emakeelseks hariduseks.Siis tuli ka juurde palju haritlasi. Kunsti koha pealt on katoliiklus väga suur kunsti sõber, hindas kõrgelt kunsti, seda on aru saada sellest, et katoliku kirikud on alati ilusasti kaunistatud, mis aga nõudis omakorda palju raha ja mida korjati linnakodanikelt. Luterlus aga selle eest ei pooldanud seda ja korraldas ka pildirüüsteid, kuid luterluses olid kirikud hästi odavad. Luterlus küll hävitas osa kirikute kultuuridest aga tänu luterlusele ei tehtud enam nii hullult kodanike taskuid kergemaks . Kirjanduses juubeldas katoliiklus oma pirakate ja väljapaistvate raamatukogudega, aga enamus raamatuid olid ladina keeles , seega ei saanud linnakodanik nendest tuhkagi aru. Luterluses tehti raamatuid aga kodanikele arusaadavas keeles, mis tõi kaasa selle , et lihtkodanikud said ka neid lahti mõtestada ja selle tulemusel koostati ka kirjakeel. Luterlus lõi ka tee tänapäeva kirjandusse. Tänu luterlusele rajati tee
Kolmekümneaastane sõda 1618-48: · Viimane üleeuroopaline konflikt usu pärast · Osalesid või sekkusid kõik tugevad Euroopa riigid · Põhjuseks 1555 sõlmitud Augsburgi usurahu · Tekitas SRPR-is usulise lõhestatuse · Sõja ajend 1618 viskasid tsehhid aadlid aknast välja keisri nõunikud · Tsehhid valisid endale uueks kuningaks kalvinisti · Sõja algus olidki edukad keisri väed · Protestantlikud riigid nägid selles ohtu luterlusele · Erinevatel aegadel sekkusid Taani, Prantsusmaa, Rootsi, Inglismaa Taani periood: · 1625-29 · Sekkus Inglismaa ja Hollandi toetusel · Oli Saksamaalne ebavõrdne vastane · 3 olulises lahingus kaotas · Taani osalus lõppes Lübecki rahuga 1629 oli sunnirud loobuma protestantlike riikide abistamisest Rootsi periood: · 1630-35 · Oleks sõtta sekkunud varem, 1629 lõppes võidukas sõda Poolaga (muuhulgas ka Liivimaa)
Talupoeg pidi tasuma mõisnikule koormisi, mille üle peeti arvestust vakuraamatutes. Riik kontrollis mõisamajapidamidi adramaa revisjonide kaudu. Talurahva varanduslik seis oli suhteliselt madal. 4) mõistab luterluse mõju ja Rootsi aja tähtsust eesti kultuuri ja hariduse arengus, ajaloos ning tänapäeval; Rootsi aja lõppedes olid kirikuõpetajad need, kes aitasid eesti kirjakeele ja rahvahariduse arenemisele kaasa. Tegeldieesti keelse kirjapildi arendamisega. Tänu luterlusele hakati tähelepanu pöörama eesti keelele, kuna usk tähtsustas eesti keelseid piibleid ning jumalateenistusi. Ehitati rahvakoole. Samuti loodi gümnaasiume nii Tartusse kui ka Tallinna. Tartu gümnaasiumist sai Tartu Ülikool. Rahvani toodi Uus Testament. Pandi paika tugev haridusvõrgustik. 5) Rüütelkond - Eestimaa seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus. Rüütelkond moodustati 1584. Aastal. Püha Rooma riigi teatud territooriumi
See aga muutis katoliiklased veel vastuolevamaks rahvakirikule. Püüti tagasi saada oma kõrge moraal, mille päästmiseks loodi Jesuiitide ordu, mille liikmed pidid vajalikke, rahvale ennist häirinud punkte erilise täpsusega täitma- kuuletuma täielikult paavstile, olema äärmiselt truud mungatõotusetele. Vastureformatsioon tekitas inimestest küll suurel hulgal segadust, kuid sellegipoolest jäi suurem osa kindlaks luterlusele, mis andis rohkematele inimestest erinevaid võimalusi kui seda tegi katolik kirik. Kuna pärast luterluse poole pööramist muutus ka paljudele lihtinimestele kirikus käimine ja enda harimine kättesaadavamaks ja kergemaks, toimus ajaga ka ühiskonnas areng, misläbi muutusid inimesed intelligentsemaks ja said end harida. Enda harimist aga mugavdas kõige enam teaduse areng. Kuna just sel ajal leiutati trükikunst, siis hakkasid kiirelt levima ka erinevad õppe
