Saaremaa Ühisgümnaasium Jaan Kross Luulereferaat Autor: Juhendaja: Kuressaare 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1. KIRJANIKU ELULUGU.....................................................................................................4 2. JAAN KROSSI LOOMING.................................................................................................5 2.1 Ettevalmistusperiood ja loomingutee algus: 1935-1958................................................. 5 2.2 ,,Söerikastaja" (1958)..................................................................................................... 6 2.3 ,,Kivist viiulid" (1964)...................................................................................................... 7 2.4 ,,Lauljad laevavööridel" (1966)........
Kes sa oled taevas? Pühitsetud Saag?Usin nimi? Rroosi Selaviste laseb süütenööri abil õhku süütu sütenööri. Hilisem looming Viimased paarkümmend aastat viljeles häälutusluulet ehk sound poetry`t. Tallinnas on avaldatud esinduslik värsikogumik "Oma luulet ja võõrast" (1990) ning artiklite kogumik "Marsyase nahk" (1997) I.Laaban tõlkijana On tõlkinud prantsuse keelest rootsi keelde valimiku "19 franska poeter". Tõlkinud ka eesti luuleloomingut rootsi (A.Alliksaar, B.Alver, J.Kaplinski, V.Luik, P-E.Rummo jt) ja saksa keelde (J.liiv, G.suits, J.Oks, M.Under, H.Visnapuu) Värsse luuletusest "Mikrokosmos" Meri naeratab Pilkude valevõtmed nurm tuhastub tähtede lukkudes linn tantsib tähtede valevõtmed laotus jookseb verd laotuse lukkudes laotuse valevõti Ma segan kaarte millele lukku ei leidu ega saa hävida
Puskini autobiograafiline luule Puskini traagiline elukäik kajastus sügavalt tema luuletustes. Vahel tundub nagu eksistents oleks tema jaoks vaid üks suur agoonia. Ta elas oma elu just nii, nagu tahtis, riskis palju, kaotas, pettus ja võitis taas. Puskini autobiograafiline luule oli sügav ja peaaegu, et kõikidest luuletustest, olgu see siis armastusest, patriootlik või poliitiline, kirjutas ta oma isiklikust elust või vähemalt isiklikest seisukahtadest. Tervet tema luuleloomingut võibki nimetada autobiograafiliseks. Luuletuses ,,Minu hauakiri" Puskin otsib justkui lunastust. Neljas reas on selgelt andeks palutud selle eest, et ta oma eluajal vooruslik polnud olnud. Mitte, et luuletaja püüaks oma käitumisele õigustust otsida vaid rohkem näidata, kuidas ühiskond inimesi kujundab ja muudab, olgu nad südames head või mitte. Kui me läheme kaasa massiarvamusega, siis on kergem võita üldtuntud ja armastatud positsiooni. Nii nagu kõikide dissidentidega, oli ka
vabamaid rütme ja jõudis vabavärsini. Noore Goethe luule oli „tormi ja tungi” perioodil rahvaluulelähedaselt tundmusrikas ja meloodiline. Nt „Nõmmeroosike” on rahvalaulu töötlus Kuulus luuletus sellest perioodist on „Mailaul”, „Metsavaimu” aluseks on taani rahvaballaad. Noore Friedrich SCHILLERi oli Rousseau’ isiksus ja loodusfilosoofia. Oodis „Rõõmule” (1785) näitab ta elujaatust ja õilsaid ideaale. Kõrged ideaalid saatsid kogu Schilleri luuleloomingut. Eraldi äramärkimist väärib tema ballaadilooming – tugeva humanistliku paatosega värssjutustused (nt „Kinnas”). Goethe ja Schilleri lüürika võimsalt aluselt hakkas arenema kogu uuemate aegade saksa poeesia. Allikad: J. Talvet „Maailmakirjandus 1” „Võõrsõnade leksikon”
aastal. 30. Goethet ajendas ,,Fausti" kirjutama Byroni surm, mis ärgitas Goethet mõtlema selle üle, mida tähendab tegutseda ja milles on teadmiste mõte. 31. Enne lõpliku ,,Fausti" ilmumist: ,,AlgFaust" ja ,,Faust. Fragment." 32. ,,Fausti" loomisel on Goether inspireerinud Dante, Shakespeare, Calderon, Milton 33. ,,Fausti" ülesehitus meenutab Dante ,,Jumalikku komöödiat". 34. Goethe tõi ,,Fausti" antiikdraama eeskujul koori. Nende roll on enamasti sümboolne. 35. Goethe luuleloomingut mõjutasid nii rahvaluule kui ka Shakespeare. Mõlema poole suunas teda Herder. 36. Goethe kasutab luules antiigi eeskujul oodi ja hümni vormi. 37. Panteism elukõiksuse ja looduse samastamine ülima jumalusega, absoluudiga. 38. Goethe luulekogud: ,,Rooma eleegiad", ,,LääneIda diivan" 39. Diivan pärsia keeles ,,kogu" 40. Hüpertekstuaalsus kahe või enama teksti teisendussuhet, mil üks terviktekst ehitub
