Share to PinterestShare to Google BookmarkShare to Saada Kokkuvõte Vasco da Gama on peategelane The Lusiades , kuid ta pole tema kangelane. Luuletuse pealkiri pärineb Lusitaniast, provintsi rooma nimi, mis hõlmab ligikaudu tänapäeva Portugali. Portugali rahvas ja kogu selle rahvas on selle patriootliku eepose tõelised kangelased. Lusiadest on kirjutatud ottava rima, itaalia päritolu rüüme skeem, mida tavaliselt kasutatakse renessansi eepose luulel. Ottava rima stanza'il on kaheksa rida koos kolme rhyme'iga, järgides rütmikava abababcc'it . See on vooluhulga arvesti, mis võimaldab narratiivil sujuvalt liikuda, ja pikkadel assonantlikel joonistel on omamoodi lullutuskvaliteet. Lusiadid algavad meedias res või keskeas. Vasco da Gama ja tema Portugali meeskonnaliikmed on Malindi Ida-Aafrika kuningriigis, kes on jõudnud raskesse ilma ja varitsusega. Kohalik kuningas julgustab Gama lugema portugali rahva ajalugu, mida ta t...
Unduski sõnul enesega kaasa avastusretke eesluse aluspõhja. Kreutzwaldi ,,Kalevipoeg" on paradoksaalne teos nii oma tekke, vastuvõtu kui ka mõju poolest. Tegemist on eliidiprojektiga. See ei ole rahvaeepos nagu soomlaste ,,Kalevala", mille Lönnrot oma ,,runojahtidelt" kokku korjas ja järgides eeposeteooriat, voolis sellest kunstiteose ning andis soomlaste muinasajast tervikliku maailmapildi. Kalevipoega võrreldakse Euroopa renessansi loojangul Luis Vaz de Camõesi ,,Lusiaadid". Mõlemad lasevad välja paista patriootilisel ideaalil. Kalevipoega sisu poolest võrreldakse veel J.W. von Goethe ,,Faustiga". Kreutzwaldi eepos on müütiloov paljuhäälne ja tähenduslik tekst. Nagu tõendab maailmakirjanduseloo kogemus, suudavad vaid sellised tekstid genereerida uute erisuunaliste tekstide küllust. Kreutzwaldi ,,Kalevipoega" on tõlgitud väga paljudesse keeltesse, ning tänu sellele kannatab kõige rohkem lüürika
traditsioonis elavad ained ühtseks suurteoseks. Oma tõelise eeposeta on Euroopas näiteks jäänud slaavi rahvad, enamik soome-ugrilasi ja keldid. 3.1. Teosed · "Mahbhrata" (india) · "Rmdzana" (india) · "Ilias" (Vana-Kreeka) · "Odüsseia" (Vana-Kreeka) · "Aeneis" (Vana-Rooma) · "Vanem Edda" (skandinaavia) · "Noorem Edda" (skandinaavia) · "Beowulf" (anglosaksi) · "Lusiaadid" (portugali) · "Kangelane tiigrinahas" (gruusia) · "Manas" (kirgiisi) · "Nibelungide laul" (saksa) · "Rolandi laul" (prantsuse) · "Laul minu Cidist" (hispaania) · "Kalevala" (soome) · "Lcplsis" (läti) · "Peko" (setu) · "Neio koolulaul & Suurõq sajaq" (setu) · "Kuldmamma" (eesti) · "Bõliinad (vene) · "Heike Monogatari" (jaapani) · "Pan Tadeusz" (poola) · "Gurugli" (tadziki)
Proosas on tema silmapaistvaimaks teoseks 'Don Quijote', mida on iseloomustatud kui 17. sajandi Hispaania elu entsüklopeediat. 17. sajandi 20. aastail hakkas hispaanias domineerima baroki suund. Portugali renessanss Portugal iseseisvus 12. sajandi esimesel poolel. Renessanss saabus Portugali 16. sajandi algul. Rahvuskirjanduse areng oli aeglane. Renessansikirjanduse tippsaavutus on Luis de Camõesi patriootiline eepos 'Lusiaadid', mis on selle maa tähtsaim panus maailmakirjandusse. Prantsusmaa renessanss Pärast saja- aastase sõja lõppu tugevnes Prantsusmaal kuningavõim. Humanismi ideed imbusid Prantsusmaale Itaaliast. Kuningas Francois I kutsus Prantsusmaale Itaalia teadlasi ja kunstnikke, tekkis suur huvi Itaalia humanismi saavutuste vastu. 1470. aastal asutati Pariisis esimene trükikoda ja kuningas asutas 1530. aastal humanisti Guillaume Bude algatusel ülikooli College de France'i,
