11 Lihashaiguste ravi Liikumisravi ja abivahendite kasutamine Medikamentoosne ravi Kirurgiline ravi Psühholoogiline nõustamine Logopeediline nõustamine Hingamist toetav ravi Asendravi Maksimaalselt eduka ravi eelduseks on haiguse varajane avastamine! 12 Lihasdüstroofiate ennetamine · Ennetamine hetkel veel võimatu, sünnieelne diagnoosimine amnioni- vedeliku uuringuga · Liigeskontraktuuride, luuliste deformatsioonide tekke vältimine ning liikumisvõime säilitamine füsioteraapia 13 Lihasdüstroofiate prognoos · Duchenne'i lihasdüstroofia prognoos halb kuna puude ulatus väga suur · Jäsemevöötme lihasdüstroofia väikeste muudatustega täisväärtuslik elu · Inimestel, kellel ilmneb düstroofia hilisemas puberteedieas on parem prognoos 14 Õendusplaan · Probleem
liigese töövõime parandamine Ravivõimalused füsioteraapia sanatoorne ravi endoproteesimist (kunstliigeste paigaldamine) Haiguse kulg. krooniline aeglaselt progresseeruv märkamatu hommikune liigesejäikus on kuni 30 minutit mehaaniline valu tekib harilikult liigese koormamisel ning kaob rahulolekus valu on iseloomult tuim ja tugevneb päeva teisel poolel haiguse arenedes muutuvad valud püsivaks, tugevneb krigin liigestes (krepitatsioonid) Liiges deformeerub põhiliselt luuliste vohandite arvel. Riskitegurite püsimine ja sagedased põletikulised episoodid liigestes (aktiveeritud artroos e. sekundaarne sünoviit e kondrolüütiline episood) kiirendavad liigeste deformeerumist, jäigastumist ja funktsionaalse puudulikkuse suurenemist. Gonartroos ehk põlveliigese artroos esineb kuni 33%-l osteoartroosi juhtudest tavaliselt kahepoolne sagedamini naistel gonartroosi diagnoosimiseks piisab tavaliselt kliinilisest leiust ja tava radiogrammidest
ülalõualuu moodustab kühmu ja seetõttu on vestibulaarne luupind suhteliselt õhuke ning seetõttu sageli murdub ekstraktsiooni käigus labiaalne alveooli sein. Ekstraktsiooniliigustus on luksatsioon kombineeritud rotatsiooniga Tangid: sirged, juuretangid, bajonetid Kangutid, luksaatorid: sirged Abiinstrumendid: kirurgiline lusikas, vajadusel õmblusmaterjal, nõelahoidja, käärid, luupuur luuliste servade tasandamiseks Premolaarid I premolaar e. dd 14, 24 On kahejuureline hammas, harva ühe kokkukasvanud juurega, juured võivad olla väga õhukesed kogu ulatuses. Hammas tuleks enne tangide adaptatsiooni saada luksaatori abil hästi liikuvaks. Liigutused rõhutatult vestibulaarsele, vältida rotatsiooni! Hammas tuua välja alveoolist vestibulaarsele. Tangid: S-kujulised, mõlemale poolele universaalsed, juuretangid, bajonetid
) (Brewin, Dalgleish, & Joseph, 1996). Ajaliselt võib traumad jagada kahte tüüpi: ühekordne episood ja korduv trauma. Põlvetrauma on spordis üldiselt üks sagedasemaid vigastusi. Seda eelkõige suure koormuse tõttu, mis põlveliigesele langeb. Põlveliiges moodustub reieluu ja sääreluu ühinemisest ning nad liigestuvad üksteisega kahe kõhrelise meniski abil. Põlveliigese mehaanilise kaitse ja reie nelipealihase kõõluse ning põlveliigese luuliste struktuuride vahelise hõõrumise vähendamise tagab põlvekeder, mis asub põlveliigese ees reie nelipealihase kõõluses, ning kaitseb liigest. Põlveliigese peamisteks stabiliseerijateks on liigessidemed ja reielihased. Suuremaid liigessidemeid on neli: 1) mediaalne kollateraalside, 2) lateraalne kollateraalside, 3) eesmine ristatiside, 4) tagumine ristatiside. Antud teema valis mulle õpetaja ja arvan,et ka endale on see teema väga oluline,kuna ka minul on põlvetrama ja schlatter.
