Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"luzernis" - 10 õppematerjali

Kultuurielu ja olme peale Eesti iseseisvumist
2
doc

Kultuurielu ja olme peale Eesti iseseisvumist

,,Nobeli laureaadid", populaarteaduslikest sarjadest pälvisid suure lugejamenu ,,Elav Teadus" ja ,,Suurmeeste Elulood". 1924. aastal valmis Eesti esimene mängufilm muistsest vabadusvõitlusest pajatav ,,Mineviku varjud". 1930. aastatel on populaarseimateks spordialadeks tõstmine ja maadlemine. 1936. aastal toob Kristjan Palusalu Berliini olümpiamängudelt 2 kuldmedalit. Eesti meeskond on kahekordne maailmameister laskespordis 1937. aastal Helsingis ja 1939. aastal Luzernis. Eestlane Ahto Valter ületab väiksel purjepaadil mitmel korral Atlandi ookeani ning viis aastail 1938-1940 Eesti lipu purjejahil esimest korda ümber maailma. Eestlased kuulusid peamiselt Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku või Eesti Apostliku- Õigeusu Kiriku rüppe. Üldlaulupeod toimusid iga viie aasta tagant. Uhkeimaks kujunes 1938. aastal peetu, millega tähistati omariikluse kahekümnendat sünnipäeva. Suured muutused toimusid olmes ja igapäevaelus

Ajalugu → Ajalugu
49 allalaadimist
Romantism
8
docx

Romantism

a. Siia kuuluvad uuenduslikud muusikalised draamad "Tristan ja Isolde" 1859, tetraloogia "Niebelungide sõrmus" 1874 ja "Parsifal" 1882. "Tristanis" peegeldub Wagneri kirglik armastus Mathilde Wesendonki vastu, kes oli Wagneri sõbra rikka ja haritud kaupmehe Otto Wesendonki naine. Aastatel 1858-61 elas Wagner Veneetsias, Luzernis ja Pariisis. 1861.a. etendus Pariisis tema "Tannhäuser", millele tuli prantslaste nõudmisel juurde kirjutada balletistseen. Wagner oli küll väga selle vastu, kuid balleti puudumise korral oleks etendus ära jäänud. 1863.a. toimus Berliinis Wagneri saatuslik kohtumine Liszti tütre Cosima von Bülowiga. Järgmisel aastal hakkasid nad koos elama ja 1865 sündis Münchenis nende esimene laps Isolde. 1866.a. suri esimene naine Minna Wagner. Cosima ja Wagneri laulatus toimus 1870 Luzernis

Muusika → Muusika
13 allalaadimist
Eesti sõudjate ajalugu
8
docx

Eesti sõudjate ajalugu

Koos käisid nad ka olümpiamängudelkuid seal sõit ebaõnnestus 1977.a. jätkasid nad tublilt - tõid 5 NSV Liidu meistrivõistlustelt hõbeda võitsid esikoha Trakai ja Mannheimi regatil. 1961.a said pärnulased Heino Keerit ja Heino Juurikas kahesel süstal Nõukogude Liidu meistrivõistlustel pronksi. Üks tugevamaid sõudjaid on veel Raul Aarnemann. Ta kuulus 1974.a MM- võistlustel Luzernis NSV Liidu neljasesse rooljata paatkonda kes tuli hõbemedalile. 1976.a võitis ta NSV Liidu neljase paadi esisõudjna pronksmedali. 1977.a MM-võistlustel sai hõbemedali. Sõudmises on vahematele meistritele tõusmas ka rõõmustav järelkasv. Näiteks: 2009. aasta Euroopa meistrivõistlused sõudmises ja 2010. aasta Euroopa meistrivõistlused sõudmises. 2009. aasta Euroopa meistrivõistlused sõudmises toimusid 18.­20. septembril Brestis Valgevenes. Järjekorralt olid need 69

Sport → Sport/kehaline kasvatus
1 allalaadimist
Kultuurielu Eestis aastatel 1920-1940
4
doc

Kultuurielu Eestis aastatel 1920-1940

Siiski toimusid kohtumised ka Türgi jalgpallikoondisega. Jalgpall oli raskejõustiku kõrval populaarsemaks spordialaks. Alles 1930. a. lõpus hakati rohkem tähelepanu pühendama kergejõustikule ning lisandusid sellised alad nagu korvpall, tennis, male ja laskmine. · Males jõudis maailma tippude hulka Paul Keres. Laskespordis saavutas Eesti meeskond aga esikoha 1937. a. Helsingis ja kordas seda saavutust kaks aastat hiljem Luzernis, tõestades seega oma kuulumist maailma laskeparemikku.

