olematuks piire põhiliikide ja eri zanrite vahel, püüdu kirjutada lihtsalt teksti, mis on oluline nii talle endale kui lugejatele. Tema luuletused on nüüd rõhutatult kõnelised, neis poeteeritakse kõige lihtsamat, loomulikumat ja püsivamat loodust, lapsi ning elu ennast. Luuletajana on Kaplinski modernist, autor, kes oma esseedes ja luules lähtub omaenda isikust, oma kogemustest, tunnetest, lugemusest; kes mõtleb palju maailma asjade üle ja vahendab seega iseennast oma loomingus. Kaplinski on loodustundlikuimaid ja teadlikuimaid autoreid Eesti luules, kes on kunagi ühes oma intervjuus teatanud, et ta tahakski olla taim. Tema loomingus on alati olemas kõige elava austus, igasuguse liigirikkuse ja mitmekesisuse kaitse, autori astumine väiksema ja nõrgema poolt, olgu tegemist looduse või rahvastega. Minu arvates oli selle referaadi tegemine väga huvitav
Vabadus on õigus mõelda ja teha kõike, hoolimata kehtivatest normidest, kuid arvestades samas ka oma tegude võimalike tagajärgedega ja olles võimeline nende tegude eest ka vastutust kandma. See on minu nägemus vabadusest. Oma kõnega püüan näidata vabaduse piire ning tegureid mis mõjutavad meie vabadust. Vabadus on alati millegagi piiritletud. Piirid võivad olla nii vaimsed kui ka füüsilised. Vaimse vabaduse piirid olenevad näiteks inimese lugemusest. Mida rohkem oleme lugenud, seda suurem on meie teadmiste kogu. Tänu sellele on meil rohkem võimalusi erinevatel teemadel kaasa rääkida. Lugemine aitab muuta meie juttu sisukamaks ning ka huvitavamaks, sest nagu ütleb ka Hiina vanasõna: see kes ei ole kolm päeva midagi lugenud, selle jutt muutub igavaks. Veel oleneb ka sellest, mis loogika järgi me tavaliselt mõtleme ning milliseid moraali punkte järgime.
Ka need peavad tulema ja minema, plahvatama ja sähvatama ning värvi vahetama" (Arrak, 2011). Eesti keele dotsent Kersti Lepajõe leiab: ,,Neti pidev kättesaadavus, lõputu suhtlusvõrgustikes olek, jututubades osalemine, kus kiiresti reageerida tuleb, on kokkuvõttes vähendanud noore inimese kontsentreerumise võimet, mis omakorda avaldab mõju õpitulemustele" (Lepajõe, 2012). VÄIKE SÕNAVARA ,,Vähikäiku on teinud ka keele kujundlikkus, mis tuleneb vähesest ilukirjanduse lugemusest. Vanasõnad ja kõnekäänud, mis põlvkond varem olid iseenesestmõistetavalt arusaadavad, neid lapsed enam ei tea" (Järvela, 2012). ,,2010. aastal korraldatud uuringus näitasid tulemused, et sõnatundmise keskmine tase on testi piires hea, kuid on ootamatuid lünki ülioluliste sõnade tundmises ning samuti on silmatorkavalt nõrk harvema sõnavara tundmine" (Leitmaa, 2012). INGLISE KEELE MÕJU
Aga siiski on inimesed erinevad ja ka nende soovid erinevad. Kumb vabadus neile rohkem meeldib, see jääb nende otsustada. Mul ei ole seda vabadust, et teiste eest otsustada. Tegelikult ei saa vabadust ja piiratust omavahel võrrelda. Piiratusega kaasneb alati ka mingisugune vabadus ja vastupidi. Täielikku vabadust või täielikku piiratust ei ole kellelgi. Vabadus jaguneb ka vaimseks ja füüsiliseks vabaduseks. Vaimse vabaduse piirid olenevad näiteks inimese lugemusest, sellest, mis loogika järgi ta tavaliselt mõtleb, kas ,,kastist" sees või väljapool, sellest, kas tal on inimesi, kes temaga räägivad rohkem kui ainult motospordist, pidudest või märulifilmidest, kuid ka vanemate geenidest. Filosoofia on see, mis püüdleb inimese vaimse vabaduse poole. Füüsiline vabadus kui võmalus reaalselt teha kõike, mida teha tahetakse, on võib-olla veelgi päevakajalisem teema, sest materiaalne ehk käega katsutav
