Ühlaselt koormatud metalllihttala tugevusarvutus Algandmed Sille L = 8,85 m Ristlõige vastupanumoment W = 515 cm3 Ristlõige inertsimoment I = 5410 cm4 Ristlõige lõikepindala Av = 14,7 cm2 Tala omakaal Gk = 0,5 kN/m Terase normvooupiir fyk = 235 MPa Terase vooupiiri osavarutegurϒM = 1.1 - Terase elastsusmoodul E = 210 GPa Normkoormus pk = 2,82 kN/m Arvutuskoormus pd = 4,23 kN/m Lubatud läbipaide suhe α=L/[f]α=L/[f] = 250
näiteks IPE 240(S235) (kaaluga 30,7 kg/m ehk 6,67 kg/m2). Katuseplekk ja roov valitakse lähtudes koormuskombinatsioonist: lume- ja omakaalukoormus. Arvutuslik koormus roovile: Sisejõud roovis: 5 3.2 Roovtala paindekandevõime 3.3 Roovtala põikjõukandevõime IPE 240; hw=220,4 mm; tw=6,2 mm. Av ristlõike nn lõikepindala 3.4 Roovtala kasutuspiirseisundi kontroll IPE 240, 3.5 Roovtala lõplik valik Roovtalaks valin profiili IPE 240 (S235). Kaal 30,7 , ehk 3.6 Katusekonstruktsiooni ligikaudne omakaal Profiilplekk + roovtala + katusetala omakaal kokku: 6 4 RAAMIARVUTUS 4.1 Normatiivsed koormused Omakaal katusel: ; Lumekoormus katusel: ; Tõstetav tuulekoormus katusel: ; Suruv tuulekoormus seinale tsoonis D:
Kõrguse mõõtmisel peab arvestama: mõõtja peab seisma puust ligikaudu samal kaugusel kui kõrge on puu; kaugus puuni määratakse kas optilise kaugusmõõtjaga või lindiga; tasasel maal liidetakse saadud kõrgusele oma silmade kõrgus (1,5m) juurde; kui puu kasvab kallakul siis viseeritakse puu latva ja juurekaelale ning tulemused liidetakse või lahutatakse. Puu vanuse määramine männaste loendamise teel; juurdekasvupuuri abil. 15. Puistu lõikepindala määramine. Puistu lõikepindala on kõikide puude rinnaslõikepindalade summa 1,3 m kõrguselt juurekaelast 1 ha kohta. Seda on võimalik leida kas kluppimise teel või Bitterlichi meetodil. Kluppimisel tuleb klupp asetada risti puu tüvega risti nii et ta puutuks puud kõigist kolmest küljest. Klupid jagunevad: täpsusklupp joonlaua jaotised on kas 0,1 või 0,5 cm täpsusega ning 0 punkt algab klupi liikumatust haarast. Ümardatud klupp jaotused
· Vanemates puistutes vastupidi diameetrijaotus Puude diameetreid puistus mõõdetakse tavaliselt 1,3 m kõrguselt juurekaelast.Seda diameetrit nimetatakse rinnasdiameetriks, puistu puhul lihtsalt diameetriks.Täpse keskmise diameetri määramine eeldab alati puistu kluppimist puistuelementide viisi. Mitmest puistuelemendist koosnevas puistus määratakse keskmised diam. iga puistuelemendi kohta eraldi. Olenevalt eesmärgist võib puistu keskmise diam. kasutada lõikepindala keskmist , aritmeetilist keskmist või lõikepindala keskset diameetrit. Puistu keskmise läbimõõdu võime: · määrata silmamõõduliselt, · mõõtes silmamõõduliselt valitud keskmise puu läbimõõdu, · mõõtes proovitükkidel kasvavate puude läbimõõdud ja üldistades nende põhjal arvutatud keskmise kogu puistule, · arvutada Bitterlichi meetodil määratud rinnaspindala ja puude arvu alusel, · arvutada puistu kõigi puude mõõdetud läbimõõtude alusel.
Profiilidel, mis koosnevad kahest vööst ja seinast (võib olla ka mitu seina), võib lihtsustatult eeldada plastset nihkepingete jaotust seinas. Kui ristlõikes puudub väändemoment, leitakse ristlõike plastne põikjõukandevõime valemiga: fy Vpl,Rd = A v 3 M0 A v = hw t w - sümmeetriliste keevisprofiilide (I, kanttoru) lõikepindala A v = A - 2 b t f + (t w + 2 r ) t f - sümmeetriliste valtsprofiilide (I, HEA,...) lõikepindala A v = A - 2 b t f + (t w r ) t f - sümmeetriliste valtsprofiilide (U, C,) lõikepindala 2A Av = - ümartoru lõikepindala Märkus: lisaks tuleb kontrollida ka seina nihkestabiilsust!