Ajalugu → Ajalugu
94 allalaadimist
Alvar Aalto
12
doc

Alvar Aalto

· 1962 Bremeni satelliitlinna Neue Vahri kõrghoone · 1962 Leverkuseni kultuurikeskus · 1962­1971 Finlandia-talo Helsingis · 1963 Alvar Aalto kultuurikeskus Wolfsburgis · 1963­1972 Ålborgi kunstimuuseum · 1964 Tehnikaülikool Otaniemis · 1964 British Petroleum'i büroohoone Hamburgis · 1965 Seinäjoki kohaliku omavalitsuse keskus ja kirik · 1965 Castrop-Rauxeli linnakeskus · 1967 kohaliku omavalitsuse keskus Zürichis · 1968 kõrgelamu 'Schönbühl Luzernis · 1968 Detmerode kirik ja kohaliku omavalitsuse keskus Wolfsburgis · Ta plaanis ja alustas Esseni ooperiteatri (Aalto teatri) ehitamist; hoone valmis alles pärast tema surma, 1988. · Café Aalto, Akateeminen Kirjakauppa Helsingis (postuumselt ühe lammutatud kohviku mööbli baasil) 6 Kolm projekti

Kultuur-Kunst → Eesti kunstiajalugu
31 allalaadimist
Referaat laskesport
24
docx

Referaat laskesport

maailmameistrivõistlustest laskespordis ei võetud osa. Samuti ei osaletud X Los Angelese Olümpiamängudel 1932. aastal suurte reisikulude tõttu. Eesti laskespordi parimad saavutused jäävad seega 1930. aastate teise poolde. Tippsaavutusena toodi esmakordselt koju "Argentiina Karikas" laskespordis Helsingi MM- ilt 1937. aastal. Teistkordselt võideti "Argentiina Karikas" järgmistelt MM- il laskespordis, mis toimusid Luzernis. Tallinna Maleva pealik kolonel Friedrich-Karl Pinka. 4 1.2 ÜLEMAAILMA 7 LASKESPORDI ORGANISATSIOONI ISSF (International Shooting Sport Federation) on ulemaailmsetest laskespordiorganisatsioonidest koige vanem. Asutati 1907 ning asutajaliikmeteks olid kaheksa riigi rahvuslikud laskespordiorganisatsioonid. Aastakumneid tegutseti UIT (Union

Sport → Kehaline kasvatus
12 allalaadimist
Vene muusika
10
doc

Vene muusika

1922-1932 aastani veetis ta suved Saksamaal, Prantsusmaal, Inglismaal ja aastatel 1932-39 veitsis Vierwaldstätteri järve ääres, Luzerni lähedal, kus ta pühendas palju aega perele ja sõpradele, viimaste hulka kuulusid dirigendid Toscanini ja Mengelberg , pianist Horovitz, balletmeister Fokin, tellist Pjatigorski, viiuldaja Miltein. Rahmaninov oli kõikjal oodatud pianist, tema esinemistest räägitakse legende. Viimane kontsert Euroopas oli 1939.a. Luzernis ja Ameerikas 1943.a. Chicago orkestriga. 2.aprillil 1943 valmistuti tähistama tema 70.sünnipäeva. Nädal enne tuli kurb sõnum - 28.märtsil suri Beverly Hillsis, oma viimases elukohas, kopsuvähki Sergei Rahmaninov...Ta maeti New-Yorgi lähedale. Rahmaninovi aeg sai ümber... Põhilised teosed: ooperid - Aleko, Ihne rüütel, Francesca da Rimini kooriteosed - kantaat Kevad, koorisümfoonia Kellad, Vesper, 3 vene laulu koorile ja

