kolm tütart. v Ta on töötanud eesti keele õpetajana, ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetajana, Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhatajana, ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetajana ja alates 1994. aastast ajakirja Hea Laps peatoimetajana. v MTÜ Hea Laps juhatuse esinaine aastast 1997. v Alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu. v Teda on palju tunnustatud erinevate kirjandusauhindadega. Looming v Ta on kirjutanud laste luuleraamatuid, proosaraamatuid, lastenäidendeid, õppekirjandust ja muusikalilibretosid. v "Tedremängu" peateemaks on inimese side, kodu, perekonna ja rahvaga. v Tema loomingut iseloomustab vahetu suhtlemine lugejaga, ladus sõnaseadmine ja teravmeelsus, optimism ja elujulgus. Tuntumad teosed v "Anna ja Aadama lood" v "Siil Felix ja päkapliks Kerli" v "Varesele valu" v "Kartul, lehm ja kosmonaut" Hüvasti Ma parem lähen ükskord ka ükskõikne
kirjanik (1984 - 1990), Ruila põhikooli emakeele õpetaja (1991 1995), ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetaja (1994 1996), ajakirja Hea Laps peatoimetaja (märts 1994 juuli 1995, sept. 1996 kuni tänaseni.), HEA LAPS MTÜ juhatuse esimees alates dets. 1997. Kirjanike Liidu liige alates aprillist 1979. Kirjutanud 8 luulekogu täiskasvanutele ( 1966 1993), lastejutustusi, nt "Barbara ja suvekoerad" ja luuleraamatuid lastele, nt " Lepatriinu faksiga". Raamatuid on ta tõlkinud vene, soome, inglise ja leedu keelde, üksikuid luuletusi ilmunud esperanto, itaalia, saksa, ungari jpt. keeles. Minu lemmik just nimelt sellepärast, et tema luuletused on vahvad, vaimukad ning ajavad tihti peale naerma! " Hirmud" Mõni kardab pimedust Ja mõni kardab hunti, Mõni pelgab keldriust Ja kurja keldritonti Igaühel omad hirmud, kõike tuleb ette. Õde riidleb: " Mis sa hirnud, Karda paharette!
Third level Fourth level Fifth level Maalikunst Suurte akendega gooti kirikutes ei jäänud ruumi seinamaalide jaoks. Neid asendasid akende klaasimaalid vitraazid, mõjukad ja toredad oma värvisäras. Suurepäraseid teoseid loodi miniatuurmaalis - rikkalikult kaunistati käsikirjalisi piibleid, kroonikaid, luuleraamatuid. Hilisgootika ajal hakkas levima ka tahvelmaal. Sainte Chapelle'i vitraaz Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level B.Notke. Surmatants Click to edit Master text styles Second level Third level
Leelo Tungal Leelo Tungal on sündinud 22.juunil 1947 Tallinnas. Ta on nii kirjanik kui ka luuletaja (prosaist ja libretist). Ta on töötanud eesti keele õpetajana ning alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu.Leelo Tungal on kirjutanud 33 lasteraamatut ning 29 proostaraamatut. Tema repertuaaris on samuti 8 luulekogu täiskasvanutele, õppekirjandust, luuleraamatuid lastele ning lastenäidendeid. Tema teoseid on tõlgitud mitmetesse keeltesse. Looming ülevaatlikult "Seltsimees laps" on kirjaniku lapsepõlve raamat. Tegevus toimub 1951 aastal. Raamatus on tähtis osa laludel, mida teoses on üsna palju. Teos on ühtaegu naljakas ja traagiline. ,,Seltsimees laps" algabki selle episoodiga, kus 12. aprillil 1951 arreteeritakse oma kodus ,,kodanlik natsionalist" Helmes Tungal
keskkoolis, mida tuntakse tänapäeval Tallinna Inglise Kolledzina. 1979. aastal asus ta kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetusse korrektorina tööle. 1982. aastal sai temast Kirjanike Liidu liige. Alates 2001. aastast kuni 2013. aastani oli ta ajalehe ,,Sirp" toimetaja. (Vikipeedia) Doris Kareva esimene avaldatud luuletus 1960.aastal ning 1978. aastal avaldati tema esikkogu ,,Päevapildid". Eestis on nimetatud tema luulekogu ,,Aja kuju" raamatumessi peaesinejaks. Ta on kirjutanud ka mitmeid luuleraamatuid, ,,Päevapildid", ,,Armuaeg", ,,Aja kuju" ning paljusid veel. Doris Kareva on saanud ka mitmeid tunnustusi, mille hulka kuuluvad ka Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001.aastal ning Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest 1993. aastal. (Vikipeedia) Joonis 1 Doris Kareva. Allikas: Vikerraadio.err.ee 4 2 LUULUEKOGU ,,AJA KUJU" ANALÜÜS
Vitraaze ei käsitletud küll kui maale vaid kui säravamustrilisi seinu mille peamine eesmärk oli erilise valguskeskkonna loomine. Saksamaal muutusid klaasaknad nii suureks et kirikud olid kui klaashooned. Kodakiriku levikualal Saksamaal, Skandinaavias, Itaalias, kus kirikutel polnud suuri aknaid, jäi seinamaal maalikunsti tähtsaimaks haruks. Suurepäraseid teoseid loodi miniatuurmaalis - rikkalikult kaunistati käsikirjalisi piibleid, kroonikaid, luuleraamatuid. Käsikirjalisi raamatuid kujundati sageli pikkade ja kitsaste veergudena, vastavalt gooti arhitektuuri põhimõtetele, lehtedel kasutati raamidena ka muid arhitektuuridetaile. Hilisgootika ajal hakkas levima ka tahvelmaal, 14-15. sajandil kasutati neid altarite juures. Ka Eestis on gooti tahvelmaale, näiteks B. Notke "Surmatants".
