TULEDE PAIKNEMINE UDUTULED PÄEVASÕIDUTULED KAUGTULI JA LÄHITULI KAUGTULEDE ÜMBERLÜLITUS LÄHITULEDEKS KAUGTULE TAGASILÜLITUS MÖÖDASÕIDUL KAUGTULE TAGASILÜLITUS KOHTUMISEL VASTUSÕITJAGA HOIATUSVAHENDID
VYKK Teenindusosakond Reimo Mänd Esilaternate läätsede süsteemid AUT07 Juhendaja: Elari Ibrus Viljandi 2008 Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Valgustusviisid 4. Laternate tüübid, Autolambid 5. Halogeen lambid 6. Põhilaternate ehitus 7. Udulaternad 8. Udulaternad 9. Kasutatud kirjandus Joon. 5.2. Valgustusviisid: A: Euroopa lähituli, B: kaugtuli, C: Ameerika lähituli Valgustusviisid. Liiklusohutus nõuab, et kaugtuled valgustaksid sõiduteed suures ulatuses. Seejuures ei tohi pimestada vastutulijaid ja sõidutee valgustatus peab olema ühtlane. Alates 1924. a. kasutatakse sõidutee valgustamiseks reflektorlaternaid, milles asuvad kaksikniidiga lambid. Sellised laternad jagunevad valgusjaotuse poolest kahte põhirühma. Euroopa autodel paikneb kaugtuleniit peegeldi (reflektori) fookuses ja lahituleniit on kaugtuleniidist eespool
Aku ja kere E2 Suunatulelüliti E3 Ohutulede lüliti Sõidutulede juhtmed E4 Tulede lüliti Pistmiku pool E19 Seisutulede lüliti Tagatulede juures J2 Suunatulede relee Esiosa juhtmestik L1 Vasak kaugtuli Tagatulede juures L2 Vasak Lähituli L3 Parem lähituli Tagaosa juhtmestik L4 Parem kaugtuli Muud tähised: M1 Vasak külgtuli 91 M2 Parem tagatuli Teise lehekülje aadress M3 Parem külgtuli A2/3 Pistiku ja klemmi tähis M4 Vasak tagatuli Juhtmete tähised M5 Vasak esim. Suunatuli 30 Ühenduses aku plussklemmiga M6 Vasak tagum
Vastutuleva sõiduki korral u. 5 . . . 15m. enne vastuliikuva sõidukiga kohakuti jõudmist. Eesliikuvast sõidukist möödumisel u. 5 . . . 15m. enne eesliikuva sõidukiga kohakuti jõudmist. Kaugtulesid võib kasutada ka hoiatusmärguandena enne möödasõidualustamist või kui kontrollitakse liiklust. Lähitulede rikke korral ei tohi sõidukit kasutada .Pimedal ajal või halva nähtavuse korral võib sõita remondikohani kas udutuledega või, kui põleb vasakpoolne lähituli. Gabariiditulesid võib kasutada iseseisvalt sõiduki parkimisel või peatumisel pimeda ajal või halva nähtavuse korral. Kas või ühe tagumise gabariiditule rikke korral võib pimedal ajal või halva nähtavuse korral sõita rem. kohani, kui on sisse lülitatud ohutuled või auto taha paigutatud ohukolmnurk. Eesmisi udutulesid võib kasutada halva nähtavuse korral valgustamata teel ainult koos lahi- või kaugtuledega.