Arvutuslik põikjõud VEd peab varda igas ristlõikes rahuldama tingimust VEd < Vpl,Rd. (4.12) Kui ristlõikes puudub väändemoment, leitakse ristlõike plastne põikjõukandevõime valemiga ( Av f y 3 ) V pl,Rd = , (4.13) M 0 kus Av on ristlõike lõikepindala. o Seina sihis koormatud valtsitud I- ja H-profiilide lõikepindala leitakse valemiga Av = A - 2bt f + (t w + 2r ) t f hw t w , (4.14a) lihtsustusena võib võtta siin lõikepindalaks ka seina pindala (h -2tf)×tw; o seina sihis koormatud keevitatud I-, H- ja kastprofiilidel valemiga Av = (hw t w ) (4.14b) o valtsitud konstantse seinapaksusega nelikanttorudel:
b2/t2 = h2/t2 = 100/5 = 20 <35 b1/t1 = h1/t1 = 70/3 = 23 < 35 0.5 < h0/b0 = 220/120=1,83 < 2.0 0.5 < h1/b1 = 1 < 2.0 0.5 < h2/b2 = 1. < 2.0 b0/t0 = 120/10= 12 < 40 h0/t0 = 220/10= 22 <40 =( b1+b2 )/ b0=(70+100)/240=0,708 g/b0 =25.2/120=0,21 >0,5(1- )=0,5x(1-0,708)=0,146 g/b0 =25.2/120=0,21 <1,5(1- )=1,5x(1-0,708)=0,438 g=25> t1+t2=5+3=8 Kõik tabeli K.3 tingimused on täidetud. Selgitame kas põikjõu mõju tuleb arvesse võtta Arvutuslik põikjõud sõlmes Vsd=254,7x sin47°=186,3kN Lõikepindala Av=(2 h0+ b0) t0 Kus =[1/(1+(4g²/3 t0 ² ))]=0,33 Av=(2x220+0,33x120)x10=4796 mm² Vpl,rd=591,6 kN Vsd/ Vpl,rd=186,3/591,6=0,31<0,5 Põikjõu mõju ei pea arvestama. 22 Sõlme tugevuskontroll a.Vöö pinna kandevõime Ni,rd=[(8,9 kn fy0 t0 ²())/sini ][( b1+ b2+ h1+ h2)/4 b0] kn =1,3-n/ ;n=N0sd /(A0 fy); N0sd = N01+ N1 cos=178,6+254,7cos47°=352,3 n=352300 /(6057x235)=0,248 kn =1,3-0,4x0,248/0,708=1,16; = b0/( 2t0)=6
s keskmine pikkepinge tugevus- varutegur Keevisõmbluse Keevisõmbluse arvutuslik lõikepindala Keevisõmbluse arvutuslik paksus või liite detailide vähim paksus lubatav pikkepinge Keevisõmbluse pikkus LÕIKELE töötav põkkliide Keevisõmbluse Keevisõmbluse põikjõud LÕIKE tugevustingimus (keevitustuselektroodi)
6. Täius- iseloomustab puistu kasvuruumi kasutamise astet, võrreldes samades tingimustes kasvanud normaalpuistuga e mudelpuistuga, mille kohta andmed võetakse kasvukäigutabelist. Ehk: täius näitab metsa suhtelist tihedust. Normaalpuistu all mõeldakse puistut, mis on antud puuliigi, vanuse ja kasvukohatingimuste juures optimaalse arengu ja tihedusega. Puistu täius (t) on seega koefitsient mis leitakse puistu hektaritagavara või hektari lõikepindala jagamisel sama vana normaalpuistu tagavaraga või lõikepindalaga. Seega täiuse määramisel lähtutakse kas: a) hektari tagavarast t=G/GNORM b) hektari lõikepindalast, T=M/MNORM mõlemal juhul võrreldakse andmeid sama kõrge normaalpuistu vastavate andmetega. Täiuse järgi eraldatakse puistud, kui erinevus naabermetsaosadega on suurem kui 20. 7. Kasvukohatüüp- Eraldise moodustamine sama arenguklassi piires on vajalik kui
mingi puuliigi kasvatamiseks Boniteet määratakse boniteerimistabelite alusel, kusjuures teada peab olema puuliigi kõrgus ja vanus, samuti tekkeviis Täius - iseloomustab puistu kasvuruumi kasutamise astet Normaalpuistu all mõeldakse puistut, mis on antud puuliigi, vanuse ja kasvukohatingimuste juures optimaalse arengu ja tihedusega. Puistu täius (t) on seega koefitsent mis leitakse puistu hektaritagavara või hektari lõikepindala jagamisel sama vana normaalpuistu tagavaraga või lõikepindalaga hektari tagavarast, T=G/GNORM hektari lõikepindalast, T=M/MNORM mõlemil juhul võrdleme andmeid sama kõrge normaalpuistu vastavate andmetega Täiuse järgi eraldatakse puistud, kui erinevus naabermetsaosadega on suurem kui 0,2 Metsamaterjalide mahu määramine Ümarmaterjalid alates pikkusest üle 2 m kuuluvad tükiviisilisele
Kõrgusindeks arvutatakse puistu kasvukõvera alusel. 6. Täius - iseloomustab puistu kasvuruumi kasutamise astet, võrreldes samades tingimustes kasvanud normaalpuistuga, ehk mudelpuistuga, mille kohta andmed võetakse kasvukäigutabelist. Normaalpuistu all mõeldakse puistut, mis on antud puuliigi, vanuse ja kasvukohatingimuste juures optimaalse arengu ja tihedusega. Puistu täius (t) on seega koefitsient mis leitakse puistu hektaritagavara või hektari lõikepindala jagamisel sama vana normaalpuistu tagavaraga või lõikepindalaga. Seega täiuse määramisel lähtutakse kas: a) hektari tagavarast t=G/GNORM b) hektari lõikepindalast, T=M/MNORM mõlemal juhul võrreldakse andmeid sama kõrge normaalpuistu vastavate andmetega. Täiuse järgi eraldatakse puistud, kui erinevus naabermetsaosadega on suurem kui 20 (varem kasutati täiuse iseloomustamiseks kümnendikke ja sel juhul oli erinevus 0,2). 7. Kasvukohatüüp.
Segapuistus määratakse boniteet enamuspuuliigi järgi. 6. Täius - iseloomustab puistu kasvuruumi kasutamise astet, võrreldes samades tingimustes kasvanud normaalpuistuga, ehk mudelpuistuga, mille kohta andmed võetakse kasvukäigutabelist. Normaalpuistu all mõeldakse puistut, mis on antud puuliigi, vanuse ja kasvukohatingimuste juures optimaalse arengu ja tihedusega. Puistu täius (t) on seega koefitsient mis leitakse puistu hektaritagavara või hektari lõikepindala jagamisel sama vana normaalpuistu tagavaraga või lõikepindalaga. Seega täiuse määramisel lähtutakse kas: a) hektari tagavarast t=G/GNORM b) hektari lõikepindalast, T=M/MNORM mõlemal juhul võrreldakse andmeid sama kõrge normaalpuistu vastavate andmetega. Täiuse järgi eraldatakse puistud, kui erinevus naabermetsaosadega on suurem kui 0,2. 66 14.3. Metsamaterjalide mahu määramine. 1
NB!!! Segapuistus määratakse boniteet enamuspuuliigi järgi. 6.Täius - iseloomustab puistu kasvuruumi kasutamise astet, võrreldes samades tingimustes kasvanud normaalpuistuga, ehk mudelpuistuga, mille kohta andmed võetakse kasvukäigutabelist. Normaalpuistu all mõeldakse puistut, mis on antud puuliigi, vanuse ja kasvukohatingimuste juures optimaalse arengu ja tihedusega. Puistu täius (t) on seega koefitsent, mis leitakse puistu hektaritagavara või hektari lõikepindala jagamisel sama vana normaalpuistu tagavaraga või lõikepindalaga. Seega täiuse määramisel lähtutakse kas: a) hektari tagavarast t = G/GNORM b) hektari lõikepindalast, T = M/MNORM mõlemil juhul võrdleme andmeid sama kõrge normaalpuistu vastavate andmetega. NB!!! Täiuse järgi eraldatakse puistud, kui erinevus naabermetsaosadega on suurem kui 0,2. NB!!! 11. Puuliikide vahelduse bioloogilised alused ja kuuse vaheldumine lehtpuudega
annaabi.ee 
