6 tolli ehk 15 cm. Kuvaril on piksleid enamasti 800×600, seega eraldusvõime on veidi parem kui ajalehepiltidel. Kuvari pildipunktidel on hallskaalal heledusastmeid (mustast valgeni). Kuid kui lugeri ekraan on puutetundlik, siis on see peamiselt ristuvate infrapunakiirtega, mõnel mudelil ka mahtuvuslik. SLAID Esimene e-luger "Rocket eBook" valmis 1998.aastal ning selle tootjaks oli NovoMedia. Kahjuks ei saanud e-luger tollel ajal eriti populaarseks. 2004.aastal tulid turule firma Sony e-lugerid, milles oli kasutatud E-Ink tehnoloogiat. E-Ink tehnoloogia ehk “elektrooniline paber” töötati välja 1997.aastal loodud firmas E Ink Corporation. Sellist tehnoloogiat kasutati ka Amazoni e-lugeri "Kindle" 2007. aastal ja Barnes&Noble’i e-lugeri "Nook" 2009.aastal tootmisel. Selliste e-lugeritega oli juba võimalik minna WiFi kaudu raamatupoodidesse. 2010.aastal tulid kasutusele iPadid ehk esimesed tahvelarvutid, mille tootjaks oli Apple'i firma
Books have been around for a couple hunder years for now, but there aren't any remains left of the first ever books because of the rarity when the first book was realased. First books ever were written by hand and that's the reason why there were so few of them. Thanks to the invention of the printing press books became more common and accesable for everyday people. After that came the printer but the next big step up was the invention of the e-books and portable screens that could almost outweigh regular books in every aspect possible. But nothing is perfect in this world so naturaly e-books and tablets have their weaknesses, for example, battery life and portability are the main concerns when deciding to rely on them. Regular books are quite rugged, few bumps and bruses aren't going to make it unreadable, but when u drop your tablet then there's a good chance that it will break and you're going to have to pay quite a lot of mon...
ta kaalub vähe. Selle pealt ei pea tolmu pühkima ning see on keskkonnasõbralik. E raamatute võlust saab tavaliselt siis aru, kui sa oled selle ise endale soetanud. Alles siis, kui istud bussipeatuses igavust tundes ja sa avastad, et sa võid oma kotikesest välja võtta õhukese ning vähekaaluva lugeri. Selles peitubki üks suuremaid plusse e raamatu juures. Need pole mingid helendavad, paksud ja kohmakad tahvlid, mida skeptikud neid tavaliselt kujutavad. Lugerid on kerged ja õhukesed ning umbes ajakirja paksused. Tihti kuuleb keskealistelt vana kooli raamatusõpradelt, et miks mulle veel ühte arvutit juurde vaja on, mille helendav ja ergas ekraan rikub silmi? Miks ma ei või jääda vana hea paberraamatu juurde? Ma olen sellega nõus, ma ka ei tahaks 4 tundi kuskil elutoa nurgas kükitada ja helendavalt ekraanilt raamatut lugeda. Kuid seda ei peagi tegema. Lugerid kasutavad passiivekraani, mis tähendab, et see ei helenda ja