Heiki Vilep on kirjutanud luuletusi ja jutte lastele ning täiskasvanutele. Tema esimene lasteluulekogu „Tere!“ ilmus 2002. Aastal. On avaldanud veel luuleraamatuid „Minu laul“, „Tahaksin olla“, „Katus sõidab“ ja „Padjasõda“ ning juturaamatuid „Kapiukse kollid“, „Lendav õunapuu“, „Jani seiklused Varjudemaal“, samuti ulmeromaani lastele „Horlok ja Ürgvärava võti“. Heiki Vilepi lasteluuletustes on mõnusat huumorit ja vahvat fantaasiat, aga ka mõtisklevaid meeleolusid kodu ja kodumaa väärtustamisel. Heiki Vilep on sündinud 27.märts 1960 Tartus. Heiki Vilep on 2007
Ta õppis Tallinna 21. Keskkoolis, edasi läks õppima Tartu ülikooli kus ta valis erialaks soome-ugri keeled. Töötas 1960.--1970-ndail ajakirjandusväljaannetes ,,Küsimused ja Vastused", ,,Sirp ja Vasar", ,,Kultuur ja Elu" (1990-ndate alguses lühiajaliselt ka ajakirjas ,,Mana"), seejärel ENE toimetuses. Luuletusi avaldas ta küll juba alates 1960. aastast, kuid tema debüütkogu ,,Hunditamm" ilmus alles 1968. aastal. Seejärel on Ehin järjekindlalt avaldanud õhemaid ja toekamaid luuleraamatuid. Lisaks on talt ilmunud romaane, näidendeid, arvustusi, filmistsenaariume, esseid jm. Andres Ehin oli üks kõige rohkem reisinud eesti luuletajaid, ta esindas ja tutvustas meie kirjandust väsimatult ja laiahaardeliselt. Ka tema enda loomingut on rohkesti tõlgitud ning ta ise on jätnud oma jälje originaalse ja julge luuletõlkijana, paljude eri kultuuriruumide vahendajana (antoloogia ,,Kaksainus: maailma armastusluulet"). Veel on ta tõlkinud näiteks
Ja põdemine selle pärast, kui sinu teod ja vaated kokku ei lähe. ,,Ahvid ja solidaarsus" Kümme novelli, mis räägivad solidaarsusest ja selle piiridest, õigluse ja maitse-eelistuste, eetilise ja esteetilise suhetest konkreetsete elusündmuste kaudu, mis vahel on üsna grotesksed. Raamatus on maailmavaatelisi väitlusi, intensiivset tegevust ja ka üks horrori-sugemetega lugu. Kümnest novellist koosnev ,,Ahvid ja solidaarsus" on varem vaid luuleraamatuid välja andnud Maarja Kangro julge eneseavamine (tõsi küll, mõnigi novell on varem perioodikas ilmunud). Sarkastilised lood elust tuttavate tegelastega põhinevad suures osas vist tema enda läbi-elatul ja põnevamatel mõttekäikudel, näiteks kultuurilisest diskrimineerimisest või sellest, kellele on kunst ja kuidas see tema jaoks on. Nii ongi lugudel ühelt poolt elus sündmustik, tuttavlikud tegelased ja kaval iroonia, teisalt on need aga
eitamispaatosega. Motiivide, meeleolude ja mõtteviisi poolest võiks " Carmina barbata'le " õige lähedaseks pidada põhiosas samuti 1921. a. kevadeks valminud poeemi " Laul kleidist 5 helesinisest ja roosast seelikust " ja luuletuskogu " Ummiklained ", kuna selles on rohkesti kahekümnendail aastail sündinud värsse. Kõiki kolme eespool nimetatud luuleraamatuid ühendavaks tunnusjooneks, ehkki erinevas tonaalsuses, on nimelt ajastu ja üksikisiku vahekorrad: poeedi ängistus vaimselt vaenulikus, provintsilikult tuimas keskkonnas, tema siiras soov tõsta mässu selle ümbruse vastu või vähemalt valjuhäälsete pilkavate äikeseprahvakutega õhku puhastada. Alles süvendavad mitmed tegurid aastatega pessimismi, mis küünib viimse piirini " Ummiklainete " veergudel.