Muusika → Muusikaajalugu
28 allalaadimist
Ooperist 19-sajandil
6
docx

Ooperist 19. sajandil

Wolfram (von Eschenbachi "Parzival" ja muistend (saaga) Graalist. Libreto alustatud ja lõpetatud Dresdenis 1847. Esmaesitus 28.augustil 1850 Weimaris Liszti juhatusel. "Tristan ja Isolde"- Muusikaline draama kolmes vaatuses. Aluseks Gottfried von Strassburgi "Tristan ja Isolde". Libreto alustatud ja lõpetatud Zürichis 1857. Muusika loomisega alustatud Zürichis 1857, jätkatud Veneetsias 1858 ja lõpetatud Luzernis 1859. Esmaesitus Münchenis 1865 Hans von Bülowi juhatusel. "Nürnbergi meisterlauljad"- Ooper kolmes vaatuses. Aluseks Christoph Wagenseili "Meisterlauljate veetlev kunst". Algplaan äärejoonistatud Marienbadis 1845. Libretto alustatud Pariisis 1862, muusika loomist alustatud Bieberichis Reini ääres 1862 ja lõpetatud Triebschenis Luzerni lähedal 1867. Esiettekanne Münchenis 1868 Hans von Bülowi juhatusel.

Muusika → Muusikaajalugu
35 allalaadimist
Eesti iseseisvumine 1918
20
docx

Eesti iseseisvumine 1918

Akadeemiline Spordi Klubi. Alates 1920. a. osalesid Eesti sportlased olümpiamängudel. Rohkesti korraldati mitmesugustel aladel maavõistlusi, peamiselt muidugi lähinaabrite Soome, Läti ja Leeduga, ent ei puudunud ka sellised eksootilised vastased nagu Türgi jalgpallikoondis. Males jõudis maailma tippude hulka Paul Keres. Laskespordis saavutas Eesti meeskond aga esikoha 1937. a. Helsingis ja kordas seda saavutust kaks aastat hiljem Luzernis. (Laur, Pajur, Tannberg, 1995) 5.KONSTANTIN PÄTS Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1847 Tahkuranna vallas, Pärnumaal. Lõpetas 1898. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Aastatel 1901-1905 andis Tallinnas välja ajalehte Teataja, kus ta tõstis rahvuse arengus aadete kõrval oluliseks ka majanduse. Juhatas 1904. a. Tallinna linnavalitsuse valimistel Eesti-Vene valimisliitu, mis saavutas valimistel võidu. Osales aktiivselt 1905

Ajalugu → Ajalugu
35 allalaadimist
Sissejuhatus vene kirjanduslukku II
43
doc

Sissejuhatus vene kirjanduslukku II

Ta kirjeldab ühte paika ­ Sveitsis asuvat imeilusat linna; kirjeldab ka sündmustikku, aga kogu jutustuse vältel leiab palju moraliseerivat. ,,Sevastoopol mais" ­ Tolstoil õnnestus leiutada huvitav jutustamismaneer ­ jutustaja on väga enesekindel, resoluutne, julm oma tegelaskujude suhtes. Seda jutustajakuju hakkab Tolstoi arendama oma loomingus. Uuesti ilmutab see jutustaja end ,,Kahes hussaaris". Jutustajal on võime teada tulevikku, ta teab kõike. Luzernis tuleb Tolstoi sellise jutustajakuju juurde. Jutustaja ei ole kunagi võrdne autoriga. Luzernis sarnaneb jutustaja väga autorile. Esmakordselt sõnastab Tolstoi oma suhtumise kaasaegsesse tsivilisatsiooni. 26 Luzern ­ jutustaja peatub ühes lukshotellis Sveitsis. Hotell asub järve kaldal, kõik ümbritsev on imeilus. Tsivilisatsiooni vastandatakse loodusele. Harmoonia olemuseks on ebakorrapäratus ­ see iseloomustab loodust

Kirjandus → Kirjandus
110 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun