid (bluff, sfäär, džemper, foogt) Võõrsõnu kirjutatakse häälduspäraselt, st lähtekeele lihtsustatud hääldusreeglite alusel. Võõrsõnarühma kirjutamisel on 3 rühma: 1. 3silbilise nimetavaga sõnade lõppsilbi täishäälik. Kui võõrsõna lõpeb helitu konsonandiga, siis kirjutatakse lõppsilbi täishäälik kahe tähega (antiloop, garderoob). Kui võõrsõna lõpeb helilise konsonandiga l, m, n, r, siis kirjutatakse vanemais muganenud laensõnades lõppsilbi täishäälik ühe tähega, uuemais 2ga, aga kindlat seaduspära pole. 2. 2silbilise nimetavaga sõnade lõppsilbi täishäälik. Vanemais muganenud laenudes on rõhk esisilbil ja lõppsilbi täishäälik
pikka s-d esimese ja kolmanda tulba ülipika s-ga: bors (selle) borsi (seda) borsi burs bursi bursi puns punsi punsi revans revansi revansi revanseerima 8 Võõrsõnade kirjutamine Näpunäiteid mõne võõrsõnarühma kirjutamisel 1. Kolmesilbilise nimetavaga sõnade lõppsilbi täishäälik Kirjutus ei olene rõhust, sest eri isikud rõhutavad erinevalt. Kui võõrsõna lõpeb helitu kaashäälikuga, siis kirjutatakse lõppsilbi täishäälik kahe tähega: antiloop, garderoob, atentaat, limonaad, tomahook, sünagoog, paradiis, fotograaf, reportaaz. Kui võõrsõna lõpeb helilise kaashäälikuga l, m, n, r, siis enamasti kirjutatakse vanemais muganenud laensõnades lõppsilbi täishäälik ühe tähega, uuemais kahe tähega, aga kindlat seaduspärasust ei ole:
sa-jad, sai-ad h Pika täishääliku järel olev h kirjutatakse ühe tähega: psüühika, stiihia Pikk h sõna lõpus kirjutatakse kahe tähega: epohh, almanahh f ja s proff, profi, proffi guljass, guljasi, guljassi Kaashäälikuühendi (kaks eri kaashäälikut on kõrvuti) reegel: bors, borsi, borsi puns, punsi, punsi Kui võõrsõna lõpeb helilise kaashäälikuga l, m, n, r. Enamasti kirjutatakse vanemais muganenud laensõnades lõppsilbi täishäälik ühe tähega, uuemais kahe tähega. Kindlat seaduspärasust ei ole. Ühe tähega: apelsin, tärpentin, brigadir, terminal Kahe tähega: arhivaar, inventuur, magistraal, mandariin, plastiliin, poroloon SÕNADE LÕPPSULGHÄÄLIK Tuleb vaadata sõnarõhku. 11 Pearõhk on esisilbil > lõppsulghäälik kirjutatakse ühe tähega: kompvek, kotlet, pankrot, piiskop, siksak, kabinet, katelok, liliput, sigaret, taburet
· Ortograafiareformi ei esita (diplomaatiliselt), vaid kasutab. · 5 käänet (N, G, Acc, D, Abl). Käänamisreeglid vastavuses tegeliku keelekasutusega. G praegusel kujul, Acc= partitiiv Salomo Heinrich Vestring 1710-1720 sõnaraamat · Esimene sõnaraamat, kus eesti keel on esimesel kohal · Käsikiri, eesti-saksa sõnastik, esimene eestis. 8000-9000 sõna. Järgmiste sõnastike aluseks. · Esitab põhivormi (N), genitiivi lõppsilbi või vormi, näitab tüvevokaali · Kasutusnäiteid, selgitusi, paralleelvorme, liitsõnu. Anton Thor Helle 1732 · Käsiraamat: grammatika, eesti-saksa sõnastik (7000 sõna), tekstid (vanasõnad, mõistatused, dialoogid koos saksa tõlgetega), kohanimesid, taimenimetusi (esimene eesti erialasõnaloend) · Sõnaraamatus tüüpsõnade numbrid, tüüpsõnade muutmine antud.
Esimeses osas palju mängulikkust. Teises osas pärast Laura surma see taandub ja on siiras valu naise kadumise pärast. Lisaks armastsue teemale on siin ka teisi teemasid, näiteks ühiskondlikud ja moraalifiloofiat. Kogu P luule on emakeelene itaalia keeles. Luule on emakeelega ju kõige tihedamalt seitud. Sellist luulet nagu Pl edaspidi enam ei tule. Erinevalt Dante Beatricest, kes oli sümbol, oli P Laura tõeline ja maine naine. Sünalefa ühe sõna lõppsilbi ja järgmise algussilbi üheks silbiks lugemine. Sonetis on 14 värssi. 18. laulus ühiskondlik patriootiline laul unistus ühtsest Itaaliast. P on väga oluline selle ideaaliga! Tahtis vabariikliku Rooma eeskujul näha ka ühtset isamaad. 70. luuletus, mis on kantsoon, kus iga stroofi lõpp on tsitaat, mis peegeldab uusaegse lüürika kujunemist. (Arnaut Daniel, Quidi G. uue maheda stiili looja; Cino da Pistoia ja ka P enese tsitaat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