50 käiviti rakendamine 30 pidev toide akult, aku pluss 31 kereühendus, aku miinus 49 suunatulede vilgutusrelee sisend 49a vilgutusrelee väljund, ühtlasi suunatulede märgutule sisend 61 laadimise märgutuli B+ generaatori pluss (akule) B- generaatori miinus (akule) D+ generaatori väljadioodi väljund (laadimise märgutulele) DF pingeregulaatori tüürsignaal 53 klaasipuhastimootor 54 pidurituli 55 udutuled 56 põhilaternad 56a kaugtuli 56b lähituli 57 parktuli 58 ääretuled, numbrituli, näidikuvalgustus 58d seatav näidikuvalgustus 71 helisignaal 75 tarvitite toide süütelukult (X-klemm, X-relee tüürvool) 75x tarvitirelee (süüteluku klemmikoormuse vähendaja, nn X-relee) 85 relee tüürahela kereühendus 86 relee tüürahela toide 86s toide süütelukult (S-klemm) 87 relee väljund (SEES, kui releed rakendatakse) 87a relee väljund (SEES, kui releed ei rakendata)
sõiduk (tänapäeval on päevatuled). Esimene elektriline laternat tutvustati 1898 aastal Columbia Electric autol. Tähelepanuväärne on ka see, et autol oli ka elektrimootor! (elektri auto on üle 100a vana!!) Siiski sel ajal ei levinud väga elektrilised laternad, kuna polnud tehnoloogiat tegemaks lampe piisavalt vastupidavaks ja ei suudetud nii hästi generaatori pinget kontrollida. 1915 aastatel tekkisid eraldi lähituli ja kaugtuli. 1938 tekkisid udutuled. Laternate peal olevad tähised Salong Auto sisustus ja salong on igal autol suhteliselt erinev. Odavamatel autodel on enamus sisedetaile ja polsterdust tehtud plastikust, kallimatel aga juba riidest ja nahast. Samuti kasutatakse luksusautode puhul mitmes kohas puitu ja muid väärismaterjale. Auto sisustus ja viimistlus kvaliteet võivad olla küll väga erinevad,
Lähituled võivad jääda põlema koos kaugtuledega. Kaugtulede värvus peab olema valge või valikkollane Kaugtulede sisselülituse märgulamp(sinine) on kohustuslik. Üheaegselt sisselülitatud kaugtulede kontrollarvude summa ei tohi ületada arvu "75", mis vastab valgustugevusele 225 000 cd. Kaugtule valgusvihk suundub kaugele ette ( u. 130...150 m) ja nendega sõidetakse valgustamata teedel. Kohtades, kus kaugtuli võib teisi liiklejaid pimestada, lülitatakse sisse lähituli. Lähitule valgusvihk on suunatud alla, see vähendab vastuliikujate pimestumisohtu. Euroopa valgusjaotusega laternatel on toodud lähitule hõõgniit kaugtule hõõgniidi ette ja paigutatud süvendiga sirmi. Peegeldi pind on pehme ja kardab kriimustusi. Peegeldi peegeldab valgust 84...88 %. Peegeldi tagaosas asub pesa, millesse paigutatakse lamp. Lähitule hõõgniidi aluse sirmi vasak serv on nii palju madalam, et osa valgust jõuab peegeldi vasakule küljele lambist madalamal
Külmumissügavus 9. Detail drawing 9. Detailjoonis 10. Deterioration 10. Kahjustus, halvenemine, lagunemine 11. Detour 11. Ümbersõit 12. Devert 12. Kõrvale juhtima 13. Digger 13. Ekskavaator 14. Dimension 14. Mõõt 15. Dipped beam 15. Lähituli, pooltuli 16. Dipper 16. Kopp 17. Dirt road 17. Pinnastee 18. District engineer 18. Teedevalitsuse juhataja 19. Downgrade 19. Langus 20. Dragging 20. Hööveldamine, sahkamine 21. Drain pipe 21. Drenaazitoru 22. Elevated approach 22. Ramp 23. Emissions 23