aega on kõige jaoks väga vähe. Koguaeg on palju tegemist oma asjadega ja ümbritsevale ei jõua väga tähepanu pöörata. Selleks eluetapiks on selge, kas sinust saab kunstiinimene (nt laulja, pillimängija, kunstnik, kirjanik) või mitte. Kõige enam mõjutab mind praegu ilukirjandus, muusika ja filmikunst ning natuke ka kujutav kunst. Mulle on alati meeldinud raamatuid lugeda, kuid viimased paar aastat on see kuidagi tagaplaanile jäänud aja nappuse tõttu, ning seetõttu on enamus lugemusest kohustslik kirjandus, mis iseesnest on väga kasulik. Tänu sellele õpib raamatuid tundides lahti mõtestades seoseid elus paremini leidma ning selle mõju seisneb veel selles ka, et tegelikult raamatutes on palju elutarkust, tuleb see vaid üles leida ja kõrva taha panna. Muusika ja fimikunst mõjutavad rohkem emotsionaalselt ning on head ajaveetmisviisid. Mina nagu paljud teised noored kasutan ühest kohast teise liikumisel muusika kuulamist, sest siis läheb aeg kiiremini
On antud vabadus neid tegevusi tulpade vahel ümber tõsta. Alguses oleks kõik tegevused tulbas, mida teha tahetakse, seejärel hakataks tõstma teise tulpa tegevusi, mida teha ei taheta. Niisiis jääksid ühte tulpa tegevused, mida otsustati mitte tahta teha, ehk negatiivne vabadus, ja teise tegevused, mida vabatahtlikult otsustati teha, ehk positiivne vabadus. Kuid ka vabadus on alati millegagi piiritletud. Vaimse vabaduse piirid olenevad näiteks inimese lugemusest, sellest, mis loogika järgi ta tavaliselt mõtleb, kas "kastist" sees või väljapool, sellest, kas tal on inimesi, kes temaga räägivad rohkem kui ainult motospordist, pidudest või märulifilmidest, kuid ka vanemate geenidest. Ka filosoofia ise taotleb ju püüdu täieliku vaimse vabaduse poole, kus saaks lahti öelda kõigest, millest tahetakse, et tegeleda teemade ja probleemidega, mis konkreetsele filosoofile huvi pakuvad. See, millest oleneb inimese intelligents,
Uurimistöö eesmärgiks on saada ülevaade III kooliastme noorte lugemisharjumustest ning omandada esmaseid uurimistööalaste kirjutiste koostamise oskusi. Lugemisharjumuste uurimiseks vajalikud andmed koguti Hummuli, Ala ja Riidaja Põhikooli 7., 8. ja 9. klassides läbiviidud küsitlustega mille koostamisel hoiti silme eest sihti saada võimalikult mitmekülgne ülevaade iga klassi kohta. Uurimistöö koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis antakse ülevaade noorte lugemusest, teises peatükis analüüsitakse lugemisharjumuste kohta läbiviidud küsitluse tulemusi. 1. Noorte lugemus Viimastel aastatel kostab õpetajate ja hariduselu pärast muretsejate suust üha sagedamini, et noored ei taha tänapäeval lugeda. Lugemise all peavad kurtjad silmas eelkõige ilukirjanduse lugemist, kuigi igapäevaselt loevad inimesed mitmel eesmärgil. Ka noored loevad uurimuste andmetel iga päev mitut liiki tekste, mis küll alati ei pruugi olla ilukirjandus
