kus on õhk tugevasti saastatud. Sammaltaimed paljunevad eostega.Sammaltaime eosest areneb uus taim mille moodustavad suguorganid.Sammaltaime munarakust areneb taime tipmises osas eoskupar ja seal sees moodustuvad eosed.Eosed levivad tuulega ja valivad idanemiseks soodsa koha. On võimalus ka,et samblad paljunevad vegetatiivselt ehk mitte suguliselt näiteks sigikehakestega. Samblad on loodusele väga kasulikud.Näiteks sammal maja katustel on hea selle pärast et vihma ja lumesulamis veed ei jookse kiiresti ära vaid samblavaip püsib seetõttu kaua niiskena. Sammaltaimed on ka koduks putukatele ja ämblikele kus nad end pesitsevad.Peamiselt kasutatakse ka turbasammalt tööstuses briketi tegemiseks ja ka põllumajanduses.
*Volga-toitub lumesulamisveest; kevadel kõrgvesi; talv-sügis madalvesi *Rein-toitub peamisel sademetest, a lumesulamisveest;kõrgvesi suvel-kevadel;madalvesi talvel. *Kongo-toitub sademetest; kõrgvesi detsembris; madalvesi juuli/august *Niilus-toitub sademetest;kõrgvesi sügisel;madalvesi kevadel. *Tigris-toitub sademetest;kõrgvesi kevadel;madalvesi sügisel. *Jenissei-toitub lumesulamisveest;kõrgvesi suvel;madalvesi talvel *Huan He-toitub lumesulamis- ja satemetest;kõrgvesi suvel/sügisel;madalvesi talvel *Ganges-toitub sademetest;kõrgvesi suvel;madalvesi talvel 8. Nimetage 5 jõge, millel tekivad üleujutused ja põhjused, miks üleujutused tekivad 5+5p. *Ganges ja Brahmaputra:äärmiselt tasandikuline pinnas;mussoonvihmad;suvel liustikud sulavad. *missisippi:intensiivsed vihmad;põlduse rajamine nendes piirkondade,lumi sulab *Niilus:Läbib kolme kliimavöödet;ebatasandikuline pinnas *Huan He:mussoonvihmad;tasandikulised alad. 9
lähtuvatel rohketel allikatel, mille vesi pärineb jääsulavetest setitatud kruusliivadest ja on surveliselt seotud lubjarikaste siluri põhjavetega (Kink ja Metslang, 1981). Nende allikate mõjul ongi looduskaitseala astangualusesse ossa aastatuhandete vältel moodustunud kuulsad Viidumäe allikasood. Viidumäe muldade lähtekivimiks on kas moreen või teda katvad jääsulavete ning omaaegset Saaremaad ümbritsenud veekogude setted, mida tuul või lumesulamis- ja vihmaveed kohati omakorda ümber paigutanud on. Lähtekivimite mitmekesisusest ja omapärasest veereziimist tingituna on Viidumäe mullastikuliselt väga vaheldusrikas. Niiskusreziimi seisukohast katavad umbes ühte kolmandikku looduskaitsealast - valdavalt endise ranna-astangu vahetut ümbrust - kuivad või väga kuivad ainult sadevetest toituvad mullad. Ligikaudu 20% muldadest on ajutiselt liigniisked, millele viitab gleistumispesade esinemine sügavamates horisontides
Puurkaevust lubatud veevõtt aastas on 9160 m3, ööpäevas lubatud veevõtt 25 m3. Puurkaevu nõutav sanitaarkaitseala on tagatud. 2011. aasta I kvartali veetarbimine oli 538 m3. NTA alal on kehtestatud rangemad piirangud ka veel kaitsmata põhjaveega aladel ning karstilehtreid ja allikaid ümbritsevatele piirangualadele, mille laius on 10 meetrit lehtri ja allika servast. Kuna tegu on karstialaga, on uue ja puhta vee "juurdetekkimine" aktiivne ja veepuudust ei ole väga karta. Lumesulamis- ja sademetevesi Keskkonnaseisundi analüüs: Võhmuta küla valguvad karsti kurisutesse või imbuvad läbi pinnase aluspõhja lõhedesse ning täiendavad nii põhjaveevarusid. Maavarad Võhmutal on kaks karjääri, üks on suletud ja teises toimub aktiivne tegevus. Viimasele on antud ka laiendamise luba. Peamiselt saadakse sealt liiva, kruusa ja lubjakivi. Külast 6 km kaugusel Karinu külas on tegutsev lubjakarjäär. Mets