Rootsi aeg oli tähtis ajastu Eesti ajaloos, mille mõju oli küllaltki mitmesuunaline. Rootsi aeg algas pärast Liivi sõja lõppu, 1645.a alkirjastatud Brömsebro rahuga ning lõppes 1721.a Põhjasõja lõpetanud Uusikaupunki rahuga. Rootsi asus oma usku usinalt levitama ka oma äsjavallutatud provintsis. Just see tahe usku levitada oli see mis tingis paljusid muudatusi. Tänu luterlusele hakati tähelepanu pöörama eesti keelele, kuna usk tähtsustas emakeelseid piibleid ning jumalateenistusi. Kuna vaimulikud pidasid tähtsaks, et rahvas oskaks piiblit lugeda, kehtestati 1645. aastal kogu Põhja-Eestis katekismuse- ja aabitsaõpetuse nõue. Samuti hakati tõlkima vaimulikku kirjandust, kuid ühtse keele puudumisel anti raamatud välja nii põhjaeesti kui ka lõunaeesti keeles. Kuigi see ei olnud luterluse levitajate otsene eesmärk, tegid nad Eesti rahvale suur
tank, amb(vibu, mis vinnab end ise), kuulipilduja, lennumasin(leiutiste kohta on joonised säilinud) Christoph Kolumbus 1492-1504 neli avastusreisi Kesk-Ameerikasse. Avastas Ameerika. Sündis Itaalias, elas Hispaanias Fernão de Magalhães - 1519-1521 esimene ümbermaailmareis. Portugaallane, sõitis Hispaania lipu all. Ise hukkus, kuid enne suutis ümber maailma ära sõita. Martin Luther saksa päritolu munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon, kes pani aluse ka luterlusele. 1517 naelutas ta legendi järgi Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi, kus mõistis hukka indulgentside müügi(luterlastele on see usupuhastuspüha). Kutsus kirikut tagasi tulema Piibli õpetuste juurde. Tõlkis Piibli saksa keelde Richelieu vaata ABSOLUTISM PRANTSUSMAAL alla Louis XIV - Voltaire Montesquieu George Washington Napoleon Karl Marx Otto von Bismarck Õppesisu Maadeavastuste eeldused 1)uut tüüpi laev karavell(pikemad reisid) 2) kompass saadi paremini orienteeruda
HERNHUUTLUSE MÕJUD EESTI KIRIKU- JA KULTUURILOOLE Lühiuurimus Sissejuhatus 1720. aastatel sai Saksamaal alguse usu uuendusliikumine, mis rõhutas kõigi kristlaste vendlust, tõeliselt vagasid eluviise, südameheadust ning pühendumist Jumala teenimisele. Liikumist hakati selle sünnikoha järgi nimetama hernhuutluseks. Liikumine laienes üsna jõudsalt tungides luterlikele ja luterlusele lähedaste konfessioonidega naaberaladele (Sveits, Holland, Inglismaa, Skandinaavia maad)1 1730. aastal jõuavad hernhuutlased Balti kubermangudesse, võites kiiresti palju poolehoidjad eelkõige alamkihtide hulgas. Eesti- ja Liivimaal hakatakse rajama ametlikust kirikust sõltumatuid palvemaju, kus koguduse seast valitud jutlustajad viisid läbi teenistusi. Luterlikule kirikule selline isetegevus ei meeldinud ning 1743. aastal vennastekogudused keeleti