Piiratud piiritu Surelik surematu Taevas maa allilm (kolmeastmeline vertikaalstruktuur) EEPOS Vanakreeka `värss, sõna' - `jutustus, luuletus' Ajalooliselt vanim narratiivse teksti vorm, üks jutustava kirjanduse põhiliike, olulisim narratiivne suurvorm romaani kõrval. Eeposed on reeglina seotud kõnes, neid iseloomustab laiahaardeline ning ulatuslik tegevustik. "Dekameron"Gilgames" (sumeri) "Lusiaadid" (portugali) 2700 e.m.a. "Kangelane tiigrinahas" (gruusia) "Ilias" (Vana-Kreeka) kirja pandud 7.- "Manas" (kirgiisi) 6. sajandil e.m.a. "Nibelungide laul" (saksa) "Odüsseia" (Vana-Kreeka) "Rolandi laul" (prantsuse) "Aeneis" (Vana-Rooma; Vergilius) "Laul minu Cidist" (hispaania) u. 1140 "Vanem Edda" (skandinaavia) 13
luuletuse Kuningas Sanchez I (1185-1211) Kastiilia kuningas Alfonso X Tark – Livro das Cantigas de Santa Maria Kuningas Dinis (1279-1323) - Lissaboni Ülikool Port keelt peeti sobivaks lüürika keeleks. Lusitaania põhjaosas galeegi-portugali keel kesk-portugali variant Coimbra ja Lissaboni vahel 12. – 13. saj. vanaportugali e. arhailise port. k. ajajärk, alates 15. saj. kaasaegne port. keel Luís de Camões (1572 “Lusiaadid”), grammatikud João (1540 Dialogo em louvor da nossa linguagem), Pedro de Magalhães de Gandavo (1574 Dialogo em defensam da lingua portuguesa) 33. Itaalia keele esimesed kirjalikud mälestised ja kirjakeele kujunemine Indovinello veronese (“Verona mõistatus”) – 8. – 9. saj. need 4 rida olid ühe teise käsikirja sees, ei ole üksmeelt, kas tegu on siiski itaalia keelega või hoopis mõne teise dialektiga. Se pareba boves, alba pratalia araba,
hakkas ümber töötama. „Vallutatud Jeruusalemm“ oli kunstiliselt märksa nõrgem. Ajalooline raamistus põimub maagiliste sündmustega, rüütlite armuseiklustega. Erinevalt senistest itaalia renessanspoeemides tooni andvast komöödiast toob ta teosesse traagilise ja melanhoolse tundelisuse. Portugalis, Hispaanias loodi samuti rüütliteemalisi eepilisi poeeme. Camões: portugali rahvuskirjanduse alusepanija. Silmapaistev lüürik, sonettide ja kantsioonide meister, „Lusiaadid“ – eepos, ülemlaul isamaale ja rahvale. Osa jumalaid soosivad portugallasi, teised tekitavad merel torme ja püüavad portugallasi nende kuulsusrikkal teekonnal takistada. Kujutab avastusretke kui portugali rahva kollektiivset üritust. Spenser: üritus eepost luua poeemis „Haldjate kuninganna“ jäi lõpetamata. Tahtis kirjutada 12 rüütliga 12 laulu, valmis vaid 6. Spenseri stroof. Ercilla: tegi kaasa hispaanlaste vallutusekspeditsiooni Tšiilisse. Elas kaasa indiaanlaste võitlusele