sest need ei lähe katki. Ka liha pandi kotti ja pool kotti jahu sai võetud. Vanaema oli tänulik Elgale, temata poleks nad osanud midagi kaasa võtta. Ka õmblusmaisin võeti kaasa. Lõunapaiku lahkusid nad kodunt ja ei teadnud, kas veel kunagi saavad tagasi.Naabrinaine oli olnud õues ja hüüdnud:,, Kas teil leiba on?", ja tõi neile ühe taluleiva. Veel mitmes talust küsiti, kas neil ikka leiba on kaasas. Oli lumesulamis aeg, tee oli pehme ja aga nad jõudist suure tee äärde, umbes 3,5km nende õuest. Siis tuli veoauto, kus olid juba inimesed peal, ka neid mahutati koos kompsudega peale ja viidi Rakke vallamaja juurde, seal oli palju autosid. Peale lõunat hakkas autode voor liikuma Järv-Jaani poole. Autosid oli 12 või 13. Aga enne videvikku peeti ühel metsavahel voor kinni ja neid lubati metsa minna. Nad käisid muidugi ära ja ronisid jälle auto peale
jõgesid. (2) 5.2 Suuremad jõed ja nende toiteallikad Riigist voolab läbi ainult üks suurem jõgi, Vardari jõgi koos oma lisajõgede Bregalnica ja Crnaga. Selle jõe toiteallikateks on läänes asuvad mäestikud. (2,3) 5.3 Jõgede veetaseme kõikumine Kuna mägedes on jahedam kliima ja seal võib lumikate püsida okt-st apr-ni, siis kevadel, kui ilmad lähevad soojemaks ja päike hakkab lund sulatama, siis lumesulamis vesi kindlasti tõstab veetaset. (3) 5.4 Suurimad järved Riigis on kaks suuremat järve, millest üks asub Makedoonia ja Albaani piiril, ning teises järves ristuvad M., Albaania ja Kreeka piir. Need järved on: Ohridi- ja Prespa järv. Lisaks on veel kaks suuremat järve Dojran ja Mavrovo.(18) 5.5 laevatatavad siseveekogud Kohaliku tähtsusega laevaliiklus on piirijärvedel Ohridil ja Prespal. Tänu sellele saab toimuda kaubavahetus erinevate linnade, külade ja alade vahel.(3) 6
tasandikujõel ( Tv. 60 ül 3 ja õpik joonis 6.21 lk. 117) TULV- lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus veetase kevadine suurvesi suvine sügisene talvine madalvesi tulv madalvesi talv kevad suvi sügis talv lumesulamis- vihmavesi vihmavesi põhjavesi vesi põhjavesi põhjavesi vihmavesi põhjavesi Võrdle jõgede äravoolu ( Tv. lk. 60 ül 5), õpik lk. 117 äravooludiagrammid Jenissei: Külma kliima tõttu on talvisel Niilus: Suve lõpu-sügise äravoolu järsk poolaastal äravool väga väike, suurvesi on järsk on põhjustatud
lisanduvad ka herbitsiidide kasutamisest tulenevad probleemid. · Arvestades vähem põletatud fossiilkütusest tulemata jäänud emissioone on üldmõju bioloogilisele mitmekesisusele kahtlemata positiivne. 21. Maavarade kaevandamise mõju keskkonnale ja rekreatsioonile · Põlevkivi: Põlevkivi maa-alune kaevandamine põhjustab maapinna deformatsiooni · Paljudes kohtades on langatused täitunud veega ning tekitanud soostumist · Sademete-, lumesulamis- ja tuhakustutusvetega valguvad tuhamägedes lahustunud osakesed laiali, hävitavad eluslooduse ja reostavad põhjavett · Aherainesse jäänud põlevkivi võib ise süttida · Fosforiit: Keskkonnariskid võimaliku kaevandamise korral seonduvad ulatusliku põhjavee reostuse ja taseme alanemisega Pandivere kõrgustikul, mis on keskne veekogumisala terve Põhja-Eesti jaoks. · Pae ja lubjakivi: Paekarjäärid on enamasti nurgelise kuju ja järskude ning
Läänemeri, Must meri vahemered Vahemeri. 5.Jõed, nende teke ja liigitused. Jõgi maismaaveekogu, kus vesi voolab mööda jõesängi maapinna kallakuse suunas, kõrgemalt madalamale. Jõgi tekib juhul, kui on olemas voolutee e. jõeorg. Teke kui valglalt pärit vee hulk ja voolu kiirus on piisav pinnase uuristamiseks ja jõesängi kujundamiseks. Toitub sademeveest (vihm), jää- ja lumesulamis- ning põhjaveest. Erinevate toiteallikate osakaal sõltub eelkõige temperatuuri ja sademete aastaajalisest kõikumisest. Eestis laias laastus kõigi jõgede peale kokku 1/3, 1/3 ja 1/3. Jõgedes on kokku ca 2115 km³ vett, ehk 0,0002 % maailma veevarudest. Vooluhulk on ca 35-42 tuh. km³/a, kandes kaasa 2,7 mld. t. lahustunud aineid ning 15,7 mld. t. hõljumit Jõe osad Ülemjooks - suur lang kiire vool toimub uuristav tegevus (erosioon) settimist ei toimu