verevalum või lahtiminek; operatsioonihaava või tehisliigest haarav põletik; süvaveeni tromboos; trombemboolia; äge südame- veresoonkonna või hingamise puudulikkus ravimiallergia Operatsioonijärgse kaugperioodi (üle 1 kuu) võimalikud tüsistused: proteesi komponentide nihkumine luupinnalt (tehisliigese loksumine); liigeseproteesi nihestus; operatsioonihaava või tehisliigese hiline süvainfektsioon; süvaveeni tromboos; luuliste vohandite või liigse armkoe teke tehisliigese ümber; liigese kontraktuur (liikuvuspiirang), luu murdumine tehisliigese lähedal. Haavahooldus: Nahaõmblused või haavaklambrid eemaldab perearst või -õde 10.14. päeval pärast operatsiooni sõltuvalt haava paranemisest. Haavasidet pole üldiselt kodus vaja vahetada. Side hoitakse peal, kuni haav on paranenud. 34 päeva jooksul pärast operatsiooni ei tohiks haava märjaks teha, pesemisel tuleks see katta haavakilega
2.frontaaltelg(vasakult paremale) 3.vertikaaltelg(ülalt alla) 3.Luu kui organi ehitus(toruluu näitel) epifüüs metafüüs diafüüs Luu kui organi koosseisu kuuluvad luuümbris, liigesekõhr ja luuüdi.Täiskasvanu skelett e.toes : üle 200 luu. Skeleti 2 funktsiooni: mehaaniline ja bioloogiline. Mehaaniline toestada, kaitsta, liikuda. Skelett toetab pehmeid kudesid, on neile kinnituskohaks. Luud moodustavad omavahel liigestega ühenduvaid ja lihaste abil liikuvaid luukange. Skeletis on luuliste seintega ruumid(lülisambakanal, koljuõõs, rinnaõõs, vaagnaõõs), et kaitsta seal asetsevaid elundeid. Bioloogiline osaleda mineraalainete(Ca2+, F) ainevahetuses ja vereloomes. Luu on keeruka ehitusega iseseisev elund. Luu koostisosad: plinkaine ja käsnaine.Luu väliskate: luuümbris.(liigesepindadel puudub). Liigesepinnad on kaetud kõhrega. Luud on varustatud lümfi-ja veresoonte ning närvidega.Luu sisaldus: 50 % vesi, 16% rasv, 12% orgaanilised ained, 22% anorgaanilised ained
korraliku rauaravikuuri tulemusel ei taandu. jäävhammaste emaili ja struktuuri muutused. Tsöliaakiale võib ainsana viidata jäävhammaste emaili muutumine sinakaks. Haiguse kestmisel lisanduvad ka hammaste struktuuri defektid – tekivad ristivaod, mille kohalt osa hambast isegi murdub. luuhõrenemine ehk osteoporoos. Seda seisundit võib käsitleda ka kui tsöliaakia tüsistust, sest kaltsiumi kadu organismist on viinud juba suurte luuliste muutusteni. Kui inimesel on diagnoositud osteoporoos, peab kindlasti mõtlema selle tegelikule tekkepõhjusele, milleks võivad olla kaltsiumi imendumise häired kahjustunud peensoole tõttu – see tähendab tsöliaakia. endokriinsüsteemi mitmesugused häired, nagu puberteedi hilinemine, menstruatsiooni hilinemine või menstruaaltsükli häired, sagedased iseeneslikud abordid, nii meeste kui naiste lastetus, väikese sünnikaaluga vastsündinu sünd, ka enneaegne menopaus (< 45 aastat) jt.
ARTROOS: ehk liigesekulumus. Krooniline seisund mida iseloomustab liigese hävimine. Liigesekõhr hakkab aegamööda narmendama, lagunema ja õhenema. Sellise liigese kõhre alla ja kõrvale hakkab liigese toestamiseks kasvama täiendav luukude, mis moodustab iseloomulike sõlmi ja kühme liigeste ümber ning vähendab liigese liikuvust, põhjustades valu. Sõlmed on röntgenis nähtavad iseloomulike osadena (nimetatakse osteofüüdid). Kõhre kuludes tekib luuliste pindade kokkupuude ja hõõrdumine ning sellega kaasnev valu , liigesejäikus ning liigese funktsiooni häire. Eestis ca 20% elanikkonnast ca 200 000 astroosihaiged. Valu kõrval olulised sümptomid: hommikune liigesejäikus, liigeste turse ja punetus, liikumispiiratus, tuntav või kuuldav ragin liikumisel ja hilises järgus liigesemoonded. Põved võivad vajuda väljapoole, rangjalad. Sõrmeliigeste kohale tekivad suured artoosisõlmed. Osteoartoos on grupp kattuvaid liigesehaigusi, millel on
Haigestumine kasvab vanusega: 50- 60 aasta vanuses on haigeid 27,1%, üle 60 aasta vanuses 97%. Esmane deformeeruv osteoartroos (osteoarthrosis deformans)- krooniline degeneratiivne liigeshaigus koos kõhrealuse koeskleroosiga ning muutustega luukoes. Sekundaarne osteoartroos- artriitide, düsplaasiate, traumaatiliste liigeskahjustuste, osteonekroosi või veresoonkonna häirete tagajärjel tekkiv muutus liigeskõhres. Liiges deformeerub peamiselt luuliste vohandite arvel, mille tagajärjel areneb liigese liikuvuse piiratus. Osteoartroosist on kõige enam haaratud alajäseme suured liigesed- puusa-, põlveliiges. Haiguse riskifaktorid on: liigne kehakaal, raske füüsiline töö- ülekoormus liigeskõhrele. KOKSARTROOSI (puusaliigese kahjustus) põhjused: Kaasasündinud puusaliigese düsplaasia, mis tingib ebanormaalseid koormusi liigesele kogu elukaare jooksul. Luukoe pehmenemine ja degeneratsioon on tingitud halvenenud verevarustusest liigeses
Suurt vaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad, tagant 4 osaliselt ristluulülid, eest kõhusein. Sünnitusabis seisneb suure vaagna tähtsus selles, et ta on komplemiseks ja mõõtmiseks kättesaadavam kui väike vaagen. Suure vaagna mõõtude järgi saame umbkaudu otsustada väikese vaagna mõõtmete üle. Väike vaagen asetseb vaagna sissekäigu all ja on igast küljest ümbritsetud järeleandmatute luuliste seintega. Ees on vaagna sein madal, selle moodustavad häbemeluud; taga, vastupidi, on väikse vaagna sein kõrge, selle moodustavad rist- ja õndraluu. Väikese vaagna külgmised seinad moodustuvad häbeme- ja istmikuluudest ning ristluult neile kulgevatest sidemetest. Vastandina suurele vaagnale kujutab väike vaagen endast suhteliselt järeleandmatut luulist kanalit, mille loode läbib sünnituse ajal. Väike vaagen jaguneb järgmisteks tasapindadeks: 1. sissepääsu tasapind 2