Ta moodustas bändi nimega Anni-Frid Four. 18-aastaselt abiellus ta bändi bassisti Ragnar Fre. Abielust sündis 2 last, paar lahutas 1960. aastate lõpus. Aastal 1972 liitus ta ABBA-ga ning oli bändi koosseisus kuni aastani 1982. Pärast ABBA-st lahkumist jätkas ta oma soolokarjääri. Aastal 1982 lahkus Lyngstad Rootsist ja siirdus Londonisse. 1980ndate keskpaiku liikus ta Sveitsi, kus elab praegugi. 26. augustil 1992 abiellus Lyngstad Heinrich Ruzzo Prinz Reußiga (24. mai 1950 Luzern, Sveits 29. oktoober 1999 Stockholm, Rootsi), kes suri lümfoomi tagajärjel.
,,elav laip" inimesest,kes tunneb ennast kõrgseltskonnas valesti , otsib mujalt positiivsust oma ellu, sümboolne, ülekantudtähenduses- elab, aga emotsionaalselt surnud. Proosa: Jutustused: ,,sevastoopoli jutustused" tugineb lahingutele ja sõjamuljetele. Lihtsõdur ei ole midagi muud,kui kahuriliha ja vahend. ,,kasakad"- tegelane teeb kõik,et leida sidet talupoegadega. Usaldus probleemid. Analüüsib tegelaste sisekonflikte. ,,Luzern"- sveitsi tänavamuusikule ei antud raha,kuulati lihtsalt niisama tema ilusat esitlust ja siis jalutati külmalt minema. Kõrgklass on tänamatu, inimesi tuleb kohelda võrdselt. ROMAANID: ,,Lapsepõlv, poisiiga.noorus" põhineb päevikutel, temast endast. ,,ülestõusmine"- lõpuperioodil kirjutatud, püüab näidata, kuidas sotsiaalne ülekohus hakkab psüühikat mõjutama, Tolstoid huvitab inimeste vaimne ärkamine, kõlbelisel
Venemaa sõjategevusele selles piirkonnas. Ta hakkas tegelema varakristluse ja patsifismiga (e. püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida), mis peegelduvad tema teoste jõulises paatoses. 1857. aastal oma esimesel välisreisil pidi Tolstoi pettuma, sest Lääne Euroopas oli kodanlik kord ning moraal ja kultuur mõjusid eemaletõukavalt. Sellest sai ta aga inspiratsiooni kirjutada jutustus ,,Luzern", mis kajastab kodanlusevastast teemat. Kirjaniku pedagoogilisi ja filosoofilisi hoiakuid mõjustas suurel määral Jean Jacques Rousseau. Kogudes materjali dekabriste (e. Aadlisoost ohvitsere, kes tõusid tsaar Nikolai I vastu üles ja keda karistati kas surmanuhtluse või pagendusse saatmisega) käsitleva romaani tarvis, tekkis tal idee kirjutada hilisem peateos ,,Sõda ja rahu" (Voina i mir, 18681869). Romaanis käsitleb ta
Poljana". Tema arvates oli talurahvakultuur ,,haritud klasside" omast kõrgem. 1860. aastal tegi Tolstoi teise reisi välisriikidesse, kus ta tutvus demokraatliku kirjaniku Aleksander Herzeniga. Naastes abiellus Tolstoi Sofia Bersiga. Tolstoi loometee ,,Sõja ja rahuni" 1850-1860 aastatel toimus Tolstoi loomingus murrang. Ta mõtiskles tsiviliseerutud ja loodusliku maailma üle. 1856 aastal valmis jutustus ,,Mõisniku hommik", sellele järgnesid 1857 aastal teos ,,Luzern" ja 1862. aastal teos ,,Kasakad". 1860. aastate looming tipneb epopöaga ,,Sõda ja rahu". Selles käsitleb Tolstoi Venemaa 1812. aasta isamaasõda. Ta kujutab teoses patriarhaalset eluviisi, mille puhul üksikisik kuulub perekonna kaudu rahvasse ja ühiskondlikud erinevused taanduvad rahvusliku ühtsustungi mõjul. Üksikisiku väärtuse määrab rahvalähedus, usk rahva ajaloolisse ossa, soov väljendada rahva huve. Kõrgema seltskonna ja poliitikategelaste