Jakobi algkoolis, hiljem Tiia kreiskoolis ja hiljem astus Riia kubermangugümnaasiumi. Isakodus valitses ärgas vaim, seal hinnati kirjandust. Isa luges ja kirjutas ning ei kaotanud oma eestimeelsust. Juba varakult paistis silma erakordse keeltehuviga. Oskas rääkida väga paljusid keeli. Ometigi pidas Peterson õigemaks, et lapsed peavad kõigepealt selgeks õppima oma emakeele. Oma päevaraamatus jäi truuks eesti keelele, ent sealt saame aimu tema suurest keeleoskusest ja lugemusest. Ilmneb, et mees luges erikeeles kirjutatavaid ja eri kultuure esindavaid autoreid. Päevik sisaldab dialooge, sentense ja seletab tema vaateid. Päevaraamatuga paralleelselt kirjutas ka oma esimese käsikirjalise värsivihiku ,,Kristiani Jago Petersoni laulud. Rialinnas, 1818". 1819. aastal astub ta Tartu ülikooli usuteaduskonda, teda köidab misjonäritöö. Kuid rahalised põhjused katkestasid tema haridustee ning noormees oli sunnitud tagasi pöörduma koju Riiga
1997. a esitati ta Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Ta on olnud Riigikogu ja Tartu linnavolikogu liige, kuulub praegu Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda. Ta on samuti esseist-publitsist ja mõtleja, kes käsitleb globaalseid, looduse ja inimkonna tulevikuga seotud probleeme. Leidub palju laululist-loitsulist luulet. Kaplinski on modernist, lähtub luules omaenda isikust, kogemustest, tunnetest, lugemusest, mõtleb palju maailma asjade üle. Ta on üks tuntumaid eesti luule uuendajaid. Looming on looduslähedane. Publitsistikas tegeleb ta ühiskondlike küsimustega. Luulekogusid: "Tolmust ja värvidest" (1965), "Valge joon Võrumaa kohale" (1972), "Ma vaatasin päikese aknasse" (1976), "Tule tagasi, helmemänd" (1984), "Õhtu toob tagasi kõik" (1985), "Hinge tagasitulek" (tsensuuri tõttu 1990). Kaplinski on hiina ja jaapani filosoofia ning luule austaja. HANDO RUNNEL (1938) Elust
On teada, et ta oskas saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea ja iseenesestmõistetavalt ka läti keelt. Ometigi pidas Kristjan Jaak õigemaks, et „nad (lapsed) enne oma emakeele hästi ära õpiksid, ja siis, keeleõpetuse sõnu ja asju teades, teise maa keele ette võtaksid“. Oma päevaraamatus jäi ta truuks eesti keelele, kuigi just sealt saame aimu ta keelteoskustest ja suurest lugemusest; leiame erikeeles kirjutavaid ja eri kultuure sisaldavaid autoreid: Horatius, Pindaros, Diogenes, Milton, Klopstock, Nepos, Aisopos, Voltaire, Franzen jt. Päevik sisaldab dialooge, sententse, filosoofilisi mõtteteri, seletab tema vaateid. Päevaraamatu seadis ta sisse juba gümnaasiumi päevil. Samal ajal kirjutas ta ka oma esimese käsikirjalise värsivihiku „Kristiani Jago Petersoni laulud. Rialinnas, 1818“.
süvenes. On teada, et ta oskas saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea ja iseenesestmõistetavalt ka läti keelt. Ometigi pidas Kristjan Jaak õigemaks, et ,,nad (lapsed) enne oma emakeele hästi ära õpiksid, ja siis, keeleõpetuse sõnu ja asju teades, teise maa keele ette võtaksid". Oma päevaraamatus jäi ta truuks eesti keelele, kuigi just sealt saame aimu ta keelteoskustest ja suurest lugemusest; leiame erikeeles kirjutavaid ja eri kultuure sisaldavaid autoreid: Horatius, Pindaros, Diogenes, Milton, Klopstock, Nepos, Aisopos, Voltaire, Franzen jt. Päevik sisaldab dialooge, sententse, filosoofilisi mõtteteri, seletab tema vaateid. Päevaraamatu seadis ta sisse juba gümnaasiumi päevil. Samal ajal kirjutas ta ka oma esimese käsikirjalise värsivihiku ,,Kristiani Jago Petersoni laulud. Rialinnas, 1818".
annaabi.ee 
