silmapaistvaks luuletajaks. Luuleraamatud: "Lugu valgest varesest: poeem", Tartu 1931 "Tolm ja Tuli: luuletusi", Tartu 1936 "Luuletused ja poeemid", Stocholm 1956 "Mõrane peegel: kuus poeemi", Tallinn 1962 "Tähetund", Tallinn 1966 "Uued luuletused ja poeemid", Toronto 1968 "Eluhelbed", Tallinn 1971 "Tuju", Tallinn 1976 "Lendav linn", Tallinn 1979 (luuletused ja poeemid) "Korallid Emajões: luuletusi", Tallinn 1986 Luuletused koguteostest "Me hoiame nõnda ühte", Tallinn 1982 (luulevalimik) "Tasakaal", Tallinn 1982 (luulevalimik) "Seitse naist", Scarborough 1988 jne.... Proosad "Tuulearmuke", Tartu 1927 (romaan) "Invaliidid", Tartu 1930 (romaan) "Viletsuse komöödia", Tartu 1935 (proosapoeem; 2. trükk Tallinn 1990) Tunnustused 1966 Eesti NSV teeneline kirjanik 1981 Eesti NSV rahvakirjanik 1967 ja 1987 Juhan Liivi luuleauhind 1977 Friedebert Tuglase novelliauhind 2006 avati Jõgeval Betti Alveri Muuseum.
kd: Üle aegade Assamalla; Luuletusi ja poeeme 19311988, Tallinn 1989 · Üle sõnade serva, Tallinn 2004 · Koguja: suur luuleraamat, Tartu, 2005 (2. trükk samal aastal) Luuletused koguteostes · Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat, Tartu 1938 · Kümme luuletust. Ammukaar: kirjanduslik koguteos. I, Tallinn 1942 · Leib: luuletus. Ammukaar: kirjanduslik koguteos. II, Tallinn 1943 · Kummituslikud laulud, Stockholm 1965 (luulevalimik) · Me hoiame nõnda ühte, Tallinn 1982 (luulevalimik) · Tasakaal, Tallinn 1982 (luulevalimik) · Seitse naist, Scarborough 1988 (seitsme eesti naisluuletaja luuletused) Betti Alveri luule tõlked · Estonian poetry. I, London 1950 (eesti luuletajate tõlkeid E. Howard Harrise tõlkes) · Acht estnische Dichter, Stockholm 1964 (kaheksa eesti luuletaja luuletused Ants Orase tõlkes) · Betti Alverová
seisnes, seda ta täpselt ei teadnud. Ta polnud kommunist, ent aktsepteeris Oktoobrirevolutsiooni ja keeldus emigreerumast. Looming Luulekogud: · "Värsid kaunist daamist" (1904) · "Maa lumes" (1908) · "Öised tunnid" (1911) Näidendid: · "Palagan" (1906) · "Tundmatu" (1906) Poeemid: · "Kättemaks" (19101921) · "Sküüdid" (1918) · "Kaksteist" (1918) Aastal 1972 ilmus eesti keeles luulevalimik "Ööbikuaed" ja 1989. aastal "Keisrivõimu viimased päevad".