Toodetakse põlevkivist üle 90% Eesti elektrienergiast. Osa põlevkivist läheb keemiatööstusele. Õlivabrikutele sobib vaid suuretükiline ja kõrge kütteväärtusega põlevkivi. Põlevkivi maa-alune kaevandamine põhjustab maapinna deformatsiooni šahtide kohal . Paljudes kohtades on langatused täitunud veega ning tekitanud soostumist. Sademete-, lumesulamis- ja tuhakustutusvetega valguvad tuhamägedes lahustunud osakesed laiali, hävitavad eluslooduse ja reostavad põhjavett. Aherainesse jäänud põlevkivi võib ise süttida. Tehispinnavorme annab edukalt kasutusele võtta rekreatiivsetel eesmärkidel: murdmaasuusarajad, mäesuusatamine, seikluspargid. b. Fosforiit Keskkonnariskid võimaliku kaevandamise korral seonduvad ulatusliku põhjavee reostuse
kaoliit. Akumulatsioon; dekudatsioon Maa sisemuses avaldub maa sisejõud. Maa väliste jõudude toimel kulutatakse maapinna pealispinda. Transporditakse materjali ühest kohast teise. Seega leiab aset maapinna dekudatsioon ja akumulatsioon. .1 Vee geoloogiline tegevus: ajutiste vooluvete geol. tegevus ilmneb seal, kus on tegemist liigendatud reljeefi alaga (kuplitel, nõlvadel, lumesulamis vesi, sademete vesi ei nõrgu maapinda ja nõrgub mööda maapinda alla.). Seega leiab aset vee erosioon (kulutus) elluurium jääb kuplile alles, delluurium jääb kuplite vahele. Erodeeritud muld muld, mis ära kantakse. Deloviaalmullad neile kantakse peale. Eestis on erosioon kõige ulatuslikum Haanjas, Otepää kõrgustikul. .2 Alaliste vooluvete geol. tegevus: seondub jõgede vete toimega. Kulutavad,
· Paisu ehitamine · Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne) 19 JÕE SOODI TEKE: http://www.school-portal.co.uk/GroupDownloadFile.asp? file=21606 JÕE SUUDMESSE MAASÄÄRE TEKE: http://www.school- portal.co.uk/GroupDownloadFile.asp?file=21605 VOOLUVEE KULUTAV TEGEVUS a)Pindmine erosioon e. pindmine uuristus Seda põhjustab ajutine vooluvesi - paduvihm ja lumesulamis vesi Eriti tugev kallakpindadel Nõlvadesse tekivad sälkorud - JÄÄRAKUD e. OVRAAGID Lahtsettetasandikud Pindmist erosiooni pidurdab nõlvade metsastamine või taimestamine b)Lineaarne e. jooneline erosioon e. jõe kulutav tegevus JÕESÄNG - süvend, mida mööda jõe vesi liigub ORG - pikk ja suhteliselt kitsasnegatiivne pinnavorm, mida kahest küljest piiravad veerud ja mille põhi on suudme poole kaldu. LAMM - orupõhi, mille suurvesi üle ujutab MEANDER - jõelooge. Pidevas muutumises
· niiskuslembesed umbrohud (tulikas, paiseleht, tarnad, varsakabi) · pinnase tumedam värvus · metsas väike juurdekasv · sfagnumsamblad · pinnavesi · kõrge põhjaveetase · pinnase nõrk kandevõime Välistunnused varieeruvad olenevalt aastaajast. Kevadel sulab lumi liigniisketel maadel kauem kui parasniisketel, sest liigniiske mulla suure veesisalduse tõttu kulub tema soojenemiseks rohkem soojust. Seetõttu on küntud maad kevadel kauem tumedad. Lumesulamis- ja vihmavesi jääb liigniiskel mullal kauemaks loikudena maapinnale kui parasniiskel mullal. Suvel on liigniisketel maadel sageli udu. Taimekasv on neil maadel aeglasem. Suvivilja oras on kiduravõitu ja kollakas, talivilja orastes on aga rohkesti tühikuid. Vili jääb üldiselt hõredaks ja selles on rohkesti niiskuslembeseid umbrohte nagu roomav tulikas, paiseleht jt. Liigniisketel rohumaadel on kamaras vähe liblikõielisi, seevastu aga ohtralt
annaabi.ee 