kõrgharidusele on töötanud ta väga paljudes eri kohtades, alustas oma töökäiku Ruila 8.-kl kooli eesti keele õpetajana, pürgides aina kõrgemale, töötas ta ka Tallinna 36. Keskoolis eesti keele õpetajana. Töötanud on ajakirjade "Täheke" , "Pioneer" , "Eesti Maa" ja "Hea laps" toimetajana, 1981- 1984 oli Tungal Eesti Riikliku Nukuteatri juhataja. Tuntuks saanud on ta oma vabakutselise kirjaniku tööga. Alates 1979. aprillist kuulub ta Kirjanike Liitu. Tungal on kirjutanud palju luuleraamatuid, näiteks ,,Väike ranits", ,,Aastaring", ,,Küll on hea!", ,,Pururikas laps" ja ,,Sabaga päike". Peale selle on kirjutanud proosaraamatuid nagu ,,Kirju liblika suvi", ,,Nagu kass ja koer", ,,Seltsimees laps" ja Siil Felixi sari. ,,Imelaps" ja ,,Juku" on ühed tema näidenditest. Varesele valu ,,Seal pilvitult sinises taevas, kus varesed oma kummalisi tiivatantse tantsisid, oleksid Iisi meelest pidanud lendlema hoopis pääsukesed. Suitsupääsukesed
Viib arbujad loogilise lõpuni või äärmuseni ning vaimsed väärtused tõstetakse esiplaanile. 2. periood on arbujate eitus barokne illusionist, programmiline avangardist, luule on paradoksist pillerkaar). ,,Olematus võiks ju ka olemata olla" (1968) ja ,,Luule" (1976) Rummo koostatud. Luulekogu ,,Päikesepillaja" (1997) kogutud käsikirjadest, peaaegu täielik A looming. Üks väheseid luuleraamatuid, mida sajandivahetusel saatis edu (A legend). Sel on suunav tähendus 60ndate situatsioonis, mil oli A tugev mõju teistele luuletajatele, kuid ka hiljem. A luule avaldamise katsed ebaõnnestuvad. Alliksaar on tunnustamata autor. Alustab uutmoodi kirjutamisviis, mis A 60ndate alguse loomingus põhineb kõlaloomingul: assonants, alliteratsioon, kõlaprintsiibid toimuvad sõnamoonded jne. Meenutab sürrealistlikku esteetikat. Kui see muutus toimus, siis Alliksaar ei
külm nuga. must vari , must sametmask. IIIperiood (alates 43-80) - tuleb elutarkus, "Helde andja" , 2originaal luulekogu "Tähetund" , "Eluhelbed". pole mahukad. luulenäited - "Vooruse võlu" , "Kuuljale" , "Asjad" . korralid emajões - ""Karda kiitust" , "Lootus". Tema luuletajahoiak esindab vaimuinimest, loojat , vaba kunstnikku. Luulet läbib eetiline nõudlikkus , mis tõstab esile inimese ausust , äraostmatust, endaksjäämist. Sõnavara on äärmiselt rikas , vorm täiuslik. Luuleraamatuid - "Lugu valgest varesest"(1931) , "Tolm ja tuli" (1936) , ""Tähetund" (1966) , ""Eluhelbed"(1971) , "Korallid Emajões" (1986). Käsikirja jäi luulekogu "Elupuu" (1943) PILET NR.7 - EDUARD VILDE DRAAMALOOMING + "MÄEKÜLA PIIMAMEES", 2NÄIDENDIT 1865- 1933 Sündis , kasvas Virumaal;Romaanikirjanik , draamakirjanik, proosa- ja näitekirjanik. Produktiivne kirjanik. Ainult 3 näidendit - "Side " , "Tabamata ime" , "Pisuhänd".
Kadunud asja tagasitegemine kitsendatud moel. "LOoming" klassikaline kirjandusajakiri, ilmub esseesid, arvustusi jne. "Keeles ja Kirjanduses" näeme teaduslikku väljundit ja teaduslikku kõnepruuki. Tuleb ka muid väljaandeid nt "Eesti Loodus". "Loomingu" sisu muutub vabameelsemaks ja huvitavamaks - 62.aastast hakkkavad ilmuma sarjana luulekassetid. Tegemist on papist karpidega, kuhu pannakse kokku etüüdraamatuid, peamiselt luuleraamatuid, aga ka proosat. ilmub 1962-68. Kassetivorm on iseloomulik ajale: teatav kollektiivse tulemise rõõmsameelsus. - Uued raamatud kirjastuselt "eesti raamat". kirjanduse kasv. 60ndate esimene pool tähelepanu luulele, proosa hakkab järele tulema. Kui on elevus, siis see tähendab tiraazide kasvu ja väga suurt kasvu. Pärast sõda püüti tiraaze kunstlikult tekitada, polnud mõtet, inimesed muretsesid rohkem toidu pärast, ega ostnud kirjandust
annaabi.ee 
