E kõrgrünkpilved. A D U S M A PILVEDE KOOSTIS: A T a) veepiiskades koosnevad pilved: madalpilved, kõrgrünkpilved. E A b) veepiiskadest ja jääkristallidest koosnevad D pilved: As koosnevad lumehelvestest ja kuni Ø=0,05 U mm veepiiskadest; konvektsioonipilved koosnevad S veepiiskadest, lumest, rahest, jt. tahketest osakestest. M A PILVEDE KOOSTIS: A a) veepiiskades koosnevad pilved: madalpilved, T kõrgrünkpilved. E A b) veepiiskadest ja jääkristallidest koosnevad D
haakusid lahti, ühendudes kergkoeliste, ent purusumatute kõhrsidemetega. Pikenduse ühest otsast sai vähepainduv, ent tugev saba, teine aga hargnes, enne kui peaajuni sukeldus, ja väljus kehast, andes tuge viiele massiivsele tiivale, harud omavahel ühenduses nahksete kokkusulanud sulgedega. Kolju lõhenes, et taas kokku kasvada, kuid kahest väljaulatuvast killust said vastupidavad sarvmoodustised, tippudest kaares. Lumehelvestest roosid rebenesid olematusse ja tüdruk astus lumisele murule. Paari meetri raadiuses oli maa valge. Kaugusest kandus temani mahe klaverimäng, nii erinev tuimadest nootidest vanas kirikukodas. Ta sirutas tiivad lahti ja lükkas end maast vabaks gravitatsioon ei suutnud ta tahet endale allutada. Liueldes jäises õhus, keskendus laps vaid helidele, mida kuulis ja nad andsid talle soojust. Ta ei tundnud viisi, kuid voog, mida nad saatsid, läbistas ta väikest süütut süda,
Selgus, et õigesti tunti ära keskmiselt 90% slaididest. Teises katses vaadati, kas meelespidamise edukus sõltub ka materjali sisust. Inimestele näidati fotosid kas erinevate naisenägudega, erineva kujuga tindiplekkidega või siis lumehelveste suurendatud kujutisega. Kahe päeva pärast kontrolliti äratundmist samal viisil nagu eelkirjeldatud katses. Pildipaaridest tunti ära 71% nägudest, 48% tindiplekkidest ja 33% lumehelvestest. Nägude äratundmine oli parem ilmselt seetõttu, et nägu kui stiimul sisaldab väga palju komponente, mis inimeseti varieeruvad ning mis on äratundmise aluseks. Inimene tegeleb igapäevaelus pidevalt nägude eristamisega ja on vastavaid komponente tundma õppinud. ****slaid LÜHIAJALINE JA PIKAAJALINE MÄLU Lühimälus, nagu nimigi ütleb, püsib tajutud materjal lühikest aega: mõnest sekundist poole minutini
Kihtsajupilved Kihtsajupilved (ladina keeles Nimbostratus, lühend Ns) on keskmiste pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik. Harilikult moodustavad nad ühtlase tumehalli või sinaka, mõnikord kollaka jumega pilvemassi üksikute tumedamate viirgude või murrujoontega. Selle pilvemassi paksus võib olla kuni 10 kilomeetrit, tihti on pilvekihis tühikuid. Kihtsajupilved on segapilved; nad koosnevad nii veepiisakestest kui ka lumehelvestest ja jääkristallidest, seetõttu on nad sajurohked. Kihtsajupilved tekivad kõrgusevahemikus 1,53 (35) km, aga mõnikord võib nende alumine piir olla kõrgusel 100200 meetrit ja isegi madalamal. Kihtsajupilvede teke on seotud tsüklonite moodustumise ja liikumisega. 5 Kihtsajupilved tekivad sooja frondi ees, kui soe õhk liigub külmale õhule vastu ja tõuseb selle õhumassi kohale
katses näinud. Selgus, et õigesti tunti ära keskmiselt 90% slaididest. Teises katses vaadeldi, kas meelespidamise edukus sõltub materjali sisust. Inimestele näidati fotosid erinevate naisenägudega, erineva kujuga tindiplekkidega ja lumehelveste suurendatud kujudega. 2 päeva pärast kontrolliti äratundmist samal viisil. Pildipaarides tunti ära 71% nägudest, 48% tindiplekkidest ja 33% lumehelvestest. Nägude äratundmine oli parem ilmselt seetõttu, et nägu kui stiimul sisaldab väga palju komponente, mis inimeseti varieeruvad ning mis on äratundmise aluseks. Inimene tegeleb igapäevaelus pidevalt nägude eristamisega ja on vastavaid komponente tundma õppinud (nt ka et valgete inimeste keskkonnas elavatel valgetel keerulisem eristada omavahel mustanahaliste nägusid). Tindiplekkidel sellised
madalpilvede rühm: kihtpilved kihtsajupilved kihtrünkpilved keskmised pilved: kõrgkihtpilved kõrgrünkpilved kõrgpilved: kiudpilved kiudrünkpilved kiudkihtpilved Rünkpilved: rünksaju pilved ehk äikesepilved Pilvede koostis a) Veepiiskadest koosnevad: madalpilved ja kõrgrünkpilved b) Veepiiskadest ja jääkristallidest koosnevad pilved: lumehelvestest diam 0.05 mm veepiiskadest, lumest, rahest c) Jääkristallidest koosnevad pilved: kiudpilved jõe lang- mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe. m/km kohta voolu kiirus- kui pika teekonna läbib vesi ajaühikus vooluhulk- vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus äravool- veekogus, mis teatud ajavahemikus voolab valgalalt veekogusse äravoolu moodul- ajaühikus pinnaühikult ära voolanud vee hulk hüdrograaf- vooluhulga ajalist kulgu kirjeldav kõver
ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Suve tulekut ja olemust annab Liiv hästi edasi oma mitmeosalises luuletuses ,,Üks suvepäev". Talveluuletustes maalib Liiv meile pidli klassikalistest Eesti maastikest sel aastaajal ja oma tundeid ja mõtted on ta samuti neisse luuletustesse sisse põiminud, nukramatel hetkedel valitsevad tuisud ja helgematel tasased pildid aeglaselt langevatest lumehelvestest. Need lumelained väljal, nad on nii armsad, hääd, kui süda on tusas ja palav, nad jahutavad pääd. Ja põhjatuul on nii lahe, nii lahedaks läheb pää; jah, isegi surm on nüüd mahe
Tavaliselt nendest ei saja. Kihtpilved Stratus (St) Kihtpilv on madal, kogu taevast kihina kattev pilv, mis tekib maapinnale lähedal. Kõrgusel 500m kuni 2km. Tavaliselt sajab sealt talvel nõrka lund ja suvel nõrka uduvihma. Kihtvihmapilved Nimbostratus (Ns) Harilikult moodustavad ühtlase tumehalli või sinaka, mõnikord kollaka jumega pilvemassi üksikute tumedamate viirgude või murrujoontega. Pilvemassi paksus võib olla kuni 10km. Nad koosnevad nii veepiisakestest kui ka lumehelvestest ja jääkristallidest, seetõttu on nad sajurohked. Tekivad vahemikus 1,5-3,5km. Mõnikord võib nende alumine piir olla kõrgusel 100-200m. Teke on seotud tsüklonite moodustumise ja liikumisega. Vertikaalse arenguga (konvektsiooni) pilved Rünkpilved Cumulus (Cu) Konvektiivsete vertikaalse arenguga pilved, tekivad 0,8-1,5km kõrgusel. Nende paksus võib olla mitmesajast meetrist kuni mitme kilomeetrini. Nad on topi- või rüngakujulised, mille tõttu said oma nime
KÕRGPILVED Kiudpilved Cirrus Ci Kiudrünkpilved Cirrocumulus Cc Kiudkihtpilved Cirrostratus Cs VERTIKAALPILVED Võib areneda 0,5-12km vahemikus Rünkpilved Cumulus Cu Rünksajupilved (e äikesepilved) Cumulonimbus Cn PILVEDE KOOSTIS: a) veepiiskades koosnevad pilved: madalpilved, kõrgrünkpilved. b) veepiiskadest ja jääkristallidest koosnevad pilved: As koosnevad lumehelvestest ja kuni Ø=0,05 veepiiskadest; konvektsioonipilved koosnevad veepiiskadest, lumest, rahest, jt. tahketest osakestest. c) jääkristallidest koosnevad pilved: kõik kiudpilved koosnevad jääkristallidest ja jäänõeltest 20. Udu Kiirguslik- e. radiatsiooniline udu: maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille tagajärjel jahenevad nii maapind kui selle kohal asetsevad õhukihid. Kui maapinnalähedase õhukihi suhteline niiskus on suur ja
Kiudkihtpilved Cirrostratus Cs Kiudpilvede korrapärane paralleelne paigutus viitab jugavoolu esinemisele (Ci) VERTIKAALPILVEDE RÜHM (võib areneda 0,5-12 km kõrgusvahemikus) Rünkpilved Cumulus Cu Rünksajupilved Cumulonimbus Cn (e. äikesepilved) Pilvede koostis: 1. veepiiskadest koosnevad pilved: madalpilved, kõrgrünkpilved 2. veepiiskadest ja jääkristallidest koosnevad pilved: kõrgkihtpilved koosnevad lumehelvestest ja kuni Ø=0,05 mm veepiiskadest; konvektsioonipilved koosnevad veepiiskadest, lumest, rahest jt tahketest osakestest. 3. jääkristallidest koosnevad pilved: kõik kiudpilved koosnevad jääkristallidest ja jäänõeltest. ATMOSFÄÄRI TSIRKULATSIOON Atmosfääri ja maailmamere tsirkulatsioon on olulised soojuse ja niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilansi seisukohast gradient – ruumilise muutumise kiirus st väljendab suuruse muutust pikkusühiku kohta
varasemas katses näinud. Selgus, et õigesti tunti ära keskmiselt 90% slaididest. Teises katses vaadati, kas meelespidamise edukus sõltub ka materjali sisust. Inimestele näidati fotosid kas erinevate naisenägudega, erineva kujuga tindiplekkidega või siis lumehelveste suurendatud kujutisega. Kahe päeva pärast kontrolliti äratundmist samal viisil nagu eelkirjeldatud katses. Pildipaaridest tunti ära 71% nägudest, 48% tindiplekkidest ja 33% lumehelvestest. Nägude äratundmine oli parem ilmselt seetõttu, et nägu kui stiimul sisaldab väga palju komponente, mis inimeseti varieeruvad ning mis on äratundmise aluseks. Inimene tegeleb igapäevaelus pidevalt nägude eristamisega ja on vastavaid komponente tundma õppinud. (Seda, et kogemuse jõud on tõesti suur, näitab asjaolu, et valgete inimeste keskkonnas elavatel valgetel on mustanahaliste nägusid omavahel palju raskem eristada kui valgete omi.) Tindiplekkidel
annaabi.ee 