Selle pealt ei pea tolmu pühkima ning see on keskkonnasõbralik. E raamatute võlust saab tavaliselt siis aru, kui sa oled selle ise endale soetanud. Alles siis, kui istud bussipeatuses igavust tundes ja sa avastad, et sa võid oma kotikesest välja võtta õhukese ning vähekaaluva lugeri. Selles peitubki üks suuremaid plusse e raamatu juures. Need pole mingid helendavad, paksud ja kohmakad tahvlid, mida skeptikud neid tavaliselt kujutavad. Lugerid on kerged ja õhukesed ning umbes ajakirja paksused. Tihti kuuleb keskealistelt vana kooli raamatusõpradelt, et miks mulle veel ühte arvutit juurde vaja on, mille helendav ja ergas ekraan rikub silmi? Miks ma ei või jääda vana hea paberraamatu juurde? Ma olen sellega nõus, ma ka ei tahaks 4 tundi kuskil elutoa nurgas kükitada ja helendavalt ekraanilt raamatut lugeda. Kuid seda ei peagi tegema. Lugerid kasutavad passiivekraani, mis
õppematerjali vastavalt nõudlusele ning uuendada seda järjepidevalt. Koolidel enamasti ei ole nii palju ressursse, et osta igaks õppeaastaks uusi õpikuid õpetajatele, veel enam tervetele klassikomplektidele. E-õpikuid kasutades oleks kooli poolne rahakulu väiksem, kuid siin saab määravaks õpilastele sobivate seadmete hankimine. Kui koolid otsustavad hakata kasutama e-õpikuid, siis peavad nad tegema suure otsuse, kas õpikute jaoks soetada e-lugerid või tahvelarvutid. E-lugerid on kindlasti silmasõbralikumad kui tahvelarvutid, nende aku kestvus on oluliselt pikem, kuid nende seadmetega ei näe värvilisi pilte ja odavama klassi lugerid ei pruugi vastu pidada nõudlikule kasutusele koolis. Tahvelarvutite kasutamine tunni ajal võib vähendada õpilaste tähelepanu õpitavale, veel enam kui tegemist on õpilase enda soetatud tahvelarvutiga, sest need seadmed võimaldavad mängida erinevaid mänge ning olla internetis. Selline käitumine segab nii
Kuna toorikud olid odavad saatis Gutenbergi Projekt tasuta koopia kõigile, kes seda tahtsid. 10 000 raamatu ilmumise tähistamiseks anti välja DVD 9400 raamatuga. Detsembriks 2003 oli Gutenbergi Projekt sisse trükkinud 11000 raamatut kogumahus 110G erinevates formaatides (ASCII, HTML, PDF). 2005. aasta jaanuaris jõuti 15 000nda raamatuni, milleks oli George Santayana ''The Life of Reason''. Tänaseks on Gutenbergi Projekti koduleheküljel saadaval 33 000 e-raamatut. E-lugerid E-raamatuid saab lugeda nii arvutis, nutitelefonides kui pühendatud lugerides (ingl. k. dedicated readers). Viimasetest tulebki pikemalt juttu. Kuigi suurem osa pihuarvuteid ja nutitelefone võimaldavad teatud programmide abil e- raamatuid lugeda, ei saa neid e-lugeritega sassi ajada. Pärast seda kui Apple lasi välja iPadi, kõrvutatakse seda tihti e-lugeritega, kuid kuigi ka iPad võimaldab e-raamatute lugemist, on ta siiski tahvelarvuti