ootustega karjääri teha, kuid pettub : lihtsõdur kahuriliha. Tolstoid häirib, et sõda toob kaasa mõttetu tapmise. Osaleb Sevastoopoli lahingus. Muutuse toob Turgenevi kiri, mis kutsub teda sõjaväest ära, sest tegelik kutsumus- kirjandus. Tolstoi teebki nii. 1857 Võtab ette pika Euroopa reis, kust saab erinavaid muljeid. Eriti vapustab Pariisis giljotineerimise, selle vaatajate käitumine. Pr. suundub Sveitsi: tänavamuusik, kes tasustamata jäetakse (Luzern). Tagasi Venemaal veendub, et talupoegade I hädaks on harimatus. Seetõttu loob neile kooli. Valitsusevastase kriitika tõttu satub võimu põlu alla. Kui teda pole , teeb politsei täieliku läbiotsimise. Ka kirik ei salli Tolstoid, kuigi T. oli sügavalt usklik leidis, et kirikus palju räpast, vastuvõtmatut. Ta pannakse kirikuvande alla keelatakse kirikusse minna, iga väärteo eest võib kohtusse kaevata. Üha enam keskendub loomingule. 1862 abiellub Sofia Bersiga, Moskva arsti tütar
· vanalinn on UNESCO kultuuripärandi nimekirjas · 1530 a. ehitatud kellatorn · Paul Klee keskus Bernis. ,,Kass ja lind." Ekspressionist, kubist, sürrealist. · Einsteini majamuuseum Zürich · rahanduskeskus Limmati jõe ääres · kaksiktornidega Grossmünster · 365 000 elanikku · järjepidevus, traditsioonid, kunst · suur väikelinn, väike suurlinn · järvepromenaad · Augustinergasse vanalinnas · raekoda · Fraumünsteri kiriku vitraazid Luzern · asub Vierwaldstätteri ääres · Kapellbrücke on linna sümbol katusega sild · Pilatuse mägi kohalike elanike vaba aja veetmise koht · vana raekoda · hotell National 1870 Ritz hotellide kett Genf · Genfi järve ääres · Prantsuse kultuuri keskus Sveitsis · Külm, niiske Lugano · puhkuspaik · samanimelise järve ääres Valais Wallis · suusatajate meelispaik · mitu suusakuurorti · Chalet tüüpi majad
kaudu Vahemere lääneossa, Ticino jõe kaudu Aadria merre ja Inni jõe kaudu Musta merre. Tuntumad järved on Genfi järv, Bodeni järv, Neuchâteli järv, Luzerni järv, Zürichi järv ja Lago Maggiore. 7 Ajalugu Kasvuperiood 1. augustil 1291 ühinevad kolm kantonit Uri, Schwyz ja Unterwalden eesmärgiga võidelda ühiselt ümbritsevate vaenlaste vastu. 1332. aastal ühineb nendega Luzern, 1351. aastal Zürich, aasta hiljem Glarus ja Zug. 1353. aastal lisandub Bern. Need kaheksa kantonit moodustavad ,,acht alten Orte" (kaheksa vana riiki). Aastatel 1480 1520 lisanduvad veel Fribourg, Solothurn, Basel, Schaffhausen ja Appenzell. 1648. kuulutatakse välja Sveitsi iseseisvus. 1803. aastal lisanduvad Sankt Gallen, Graubünden, Thurgau, Ticino, Aargau ja Vaud. 1812. kuulutab Sveitsi föderatsioon end neutraalseks. 1815
Tema arvates oli talurahvakultuur ,,haritud klasside" omast kõrgem. 1860. aastal tegi Tolstoi teise reisi välisriikidesse, kus ta tutvus demokraatliku kirjaniku Aleksander Herzeniga. Naastes abiellus Tolstoi Sofia Bersiga. Tolstoi loometee ,,Sõja ja rahuni" 1850-1860 aastatel toimus Tolstoi loomingus murrang. Ta mõtiskles tsiviliseerutud ja loodusliku maailma üle. 1856 aastal valmis jutustus ,,Mõisniku hommik", sellele järgnesid 1857 aastal teos ,,Luzern" ja 1862. aastal teos ,,Kasakad". 1860. aastate looming tipneb epopöaga ,,Sõda ja rahu". Selles käsitleb Tolstoi Venemaa 1812. aasta isamaasõda. Ta kujutab teoses patriarhaalset eluviisi, mille puhul üksikisik kuulub perekonna kaudu rahvasse ja ühiskondlikud erinevused taanduvad rahvusliku ühtsustungi mõjul. Üksikisiku väärtuse määrab rahvalähedus, usk rahva ajaloolisse ossa, soov väljendada rahva huve