● • "Siddhartha" (1922, eesti keeles 1986 ja 2004) • "Supelsaks" (1925, eesti keeles 2003) • "Nürnbergi reis" (1927) • "Stepihunt" (1927, eesti keeles 1973, 1993 ja kahes trükis 2002) • Narziss ja Goldmund" (1930, eesti keeles 1995 ja 1996) • "Tee sissepoole" (jutustustekogu, 1931) • "Hommikumaaränd" (1932, eesti keeles 1986 ja 2004) • „Klaaspärlimäng" (1943, eesti keeles 1976 ja 2006) • "Astmed" (luulevalimik; 1961) Tunnustused ● 1904 Wiener Bauernfeld-Preis ● 1936 Gottfried-Keller-Preis ● 1946 Goethe auhind ● 1946 Nobeli kirjandusauhind ● 1950 Willhelm Raabe-Preis ● 1954 Orden pour la morite ● 1955 Friedenspreis des Deutschen Buchhandels ● 1955 Saksa raamatukaubanduse rahupreemia Tsitaadid Elada maailmas, nagu poleks see maailm, austada seadust ja siiski temast üle olla, omada, nagu ei omatakski,
ELULUGU ·Herman Hesse oli saksa proosakirjanik, luuletaja, esseist ja kriitik. ·Sündis Calwi linnas Württembergis Saksamaa misjonäri perekonnas. ·1890. aastal alustas Hesse teoloogia erialal Göppingeni Ladinakeelses Koolis. ·Järgneval aastal põgenes ta evangeelsest seminarist ja vahetas pidevalt töökohti (raamatukaupluse õpipoiss, mehhaaniku õpipoiss, antiigikaupmees, jne). ·1904. aastal pühendas ta end kirjandusele Gaienhofeni külas. ·Aastal 1905 abiellus Hesse Maria Bernoulliga, neil oli kolm poega. ·Aastatel 19101912 reisis ta palju: Austriasse, Itaaliasse, Sveitsi ja Indiasse. Aastal 1911, pärast reisi Indiasse, kolis ta koos perega Berni. ·Alates 1919. aastast elas Hermann Hesse peamiselt Montagnolas Tessini kantonis. ·Hesse elas Montagnolas surmani, 9. augustil 1962. aastal. LOOMING ·Kirjanduslikku tegevust alustas luulega ja impressionistliku proosaga. ·Herman Hesse loomingut läbivad mälestuskil...
Aleksandr Puskiniga ja 20. sajandi algust vene luules nimetati Bloki ajaks. Tema loomingust kumab läbi suurte muutuste möödapääsmatus Venemaal, ent milles see seisnes, seda ta täpselt ei teadnud. Ta polnud kommunist, ent aktsepteeris Oktoobrirevolutsiooni ja keeldus emigreerumast. Tema kirjutatud tuntuimad näidendid on: "Palagan" (1906) ja "Tundmatu" (1906). Poeemidest on tuntuimad "Kättemaks" (19101921), "Sküüdid" (1918) ja "Kaksteist" (1918). Aastal 1972 ilmus eesti keeles luulevalimik "Ööbikuaed" ja 1989. aastal "Keisrivõimu viimased päevad".
juhendanud pikka aega kooliteatrit. · Luulet hakati algselt avaldama ajalehtedes ja ajakirjades. · Tema luulet on tõlgitud vene, ukraina ja esperanto keelde. · 2005. aastal sai Alavainu Eesti Kultuurikapitali Hiiumaa ekspertgrupi peapreemia. · 2006. aastal omistati talle Eesti riiklik teenetemärk, milleks oli Valgetähe V klassi teenetemärk. · Oli nõukogude ajal nn kitsendatud väljundiga autorite hulgas. Nii ilmus tema kõige esimene luulevalimik suisa põranda all. Põhilised teemad · Lähedaste kaotus · Emadus · Isamaa/ kodu · Armastus · Sõprus · Hiiumaa Keelekasutus · Luuletused on lihtsa sõnastusega. · Riimilised luuletused, kasutatakse lõppriimi. · Luuletustes kasutatakse enamjaolt ristriimi. · Suuremosa luuletusi on nelja stroofilised. · Tavalisemad on neljavärsilised stroofid, kuid on ka kaheteistrealisi salme. · Kirjutab ka poeeme ja ballaade. Ilmunud luulekogud