saatis Gutenbergi Projekt tasuta koopia kõigile, kes seda tahtsid. 10 000 raamatu ilmumise tähistamiseks anti välja DVD 9400 raamatuga. Detsembriks 2003 oli Gutenbergi Projekt sisse trükkinud 11000 raamatut kogumahus 110G erinevates formaatides (ASCII, HTML, PDF). 2005. aasta jaanuaris jõuti 15 000. raamatuni, milleks oli George Santayana "The Life of Reason". Tänaseks on Gutenbergi Projekti koduleheküljel saadaval 33 000 e-raamatut. (etudes-francaises 2013) 4. E-LUGERID E-raamatuid saab lugeda nii arvutis, nutitelefonides kui pühendatud lugerites (inglise keeles dedicated readers). Viimastest tulebki pikemalt juttu. Kuigi suurem osa pihuarvuteid ja nutitelefone võimaldavad teatud programmide abil e- raamatuid lugeda, ei saa neid e-lugeritega sassi ajada. Pärast seda kui Apple lasi välja iPadi, kõrvutatakse seda tihti e-lugeritega, kuid kuigi ka iPad võimaldab e-raamatute lugemist, on ta siiski tahvelarvuti. E-luger on elektrooniline seade, mis on loodud
Hind sõltub nii suurusest kui ka välja mõeldud lisategevustest e-lugerites. Eestis on põhiliselt kolme sorti lugemisseadmeid: Kindle, Apollo e-luger ja Kobo. Kindle on konkurentsitult maailma populaarseim e-luger. E-lugeritesse on loodud palju võimalusi. E-lugeris saab kirja suurust ja fonti muuta endale meeldivamaks ning samuti saab jagada loetud raamatuid või lugemisel olevaid raamatuid internetis (nt Facebookis). Kuna e-lugerid võivad kukkumisel minna kergesti katki, siis on tehtud nende jaoks ka erinevad kaaned, mis neid kaitsema peaksid. Maailma populaarseim Amazon Kindle on valmistatud Amazon.com-i poolt. Esimest Kindle’i mudelit esitati 2007. aastal. Amazon Ameerikas avalikustas 2010. aastal, et nad on müünud rohkem e-lugereid kui raamatuid. Esimene Amazon Kindle maksis 399 USA dollarit. Kindle edukusele on kaasa aidanud ka Stephen King, kes kirjutas ühe romaani digitaalsel kujul
Arenes televisioon, kuid seegi aeglaselt ja kirjandusele mõju avaldamata. Tolle aja inimesed ei kulutanud enda aega praegustele ajaröövlitele nagu nutitelefon või tahvelarvuti. Kui postindustriaalne ühiskond arenes infoühiskonnaks, hakati edendama infotehnoloogiat ning kommunikatsioonivahendeid, mille pealetung on suuresti vähendanud kirjanduse osatähtsust. Kuigi tegelikult pole kirjandusele juurdepääs kunagi parem olnud kui praegu, sest on olemas e-lugerid ning lugemisrakendused nutiseadmetele. Tänapäeva inimesel ei ole piisavalt aega, et kirjandusse põhjalikult süveneda. Kiire elutempo hoiab inimesi pidevas liikumises nii tööl kui kodus mitmeid kohustusi täites. Lugemiseks napib enamustel aega, sest tegemisi on niivõrd palju, et päeva lõppedes ollakse väsinud. Kui kiire elutempo kõrvalt leidub veel vaba aega, siis otsustatakse seda enamasti kasutada puhkamiseks ning jõutakse läbi
raskem ja aeganõudvam. Viimasel ajal on ka järjest populaarsemaks muutunud e-raamatud. Kuigi ma ise seda ei poolda, arvan siiski, et võimalus lugeda raamatuid arvutis muudab lugemise hinnatumaks. Ainus asi, mis mulle e-raamatute juures meeldib on see, et kuhugi sõites, reisile minnes on lihtsam ja kergem võtta kaasa e-luger. Üldiselt eelistan ma ikkagi pigem lugeda raamatuid paberkandjal kui arvutis. Samuti säilivad raamatud paremini kui tehnoloogilised e-lugerid. Ma arvan, et tegelikult on siiski nii, et internetti ja lugemist ei saa vastandada. Seega ei saa me vastust küsimusele kas internet või raamat. Üks täiendab teist, oluline on tasakaal. Kas te olete minuga nõus?
Probleeme võib tekkida vaid mõndade vanemate mudelitega, kuid kindluse mõttes tuleks cd-lugeri soetamisel siiski jälgida et too oleks CD-R kompatiibel. Mõnikord aitab kirjutatud plaadi mittearusaamise probleemist üle ka see, kui kirjutada soovitavad andmed mingile teise firma toorikule. Lisaks kõigile neile asjaoludele tuleks plaatide kirjutamisel arvestada ka asjaolu, et nn. multi-sessioon plaate (need, kus osa infot kirjutatakse hiljem plaadile juurde) oskavad lugeda vaid need lugerid, mis seda toeatavad. 1.2.CD-lugeri tööpõhimõte Laserplaat pöötleb CD-lugerid konstantse kiirusega. Plaati pööritaval mootoril on ülimalt täpne tagasisisemahhanism, mis jälgib pidevaly plaadi pöörlemiskiirust. 1. CD-ROM-i pinnal asuv spiraalne salvestusjälg sisaldab tasaseid lõokr ja sübemdeid (täkkeid ja vahesid täkete vahel) süvendid hajutavad valgust, tasased lõigud peegeldavad. 2
kopeeritakse või trükitakse paberile. 10. Mis on projekt ja aasta, mida peetakse eraamatu alguseks? Nende tekkelugu sai alguse Gutenbergi projektist (www.gutenberg.org), millega alustati 1971. aastal ning eesmärgiks oli teha avalikult kättesaadavaks raamatud jm väärt tekstid elektroonilisel kujul. 11. Mis on põhiprobleemid eraamatute valdkonnas kaasajal? Põhiprobleemideks on lugerite kasutuskogemuse vähesus, sest spetsiaalsed eraamatu lugerid jms seadmed toetasid enamasti vaid oma failiformaate. Sellise olukorra põhjuseks oli see, et olnud ühiselt aktsepteeritud standardeid lugeritele, selle asemel tutvustati järjest uusi lahendusi. Praegu otsitakse parimat eärisüsteemi ja ühiseid standardid ning peetakse nende väljatöötamist esmase tähtsusega. Samuti arvatakse, et eraamatu formaat ning tema kasutamise võimalused peavad muutuma lihtsamaks ning kasutajasõbralikumaks. Probleemiks on, et
võib juhtuda, et mõne hiirepada või lauaplaadi peal optiline hiir ei tööta. Skänner Skänner on seade, mis võimaldab olemasolevat kahemõõtmelist pildimaterjali digitaalsel kujul arvutisse viia. Skänneeritavat kujutist valgustatakse ja valgus peegeldub CCD-elementide maatriksile, mis muudab valguse elektrilisteks signaalideks. Skännerid jagunevad laua- ja käsiskänneriteks. Käsiskännereid on tänapäeval kasutusel vähe (peamised kasutatavad käsiskännerid on vöötkoodi lugerid kaubanduses), peamiselt on kasutuses lauaskännerid. Peamised skänneri parameetrid on: lahutusvõime ehk mitu punkti tolli kohta suudab skänner eristada, värvisügavus ehk mitu värvitooni suudab skänner eristada ja skänneerimiskiirus. OCR OCR (Optical character recognition) on tehnoloogia, kus analüüsitakse digitaalset pilti ja püütakse leida sealt teksti. Lihtsalt öeldes muudetakse OCR tehnoloogia abil pildi kujul olev tekst töödeldavaks (teksti kujul olevaks tekstiks).
koodiga DVD-filmiplaate ja -pleiereid. Kui pleieri ja plaadi piirkonnakood kokku ei lange, siis plaati mängida ei saa. Multimeediatooded ja mängud on koodita (kood 0), neid mängivad kõik seadmed. DVD-plaatide tootjate poolt on maailm jagatud 6 erinevaks regiooniks. Raskendamaks regioon 1-le toodetud plaatide lugemist, on nt. regioon 6 jaoks tehtavatesse DVD lugeritesse kodeeritud võimalus lugeda ainult regioon 6-e jaoks toodetavaid plaate. Seega peaks olema kõigil regioonidel oma koodiga lugerid ja nende jaoks toodetavad plaadid ning kõik see peaks raskendama tarkvara piraatlust. Tegelikkuses aga valmistatakse mitmete firmade poolt multiregionaalseid lugejaid, ning võimaldatakse lugejaid vastavate seadmetega ümber kodeerida. Eestisse on seni valdavalt toodud ainult 2–koodiga pleiereid. Tavaliselt leidub kasutatava DVD plaadi regiooni kood selle pakendil või vahel ka plaadil endal. Koodiks on regiooninumbriga logo. Piirkonnad on järgmised: 1. USA ja Canada 2
annaabi.ee 