tehnonõuetele ja varustusele Muudatused liiklusreeglite osas Juhi märguanded Juht peab pärast suunamärguannet veenduma, et talle antakse teed ja et sõidu jätkamine on ohutu Seisval sõidukil peavad põlema ohutuled: asulavälisel sõiduteel või teepeenral pimeda ajal või halva nähtavuse korral, kui kas või üks ääretuli ei põle Sõitval sõidukil peavad põlema ohutuled pimeda ajal või halva nähtavuse korral, kui üks lähituli või vähemalt üks tagumine ääretuli ei põle Muudatused liiklusreeglite osas Juhi märguanded Ohukolmnurka peab kasutama mootorsõiduki juht, välja arvatud mopeedi ja kaherattalise külghaagiseta mootorratta juht Ohukolmnurk tuleb teele panna sõidukile mitte lähemale kui 25 meetrit asulas ja 50 meetrit väljaspool asulat, aga sellisele kaugusele, et ohukolmnurk oleks hajutatud päevavalguse tingimustes nähtav asulas
tekitatud liiklusoht *Eriti ohtlikud vead. (Teel liikleva mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskiri, Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. novembri 2006. a määrus nr 95 § 4 (2)): 1) sõiduki identifitseerimisnumber (VIN-kood, TIN-kood, tehasetähis) andmesildil, kerel või sassiil ei vasta registreerimistunnistuses märgitule; 46 2) pimeda ajal ei põle vasak lähituli või tagumised ääretuled ja tagumiste ääretulede asemel ei ole võimalik kinnitada sõidukile tagant nähtavale kohale ohukolmnurka; 3) juhtrataste pööramine on takistatud või juhtimisseade kiilub kinni; 4) juhtimisseadmed on kõverdunud või remonditud keevitamisega; 5) juhtimisseadmed on purunenud; 6) sõidupiduriga ei ole võimalik sõidukit peatada; 7) rehvil esineb koordi läbivaid vigastusi või turvise eraldumist koordist;
käivitumist; 4) kaug, lähi ja udutuled võivad olla paigutatud peitlaternatesse. Peitlaternaid ei tohi olla võimalik juhi kohalt poolikult avada ja sulgeda. Pimestamise vältimiseks laternate avanemisel või sulgumisel peavad tuled sisse lülituma alles pärast peitlaternate täielikku avanemist ja välja lülituma enne nende sulgumise algust. Lülitusmehhanismi rikke korral peab peituv lähituli jääma avatuks või olema kergesti avatav ilma tööriistadeta; 5) hajutiklaasid peavad olema pragudeta või muude vigastusteta. Peegeldi (reflektor) ei tohi olla tuhmunud või korrodeerunud; 6) võib kasutada ainult selle sõiduki variandi ehituses ettenähtud laternaid. 1990. a või hiljem valmistatud
Mida pead arvestama? Mootorrattur võib kallutades puutuda vastu sinu sõidukit. Mootorratturi sõidujoont. Oma sõidukiirust. Kui autojuht ületab ristmikku otse, peab ta jalakäijale teed andma... ...alati, olenemata ülekäiguraja olemasolust. ...juhul, kui jalakäija ületab teed ülekäigurajal. Autol peavad sõidu ajal põlema ohutuled, kui... ...pimeda ajal kas või üks tagumine ääretuli ei põle. ...valge ajal kas või üks ääretuli ei põle. ...pimeda ajal üks lähituli ei põle. Sõidate asulavälisel teel ja lähenete raudteeülesõidukohale. Kus peate ootama, kui tõkkepuu sulgub? Vahetult enne viimast hoiatusmärki "Ees on raudteeülesõidukoht". Tõkkepuu ees. Pöörad autoga sõiduteelt ära hoovi. Kellele pead olema valmis teed andma? Jalakäijatele Jalgratturitele Mopeedijuhtidele Mida peate teadma, kui näete selliste valgustatud tunnuslaternatega sõidukit? Veetakse ohtlikku veost. See on autorong. See sõiduk veab lapsi.
poolt (vastasvööndit) lühemalt, paremat poolt aga pikemalt (joon. 62, a ja b). Selleks on lambi lähitule hõõgniidi alla ja osaliselt ka ette paigutatud nõgus metallekraan (nn. euroopa süsteem). Ebasümmeetriline lähituli pimestab vastuliikujaid vähem ja võimaldab mootorratturil õigeaeg- selt märgata takistusi oma sõidurajal. Ekraaniga lamp üksi ei muuda läbituid ebasümmeetriliseks, on vaja ka vastavat hajutit.
annaabi.ee 