16. saj. Antonio de Valdés Diálogo de la lengua (1535-6, esmakordselt avald. 18. saj.) 1714. a. Hispaania Kuninglik Akadeemia (Real Academia) (Prantsusmaal 1634, Itaalias 1583) 1726. a. Diccionario de Autoridades 1771. a. Grammatica de la lengua castellana Portugali keel Lusitaania põhjaosas galeegi-portugali keel kesk-portugali variant Coimbra ja Lissaboni vahel 12. 13. saj. vanaportugali e. arhailise port. k. ajajärk, alates 15. saj. kaasaegne port. keel Luís de Camões (1572 "Lusiaadid"), grammatikud João (1540 Dialogo em louvor da nossa linguagem), Pedro de Magalhães de Gandavo (1574 Dialogo em defensam da lingua portuguesa) Itaalia keel - Veneetsia dialekt: suuline norm keskajal Vahemere piirkonnas, 18. saj. kirjakeeleks Kirde-Itaalias (Goldoni) - "Sitsiilia-Apuulia" variant (segatud provanssaali elementidega): kirjanduskeel Friedrich II õukonnas 13. saj. - Toscana (eriti Firenze) variant. Dante De vulgari eloquentia Pietro Bembo Prose della volgar lingua (1526)
Teos on tragöödia algusest lõpuni. Üle kõige väärib tähelepanu Cervantese pöördumine rahvusliku ajaloo poole. Sealjuures pole teemaks hiliskeskaeg, mis järgnevalt sai hispaania rahvusdraamas lausa üldvalitsevaks, vaid rahvuse esiajalugu. Näidendi esimese vaatuse tulevikunägemuses kangastub katoliiklik Hispaania Felipe IIga eesotsas. See on patriootiline teos, pühendus isamaale ja selle kuulsusrikkale ajaloole, nii nagu oli olnud portugallase Camõesi eepos "Lusiaadid" (1572). Teine säilinud varajane näidend, "Alziiri tehing", on seevastu tugevasti autobiograafiline, taustaks Cervantese enda läbielatu vangipõlve jooksul Alziiris. Tegelaste hulgas on muuseas sõjavang, Hispaania sõdur Saavedra, aus ja tõsine kristlane, kes igatseb taga oma kodumaad. Ent peategelane pole siiski tema, vaid hoopis üks teine sõjavang, kaunis hispaania noormees - kellega moodustab dramaatilise paari niisama kaunis kristlannast (hispaanlannast) naisvang
Portugal aga piirduma veerandfinaaliga, kus kaotati 2-3 Saksamaale. Isiklikku Nuno Gomes on teist korda abielus. 2006. aastal abiellus ta Patricia Aguilariga, kes on ajakirjanik ning kellel on esimesest abielust tütar Laura. 200 Luís Vaz de Camões Luís Vaz de Camões (1524 või 1525 10. juuni 1580 Lissabonis) oli portugali luuletaja, kelle teost "Lusiaadid" (Os Lusíadas) peetakse Portugali rahvuseeposeks. Ta õppis arvatavasti Coimbra ülikoolis. Seejärel teenis palgasõdurina Põhja-Aafrikas, osales avastusretkedel ning elas Macaos, Goas ja Mosambiigis. Portugali naasis ta umbes 1570. aastal. Ta kirjutas sonette, oode ja laule. Tema peateos "Lusiaadid", mis ilmus 1572. aastal, räägib värsseepose vormis portugallaste avastus- ja vallutusretkedest. Tema surmapäev 10. juuni on Portugali rahvuspüha.
Ei ole irratsionaalne. Mütoloogiliste kujundite sissetoomine ja haritus ja teisalt maisuse kooslus. Mitmekesisust ja mitmetasandilisus on barokis enim esil. Mõjukamaimad varases barokis on hispaanlased. Quevedo, Gongora. Lope de Vega (eelkõige näitekirjanik, aga samas lüürilist luulet ka palju kirjutanud, sonett soneti kirjutamise kohta näitena). Shakespeare Inglismaalt. John Donne. (2 loengut vahelt ära Ludovico Ariosto, Paul Fleming, Tasso, Luis Vaz de Camões ,,Lusiaadid") 22.04.09 Eeplisest luulest, mida ka eelnevatel loengutel puudutatud. Kõrgaeg jääb renessanssi. Gongora Soledades temast tuli käibele mõiste ,,kultism" (sõnast culto haritud) e haritud luule. Giambattista Marino ,,Adonis" itaalia traditsioonis, oktaavides, väga mahukas. Mütoloogia teemad, sensuaalne ja erootiline pool esil, kujundi peenus. Räägitud manerismi mõiste esilekerkimisest väga suur tähelepanu väljendusel endal
annaabi.ee 