· Kaubandus- ja tööstuskeskustes moodustati kalvinistlikud kogudused. Valisid endale juhtorgani- konsistooriumi, vaimulikke nim. ministriteks. Jumalateenistused toimusid öösiti linnast väljas. Rahva relvajõud tekkis valitsuse repressiooni kartusel, umbes 100 000-200 000 meest. 1562.aastal hakati saatma kalviniste ja anababtiste tuleriidale rahva rahutuste tõttu. · Oposisatsioois olid ka aadlikud, kuna nad pidasid vajalikuks reformatsiooni- katoliikluselt luterlusele või kalvinismile üleminekut. Patriootide leer: Oranje prints Willem, karhv Egmont ja Hoorn. · 1565.aastal esitasid oposisatsiooniliste aadlike liit Parma Margaretele manifesti nõuti Madalmaade vabaduse taastamist, seaduste pehmendamist protestantide suhtes ja generaalstaadie kokkukutsumist. Selle delegaadid pälvisid pilkenime göösid kerjused, hakkasidki kerjuseriideid kadnma. Hiljem nim. partisane göösideks niemtama. PILDIRÜÜSTE · 1566
superintendent ja nii ilmalikest kui vaimulikest liikmetest konsistoorium (vaimulik seisus oli ilmaliku võimu all) 1686. aasta kirikuseadus, valitses Karl XI – absolutistlik valitseja. Kirikuseadus kehtetstati kogu Rootsi kuningriigis, sellega ühtlustati kirikukorraldus, moodustati ühtne luterlik kirikuorganisatsioon. Kogu kiriku valitsemine allutati kuninga võimule, esmakordselt sai kuningas kogu võimu kiriku üle. Vene ülemvõimu perioodil kadus riigi toetus luterlusele, Vene keiser esindas vene õigeusku ja vene keskvõimu jaoks ei olnud luterlus oluline. Kapitulatsioonid sätestasid luterluse kohaliku usuna, aga keskvõim ei huvitunud luterluse käekäigust. 1710.a järel kirikuvalitsemine allutati kohalikele ilmalikele seisustele, maal rüütelkonnad, linnades magistraat. Balti erikorra tingimustes oli tegemist poliitiliselt killustunud seisukorraga. Tagasi tuli killustumus kirikukorraldus. 1710
u u(kriips) k(koma all), l (koma), n (koma), g (üleval koma)- heliliselt v.a. K (koma ) ja g (TJ)/ o-l ei ole kriipsu. c,z c (katus), ž,š nimisõnad: mees ja naissoost (a,e) 7 käänet -hulgaliselt eessõnu minevik, tulevik , olevik loetakse nii nagu kirjutatakse erinevus e (katus) (vesture- västere ajalugu) Eesti ja läti sarnasus Ühiselt kaotati muistne iseseisvus- ristimisele võeti omaks luterlusele sõdade periood: Venemaa- Liivimaasõda Põhjasõda elati Vene keisririigist- Balti kubermangud sai alguse Rahvuslik liikumine kaotati iseseisvus II Ms järel ja vabaneti ka. Erinevusi on ka. Läti ajaloo uurimine- langeb kokku ka eesti omadega: Liivimaa Henriku kroonika Balti- sakslased. Läti enda rahvuslik ajaloo uurimisel pärast läti vabariigi loomist. Tingimused polnud eriti soodsad (polnud oma ülikooli).
tugevasti seotud ühiskonna kultuuritraditsioonidega. Klassikaline struktuuripoliitika on seotud edukuse ameerikaliku mudeliga, kus ettevõtlikkust, edasipüüdlikkust ja rikkust peetakse väärtusteks omaette ning ühiskonna arengu kõige tugevamateks mõjuriteks. Selle suhtumise juured tulenevad eelkõige kalvinismist. Saksa mõtlemistraditsioon – ja sellest tulenevalt ka majanduspoliitika – tuginevad aga suuresti luterlusele ning on olnud ammustest aegadest võrdsust ja õiglust rõhutavad. Koostöö erinevate kultuuride vahel võib põhimõtteliselt olla kolmesugune. Neutraalne – kultuurid elavad kõrvuti üksteist segamata ja muutmata, segunemata. Alternatiivsed või kontrakultuurina – kultuurid varieerivad (teisendavad) aktiivselt üks- teist, sest soovivad saada domineerivat positsiooni ja “istutada” kooslustesse
annaabi.ee 