Ideaal nihkub minevikku, eelkõige 18. sajandisse. Tolstoid ei rahulda ka kaasaegne kirjanduslik situatsioon. 1850ndate lõpul otsustab ta kirjandusest lahkuda. 1857. külastab ta esmakordselt Lääne-Euroopat. Üsna pea saabub pettumus. Poliitiline anarhism hakkab kujunema Lääne-Euroopas. Tolstoi ei poolda ühtegi poliitilist korda. Lühikeseks ajaks tekib tal suur sümpaatia Turgenevi vastu. Ta püüab Turgenevilt midagi õppida. Turgenevi mõju all on kirjutatud jutustus ,,Albert". ,,Luzern. Vürst ... märkmed" siin sõnastab T esmakordselt oma vaated kaasaegses tsivilisatsioonis. Ta loetleb kõik, mis talle ei meeldi ning vastandab tsivilisatsiooni valeväärtustele. Tõelised väärtused on loodus ja kunst. Naastes kirjutab ta oma kuulsa lühijutu ,,Kolm surma". Samal aastal ilmub pikem jutustus ,,Perekonna õnn" see kukub läbi. Tolstoi ei julge enam midagi kirjutada. 1859. aastal võtab ta vastu otsuse kirjandusest lahkuda. Tolstoi avab kooli. Sellest
Vahepeal võtab osa Sevastoopoli lahingutest, valmib kogumik "Sevastoopoli jutustused" .Tal on kõrged ootused, kuid mõistab, et lihtsõduri jaoks mõttetu, keegi ei hooli. Turgenev kirjutas talle sõjaväkke,mis pani Tolstoi sõjaväest loobuma. Kajastub "Sõjas ja rahus" vürst Bolkonski tegelaskujus.(pettumus sõjaväes)Rändas ka Euroopas, süvendas ebavõrdsuse suurust. Sai sealt soki , nägi Pariisis giljotineerimist pealt. Ühe Sveitsi mulje põhjal teos "Luzern" - kõrgseltskond ei taha lihtinimeste lõbustuste eest maksta.(Oli üks pillimees , kes tegi rikastele muusikat , kuid kui pillimees selle eest raha tahtis , ei tehtud temast enam välja. Tolstoi kutsus seepeale muusiku kohviku). Lõi pärisorjade lastele kooli ja abiellus, 13last. Armastasid teineteist , kuid naine ei armastanud Tolstoi põhimõtteid.Pereolu mõjutab Tolstoi kriitilisi teosed. Tolstoi pannakse kirikuvande alla, tema kodu otsitakse läbi
, lisaks lahkab sotsiaalse ebavõrdsuse probleemi. Sellega tuleb ka vägivalla analüüs ühiskonnas. Seda vaadete süsteemi nimetati tolstoiluseks. Noorte hulgas palju järgijaid. Ametliku ühiskonna jaoks muutub Tolstoi ohtlikuks. Ta toob vägivalla ja sotsiaalse ebavõrduse teema ilukirjandusse. ,,Lapsepõlv. Poisiiga. Noorus." 3-osaline romaan, kus kajastuvad Tolstoi lapsepõlvemuljed. ,,Sevastoopoli jutustused" kogumikus muljed Sevastoopoli lahingutest. ,,Luzern" jutustus põhineb ühel episoodil. Hotelli ees mängis muusik, keda aadlikud kuulavad ja naudivad, kuid keegi ei anna talle selle eest raha. Tolstoi tahab teda restorani kutsuda, kuid neid ei lubata sisse. Üldistus: aadlikud naudivad seda, mida lihtrahvas teeb, kuid mitte keegi ei ole nõus vastu midagi andma. ,,Kasakad" jutustus keskendub inimese eneseotsingu probleemidele. Peategelane on Tolstoile sarnane: ta püüab talupoegade elu kergendada. ,,Sõda ja rahu" kirjutas 1863
annaabi.ee 
