Selles lõigus kasutan 1-kordset reavahet ja tekst on joondatud vasakule. Selles lõigus kasutan 1-kordset reavahet ja tekst on joondatud vasakule. Selles lõigus kasutan 1-kordset reavahet ja tekst on joondatud vasakule. 6. Tähtede vahekaugused (12, vasakul, rasvane) Selles lauses on üks hästi “kokkusurutud” tähevahega sõna ja üks hästi suure tähevahega sõna, st “sõrendatud ” tekst. 7. Lõikude vahed (16, vasakul). Pealkirja järele paneme 18 punkti suuruse lõiguvahe Selles punktis on kasutame lõikude paremaks eristamiseks lõiguvahesid. Lõigu ette paneme 3 punkti suuruse lõiguvahe ja järele 6 punkti suuruse lõiguvahe. Selles punktis on kasutame lõikude paremaks eristamiseks lõiguvahesid. Lõigu ette paneme 3 punkti suuruse lõiguvahe ja järele 6 punkti suuruse lõiguvahe. Selles punktis on kasutame lõikude paremaks eristamiseks lõiguvahesid. Lõigu ette paneme 3 punkti suuruse lõiguvahe ja järele 6 punkti suuruse lõiguvahe. Selles punktis
, tiitellehelt ja leheküljenumbri juures klõpsata Lingi eelmisega sisukorrast (lindil), kustutada jaotises 1 leheküljenumbri leheküljenumber eemaldamine Automaatse Viited Sisukord Kohandatud sisukord Määrata fondiks Calibri, suurusega 12 sisukorraloomin p ja reasammuga 1,5. e Lõiguvahe enne ja pärast lõiku on 0 p. Loetelude Loeteludes on reavahe 1,5 ja lõiguvahed vormistamine (enne ja pärast lõiku) 0 punkti. Tabelite Tabelites on reavahe 1,5 ja
Vorming Pealkiri 1 Pealkiri 2 Pealkiri 3 font Calibri Calibri Calibri fondi laad paks suurtähtkiri paks paks suurus 16 p 14 p 12 p joondus keskele vasakule vasakule enne ja pärast 12 p, enne 12 p ja enne 12 p ja lõiguvahe algab uuelt lehelt pärast 6 p pärast 0 p Tabel 1 Pealkirjalaadide loomise nõuded [Autori koostatud] Täiendavalt: • suurtähed (Avaleht → Font → Suurtähtkiri); • lõiguvahe (Avaleht → Lõik → Taanded ja vahed); • algab uuelt leheküljelt (Avaleht → Lõik → Taanded ja vahed → Rea- ja leheküljepiirid → Leheküljepiir enne).
Harjutus PowerPointis Gert Kaasik Tekst Muuda kõikidel slaididel pealkirja suurus 46-ks, pane vari ja muuda teksti värvi ja fonti Tavateksti suurus muuda 34-ks, muuda ka fonti ja värvi Gert Kaasik Muuda täpploetelu täpid Muuda lõiguvahe 10 puntiliseks 2 Taust Esimesele slaidile pane taustaks vabalt valitud pilt, aga arvesta, et tekst paistaks välja Ülejäänud slaididele loo oma taust, ära kasuta valmiskujundusi. Jälgi, et tekst Gert Kaasik oleks nähtav 3
Kirjatüüp Times New Roman, tähe suurus 12 punkti (12pt)(Home-Font-Avaleht-Fondi Suurus), reavahe 1,5 (Home-Paragrapg-Line Spacing 1.5/Avaleht-Rea-ja lõigu vahe). Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi st tekst on rööp- ehk täisjoondatud (Home-Paragraph-Justify/Avaleht- Rööpjoonda). 1.2. Töös jaotatakse tekst lõikudeks. Tekstilõigud eraldatakse laiema vahemikuga nn plokkstiilis 12 pt (Home- Paragraph- Spacing Options-Before 12/Avaleht-Rea-ja lõiguvahe) Töös ei kasutata taandridu. 1.3. Kõik leheküljed alates sissejuhatusest nummerdatakse (Insert-PageNumber/Lisa- Leheküljenumber). Numbrid paigutatakse lehekülgede jalusesse alla keskele . Sisukorrast eespool olevaid lehti võetakse nummerdamisel küll arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei lisata. Kõik lisad tuleb nummerdada alates number ühest ja need paigutatakse lehekülgede jalusesse, keskele. (Insert-Page number-design-Different First Page/Lisa-Leheküljenumber-Jalus) 1
Küsimuse tekst Tiitellehe tekst esitatakse enamasti keskele joondatuna. Erandiks on Vali üks: teaduskond, õpperühm ja juhendaja töö autor ja pealkiri esitamiskuupäev ja allkiri Õige! Esitamiskuupäev ja allkiri esitatakse paremjoondusega, mitte keskjoondusega. töö liik Küsimus 13 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui suur peab olema pealkirja ja sellele järgneva teksti lõiguvahe? Vali üks: 12 pt Õige! Pealkirjade ja tekstilõikude vahele jäetakse 12 punktine vahe. 18 pt 6 pt 0 pt Küsimus 14 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Leheküljenumbrid tuleb kirjalikes töödes sisestada paremale alaserva. Aga alates mitmendast leheküljest? Vali üks: alates tiitellehest alates 2. leheküljest Õige
Vali üks: Joonis 1. Betoonivalu [3] Õige! Sildi "Joonis" järel peab olema joonise number, mis on punktiga eraldatud joonise pealkirjast ja viitest (kui joonis pole enda loodud). Joonise numbrile lisatakse pealkiri ja vajadusel ka viide allikale, millest joonis pärineb. Joonis 1 Küsimus 8 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui suur peab olema pealkirja ja sellele järgneva teksti lõiguvahe? Vali üks: 18 pt 6 pt 12 pt Õige! Pealkirjade ja tekstilõikude vahele jäetakse 12 punktine vahe. 0 pt Küsimus 9 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline veeris määratakse kirjalikes töödes teistest erinevalt 1,5 cm laiusena? Vali üks: alaveeris paremveeris Õige! Veerised määratakse kirjalikes töödes järgmiselt: paremveeris 1,5 cm ja kõik ülejäänud 2,5 cm. ülaveeris
5 - kolmanda astme (ja järgmiste) pealkiri (Heading 3, alapeatüki alapeatükk, nt: 1.1.2) 12 punkti. Nummerdatakse vaid töö põhiosa peatükid. - Pealkirjad ,,Sisukord", ,,Kokkuvõte", ,,Summary", ,,Sissejuhatus", ,,Kasutatud allikad", ,,Lisad" on esimese astme pealkirjad, kuid ilma numbrita. Pealkirja ette jäetakse üldiselt natuke suurem vahe kui pealkirja järele (järel on tavaline lõiguvahe suurus). - Esimese astme pealkiri algab uuelt lehelt, st vahetult selle ees mingit vahet ei ole. - Teise ees võiks olla umbes kahe lõiguvahe suurune vahe. - Kolmanda astme pealkirja (ja järgmiste) ees on tavaline lõiguvahe (või mõne punkti võrra suurem). - Pealkirjale eelnev vahe tuleks pealkirja vormingus kohe ära määrata nii, et see auto- maatselt kõigil järgmistel sama astme pealkirjadel sama tuleks. Sisukord - Sisukorras näidatakse pealkirju kuni kolmanda astmeni
tuleb vaid valida, kas tahta taanet vasakule (Left) või paremale (Right) ning valida sobiv arv sentimeetrites ning kirjutada see valitud väljale. Sama on ka lõiguvahede puhul – kas enne lõiku (Before) või pärast lõiku (After) ning samuti kirjutada valitud number valitud väljale. Lõiguvahede mõõtmine käib aga punktides (pt). Lõiguvahe ja taane on alati hea ära seadistada juba lõigu sätete seast, et oleks sobiv vaikeseade, mida lõigule või kogu tekstile korraga määrata. Seda saab teha, kui valida alt paremast nurgast väike nooleke (kirja Paragraph (Lõik) kõrval) ning täita väljad endale sobivalt. Leheküljepiiride (Breaks) määrangud Hästi vormistatud dokumendis ei lõpe lehekülg uue lõigu esimese reaga ega alga eelmise lõigu viimase reaga. Selleks kasutataksegi leheküljepiire. Leheküljepiire
rööpjoondust, seejuures ei tohi tekstis tekkida põhjendamatuid sõrendusi ja lünki, vajadusel tuleb kasutada poolitamist. Kasutatud allikmaterjalide loend esitatakse vasakjoondatult. Tekstilõigud eraldatakse enne lõigu algust täiendava lõiguvahega 12 punkti (üks tähekõrgus). Taandridu lõikude tähistamiseks ei kasutata. Ühtki töö osa ei ole soovitatav alustada ega lõpetada tabeliga, joonisega või loeteluga. Allikmaterjalide loendi vormistamisel eraldab kahte kirjet lõiguvahe suurusega 12 punkti (üks tähekõrgus). Uurimistöö tööosade järjestus on järgmine: 1) tiitelleht; 2) sisukord; 3) lühendid (vajaduse korral); 4) sissejuhatus; 5) sisu peatükkidena; 6) kokkuvõte; 7) kasutatud allikmaterjalid; 8) lisad. Paide Täiskasvanute Keskkoolis esitatakse uurimistöö A4 formaadis paberkandjal kiirköitjasse köidetuna. 3.1.1. Tiitelleht ja sisukord Tiitellehele tuleb märkida 1) kooli nimi; 2) autori ees- ja perekonnanimi;
lubatud kasutada paksu kirja (Bold), kursiivkirja (Italic) kasutakse vaid võõrkeelsetele sõnadele ja väljenditele. Lehekülje vasakusse serva jäetakse 34 cm, paremasse serva 2 cm ning üla- ja alaserva 2,5 cm laiune veeris. 19 Töö iseseisvad osad (näiteks sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjandus) alustatakse uuelt leheküljelt. Peatükid algavad uuelt lehelt. Iga peatüki järel on täiendav 24 punktine lõiguvahe. Alapeatükid järgnevad samalt leheküljelt. Iga alapealkirja ees ja järel on täiendav 24 punktine lõiguvahe. Peatükid tähistatakse araabia numbritega, näiteks 1., 1.1., 1.2., 2. jne. Sissejuhatust, kokkuvõtet, kasutatud lühendite, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisasid ei nummerdata. Peatükkide hierarhia ei tohiks olla liiga keerulise ülesehitusega. Kui juba töö koostajal on hierarhias raske orienteeruda, ei saa keegi teine sellest ammugi aru.
eksemplaris. Kirja tüüp on Times New Roman, tähesuurus 12 punkti. Lehekülje vasakusse serva jäetakse 34 cm, paremasse serva 2 cm, üla- ja alaserva 23 cm laiune veeris ehk vaba ruum. Tekst trükitakse lehe ühele küljele reavahega 1,5. Tekst joondatakse nii vasaku kui ka parempoolse serva järgi (rööpselt). Tekstilõikude vahele jäetakse vaba ruumi. Tühja rea asemel tuleks eelistada automaatse lõiguvahe kindlaksmääramist (Format > Paragraph > Spacing: before 10 pt). Punktidega/nummerdatud loetelude puhul ei jäeta punktide vahele üldiselt lõiguvahet (määratud lõiguvahe tuleks maha võtta või määrata loenduste jaoks oma vorminguga stiil). Pealkirjad vormistatakse järgmiselt: · ESIMESE ASTME PEALKIRI (Heading 1), st suured peatükid, sissejuhatus, kokkuvõte jne suurus 16 punkti, rasvases kirjas (järgnev vahe 10 punkti).
1.5.2. Loetelud Kui loetelu üksikutest sõnadest või lühikestest fraasidest, kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Näide Mudel sisaldab nelja agregeeritud turgu: 1) hüvitisteturg, 2) tööjõuturg, #9 kapitaliturg, 4) rahaturg. Loetelu punktid tähistatakse kas araabia numbrite, väiketähtede või mitmesuguste märgistega. VormingLõik Loetelude trükkimisel on reavahe 1,5 ja lõiguvahe 0. (Office 2003: Vorming Taanded ja vahed; Office 2007: Lõik Taanded ja vahed) Loetelude vormistamine sõltub loetelus kasutatavate fraaside pikkusest. Kui loetelu punktideks on laused, siis võib need kirjutada üksteise järele või alustada igat lauset uuest reast. Loetelu alustatakse väikese tähega ja eraldatakse üksteisest semikooloniga. Loetelu realõppu pannakse punkt. Näide Turule pääsemine on lihtne, kui: 1. turg on piisavalt suur;
Kui pealkirja alla mahub vähem kui kolm rida teksti, viiakse 11 peakiri koos tekstiga järgmisele lehele. Töös ei või kasutada ilma nummerduseta rasvases kirjas vahepealkirju. Alapeatükkide pealkirjad kirjutatakse esisuurtähega ja vormistatakse järgnevalt: kirjasuurus 16 punkti; teksti värv must; vasakjoondus; lõiguvahe enne ja pärast lõiku 12 punkti; Alapunktide pealkirjade vormistamisel kasutatakse pealkiri 3 laadi kirjasuurusega 14 punkti. Näide: 1 PÕHIPEALKIRI (Pealkiri 1, kirjasuurus 18 punkti, läbiv suur täht) 1.1 Teise taseme pealkiri (Pealkiri 2, kirjasuurus 16 punkti) 1.1.1 Kolmanda taseme pealkiri (Pealkiri 3, kirjasuurus 14 punkti) 2.3 Viitamine Töös tuleb viidata kõigile kasutatud allikatele: teiste autorite töödele, seisukohtadele, arvand- metele, valemitele ja muule
täiendav 6-punktine vahe (Format→Paragraph→Spacing Before→6 pt). Oluliste mõistete rõhutamiseks on lubatud kasutada paksu kirja (Bold). Kursiivkirja (Italic) kasutakse vaid võõrkeelsete sõnade ja väljendite puhul. Kõik töö iseseisvad osad (sissejuhatus, kirjanduse ülevaade, tulemused, arutelu, kokkuvõte ja teised esimese taseme pealkirjad) algavad uuelt leheküljelt. Alapeatükid järgnevad samalt leheküljelt, kusjuures iga alapealkirja ees on täiendav 24 punktine lõiguvahe. Peatükid ja alapeatükid tähistatakse araabia numbritega, näiteks 1.; 1.1.; 1.2. jne. Ei ole soovitav kasutada pikemaid kui kolmeosalisi peatükkide jaotusi (st 1, 1.1., 1.1.1. on lubatud). Liiga lühikesed alapeatükid tuleb pikematega ühte siduda. Peatüki (ka alapeatüki) pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida. Sissejuhatust, kokkuvõtet, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisasid ei nummerdata. Pealkirjadel on vasakjoondus ja ühekordne reasamm
annaabi.ee 