rändas Kesk-Euroopas mõnda aega ringi. Selleks et eelnevast aru saada on ta kirjutanud ühes oma luuletuses järgnevad laused: Ei leia ma teed teie kõvasti lukustatud tukkumisse. Mis siis ikka! Andestage mu kisa! Oleksin ühe te uneruutudest peaaegu puruks komistanud. Luuletajana debüteeris Alliksaar 1943. a Postimehes pühendusvärssidega Lydia Koidulale. Edasi õnnestus tal tosin luuletust avaldada veel erinevates ajalehtedes. Eraldi raamatuna ilmus luulevalimik „Olematus võiks ju ka olemata olla“ (1968) ning „Luule“ (1976) koostajaks ja trüki toimetajaks oli Paul-Eerik Rummo. „Tema luule värsid olid korrapäratud, sõnakasutus oli eriline. Elu romantiline pool polnud talle võõras. Luuletustes kirjutab ta armastusest hellalt, kirglikult, see on mõnikord hetkeline, teinekord igavikuline, puhas, puhuti äärmiselt meeleline tunne.“ (Lisa 1, lk 127)
Noor-Eesti Kirjastus, Tartu 1940.......................................................................................10 Kogutud teosed, II köide (Verivalla; Pärisosa; Hääl varjust ), 1940................................. 10 Kogutud teosed, III köide (Õnnevarjutus; Lageda taeva all; Kivi südamelt). Järelsõna: Ants Oras, 1940................................................................................................................. 10 ,,Sõnasild" (luulevalimik). Orto, Vadstena 1945, 222 lk...................................................10 ,,Südamik" (valik luuletusi ja ballaade 19171957). Saatesõna: Aleksis Rannit. Ülemaailmne Eesti Kirjanduse Selts: New York; Vaba Eesti, Stockholm, 1957, 250 lk.. 10 ,,Kogutud luuletused" (täiendatud ja autori poolt redigeeritud uusväljaanne). Saatesõna: Ants Oras. Vaba Eesti, Stockholm 1958, 523 lk................................................................10 "Valitud luuletused"
Hando Mugasto kaas ja puugravüürid. Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, Tartu 1936, 366 lk. Kogutud teosed, I köide (Eelõitseng; Sonetid; Sinine puri; Rõõm ühest ilusast päevast). Noor-Eesti Kirjastus, Tartu 1940 Kogutud teosed, II köide (Verivalla; Pärisosa; Hääl varjust ), 1940 Kogutud teosed, III köide (Õnnevarjutus; Lageda taeva all; Kivi südamelt). Järelsõna: Ants Oras, 1940 ,,Sõnasild" (luulevalimik). Orto, Vadstena 1945, 222 lk. ,,Südamik" (valik luuletusi ja ballaade 19171957). Saatesõna: Aleksis Rannit. Ülemaailmne Eesti Kirjanduse Selts: New York; Vaba Eesti, Stockholm, 1957, 250 lk. ,,Kogutud luuletused" (täiendatud ja autori poolt redigeeritud uusväljaanne). Saatesõna: Ants Oras. Vaba Eesti, Stockholm 1958, 523 lk. "Valitud luuletused". Koostanud ja järelsõna: Paul Rummo; illustreerinud Hando Mugasto
Eduard Vilde, kellel on küll ka romantilisi teoseid. Realism jäi domineerima umbkaudu 1905. aastani, taandudes siis uue romantismihoovuse ees. [6] 19. sajandi lõpul muutus ajakirjanduse haru Eestis väga populaarseks, tekkisid uued ajalehed. Juhan Liiv kuulus nii ajalehe Sakala kui ka Olevik toimetusse, avaldades seal enda lühijutustusi ning luuletusi. [7] 5. ,,SINUGA JA SINUTA'' ANALÜÜS ,,Sinuga ja sinuta'' on Juhan Liivi mahukaim luulevalimik, mis sisaldab ka seni avaldamata värsse. Luuletuste järjestamisel on arvestatud nende trükki jõudmise kronoloogiat. Selle luulevalimiku koostas A. Vinkel, mis jõudis trükki 1989. aastal. 9 Koondkogumik koosneb väiksematest luulekogumikutest ning aastate jooksul avaldatud luuletustest, mis moodustavad eraldi peatükke: ,,Õied ja okkad'' ,,Rändaja'' ,,Luuletused'' ,,Ei näe enam!''