Eelkõige oli ta tundliku hingega lihtne mees, kes oskas avada sadade inimeste südamed. 1.2. Terroriaparaadi valve all Valguse poole pürgimine ja selle kaasinimestele vahendamine muutus Peeter Singi elutöö teljeks. Kõik muud anded rakendusid põhieesmärgi teenistusse. Parima viisi oma elutõdesid väljendada pakkus luulevorm. Peeter Sink on andnud välja luulekogud «Sügavuste helid», «Kõrve teed» ja «Varjude maal» ning kirjutanud poeemi «Juudas Iskariot». Tema luuleloomingut rikastas koostöö heliloojast abikaasaga. 55 aastat kestnud elust pidi Peeter Sink 17 küpsemat aastat taluma masendavaid okupatsiooniolusid. Rahvusvahelise misjoni innuka tegelasena, kogu Eestis tuntud äratusjutlustajana oli ta elu lõpuni kommunistliku terroriaparaadi valve all. Aastal 1949 suleti Peeter Singi Saalemi kogudus. Hommikuti ootasid koduukse ees nuhid, kes jälitasid iga ta sammu. Kodumajas sundüürisid KGB ametnikud ülakorrusel toa
Oma esimeses manifestis puudusid neil ühtsed seisukohad. Sümbolistid loobusid tegelikkuse tõepärasest kujutamisest nad vastandusid realistidele ja naturalistidele, samuti olid nad romantilise luule ilutsemise vastu. Sümbolistid püüdlesid alateadvusliku, irratsionaalse poole, nägid sümbolismis kunstilise mõtlemise uut tasandit. Oma teostes loobusid nad konkreetsetest süzeedest. Nad pöörasid suurt tähelepanu sõnavarale, tõid kasutusele vabavärsi ja metafoorid. Luuleloomingut mõtestati sageli keelemaagilise ja müstilise toiminguna, kus kõlade ja tähenduste ,,täpse nihestatuse" tulemusena vabaneb sõna sisenduslik, kuid ka transtsendentne jõud. Sõnasugestiooni taotlusi teenis rütmi esiletõus nii luules kui ka proosas; liiguti kirjanduse muusikalise ideaali poole, harrastati palju vahevorme (proosaluuletus, vabavärss). Sümbolistid andsid tõuke ka 20. saj luuleteooriale.
oluliseks tema oskust nii ajatult kirjutada. Paljud tema luuletused kõnetavad lugejat nii nagu oleks need kirja pandud silmas pidades hetke, milles praegu viibime. Liivi luulet iseloomustab lihtsus ja siirus, kuid oluline on, et oma lihtsuse juures jutustavad need siiski väga olulistest ja suurtest teemadest ning just see on põhjus, miks Juhan Liivi luule on eesti kirjanduse tüvitekst. Tõnu Õnnepalu on Liivi luuleloomingut kirjeldanud sõnadega : ,,Need Liivi paremad laulud kasvavad välja otse keelest, mõttest ja hingest, ja lihtsalt on olemas." Luuletuste analüüsimiseks on välja toodud ka katked tema loomingust, kuid täies mahus need esitatud pole. Liivi loomigut käsitledes ei saa jätta puudutamata tema üsna keerulist elukäiku. Seda teades ja mõistes, annab see meile ka võimaluse luuletajaga paremini suhestuda ja heita pilk kirja pandud sõnade taha
paremale tasemele, tõstis raamatukujunduse taset, arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara, tutvustas eestlastele maailma filosoofilisi suundi. 44. Nimeta viis fakti J. Liivi elust ja loomingust. Juhan Liiv kannatas süveneva vaimuhaiguse all ning elas rasketes tingimustes, oli luuletaja ja proosakirjanik, töötas ajakirjanikuna ,,Virulases", ,,Sakalas", ,,Olevikus", astus üles ,,Noor- Eesti" albumites. 45. Iseloomusta J. Liivi luuleloomingut, lisa viis luuletuse pealkirja. J. Liivi luulelooming on isamaaline, autobiograafilistes eleegiates peegeldub luuletaja enda traagika, loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. ,,Eile nägin ma Eestimaad!", ,,Ta lendab mesipuu poole", ,,Helin", ,,Üks suvepäev", ,,Rändaja". 46. Nimeta F. Tuglase sümbolistlikke novelle. ,,Siil", ,,Hunt", ,,Hingemaa". 47. Millist sõnumit kannab ,,Popi ja Huhuu"? See novell räägib koerast ja ahvist, kes on jäetud omapead
lastemängud” Kommunikatsiooni laadi kaudu - “Rahvaluule on /.../ kollektiivne ja traditsioonipõhine ning samas kontekstisidus väljendus- ja suhtlusviis, mis realiseerub kindlas situatsioonis ja konkreetsete inimeste vastasmõjus.” Olemuslike tunnuste kaudu - “Rahvaluule on rahva mälus suulise traditsioonina säilinud ja levinud vaimne looming, mille autoreid nimepidi harilikult ei teata. /---/ Rahvaluule kitsamas mõttes tähendab esmajoones rahva luuleloomingut (rahvajutud, -laulud, -mängud, - mõistatused, jm), laiemas mõttes aga ka üldse rahva elutarkust (eriti vanasõnu), kombestikku, arvamusi, uskumusi, jne).” 5. Kes on [A. Dundesi järgi] rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlusest? Rahvas on mis tahes inimeste rühm, kellel on vähemalt üks ühine tunnus. Pole tähtis, milline see siduv tunnus on – kas religioon, keel, elukutse – tähtis on, et sel
annaabi.ee 