Hando Mugasto kaas ja puugravüürid. Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, Tartu 1936, 366 lk. · Kogutud teosed, I köide (Eelõitseng; Sonetid; Sinine puri; Rõõm ühest ilusast päevast). Noor-Eesti Kirjastus, Tartu 1940 · Kogutud teosed, II köide (Verivalla; Pärisosa; Hääl varjust ), 1940 · Kogutud teosed, III köide (Õnnevarjutus; Lageda taeva all; Kivi südamelt). Järelsõna: Ants Oras, 1940 · ,,Sõnasild" (luulevalimik). Orto, Vadstena 1945, 222 lk. · ,,Südamik" (valik luuletusi ja ballaade 19171957). Saatesõna: Aleksis Rannit. Ülemaailmne Eesti Kirjanduse Selts: New York; Vaba Eesti, Stockholm, 1957, 250 lk. · ,,Kogutud luuletused" (täiendatud ja autori poolt redigeeritud uusväljaanne). Saatesõna: Ants Oras. Vaba Eesti, Stockholm 1958, 523 lk. · "Valitud luuletused". Koostanud ja järelsõna: Paul Rummo; illustreerinud Hando Mugasto
Rootsi eestlaste seltsi- ja kultuurielu juhtfiguure ja silmapaistev väliseesti luuletaja. Tema esikkogu ilmus 1946. aastal ja kustumatu loomejõud saatis teda kuni 1990. aastate teise pooleni. (Foto: Kalju Suur, Tuglase Selts) 1970. aastatel stagnatsiooni tõusu õhkkonnas sai eesti luule oma enfant terrible i, mitmekülgselt andeka näitleja Juhan Viidingu ehk Jüri Üdi. Selle pseudonüümi all avaldas ta oma luulet 1960. aastate lõpust alates, aga 1978. aastal ilmus juba oma nime all luulevalimik "iVla olin Jüri Üdi", millele järgnesid "Elulootus" (1980) ja "Tänan ja palun" (1983). Tema armastatud luuletused levisid ka lauludena. Sama ajajärgu debütant oli ka poetess Doris Kareva, "armastuse laulik, traagikast kantud romantika sellel ülimal astmel, kus armastuse juurde kuuluvad lahutamatult kaotus ja surm" (SALOKANNEL). Tema esikkogu "Päevapildid" ilmus 1978. aastal. Stalinismi ajal viibis nõukogude eesti proosa sügavas letargias. Zanri
Mul on käes kolm täitsa põnevat, üsna erinevat raamatut: Moskvas resideeruva moksa autori Vassili Krigini muhe ja mõtlik, filosoofiline "Abistan Sisyphost", mari klassiku Valenti Kolumbi (Marimaal rajati rahvusliku liikumise tõusuajal temanimeline keskuski! Valtoni koostööpartneriks tõlkija ja koostajana on siin Albertina Ivanova) "Kes paneb jõe põlema" ja udmurt Rafit Mini "Viimane rändaja" (teine tõlkija-koostaja Nadezda Pchelovodova). Krigini eksistentsiaalsema koega luulevalimik ongi mu jaoks neist põnevaim. Ta mõtiskleb surmast ja vanadusest ja kasutab muinasjutumotiive, ütleme, et tema luule on neist enim mõistetav ka meie praeguses, nüüdisaegses kontekstis. Kolumbi teemad ja laad on veidi eksalteeritud, hümnilikus, jutluslikus võtmes esitatud sissevaated suurtesse, tähtsatesse ja valusatesse rahvuslikesse teemadesse, temas on mingit gustavsuitsulikku paatost. Ja Baskiirimaal sündinud külakooliõpetajast Rafit Min kujutab
(1953-80) Pärast seda, kui abikaasa 1944 autoõnnetutses hukkus, pühendas end vaid ühiskondlikule tääle ja luuletamisele. Alustas luuletamist 15-aastaselt, esimene luulekogu ilmus 1932. PärTuntud kogu maailmas. Poetessi on autasustatud rahvusvahelise kirjanduspreemiaga "Lootos" ning J. Nehru nimelise India Kirjanduspreemiaga. Usbeki rahvaluuletaja 1965. Zulfija luulelooming on traditsioonipäraselt vormikindel. Eesti keeles on ilmunud L. Seppel-Ehini tõlkes tema luulevalimik. Kirgiisi kirjandus Poeesia. Algul prevaleeris akõnnipoeesia. Akõnnid Toktogul Satõlganov81 (1864-1933; ,,Epohh", ,,Raskest minevikust"), Togolok Moldo82 (1860-1942; Poeem ,,Vabadus", 1916. aasta sündmustest), ülistasid nõukogude võimu. Esimese kirgiisikeelse ajalehe Erkin-Too (1924) esimeses numbris ilmus Aalý Tokambajevi83 (1904-1988) luuletus ,,Oktoobri epohh". Rahvaluule võtete kasutamise
annaabi.ee 
