poeediga. Kinos on ta emb-kumb: kas liblikas või luust ja lihast plika, keda nähes pead tahes-tahtmata mõtlema - Kui vana ta on? Kui palju ta kaalub? Kui pikk ta on? Jne..." Oleks keeruline veel tabavamalt väljendada mõtet, mis tekkis minulgi seda ettekannet tehes. Romaani lugedes on igal inimesel õigus ja loomulik vajadus kujutada kõik karakterid ja tegevuspaigad endale ise vaimusilmas ette. Filmis on see töö juba meie eest ära tehtud. Kui raamatulugejana juhime ise kogu lugemisprotsessi, siis filmivaatajana oleme me rezissööri mõjuvallas. "Lolita" puhul on suhteliselt võõrastav näha ekraanil seda 12. aastast tüdrukut, kes võlub endast üle 3 korra vanemat meest. 1997. aastal on Postimehes ilmunud teinegi Toomas Raudami artikkel "Film: parem ja kehvem kirjandus?", kus mees kirjutab järgmist: "Film on kirjandus. Filmis on olemas kõik need elemendid, mis kirjanduseski: karakter, lugu, metafoor, sümbol, allegooria, kujund, stiil
.............13 Kasutatud allikad:................................................................................................................ 14 Sissejuhatus Valisime oma referaadi teemaks lugemisraskuse ehk düsleksia. Sellise teema valisime sellepärast, et düsleksia on levinud arenguhäire ning lugema õppimine põhjustab paljudele lastele suuri raskusi ja ebameeldivust. Referaadis püüame leida vastuseid, kuidas düsleksiat ennetada, kiiresti avastada ning lugemisraskustega lastele lugemisprotsessi meeldivamaks muuta. Samuti uurime ka üldiselt eelkooliealise lapse kõnearengu iseärasusi ja lugema- ja kirjutamaõppimise etappe ja eeldusi. Lugemaõpetamine tundub meile kõige raskemini õpetatav osa alushariduses, seega loodame, et referaadist on meie edaspidises töös palju kasu. 2 Düsleksia definitsioon 1990. aastate lõpus moodustas Briti Psühholoogiline Ühiskond töörühma, et uurida düsleksia põhjust
5. Kui palju esineb tekstis andmeid? Andmete rohkus osutab autori süvenemispüüdele ja teksti uurimuslikule kallakule. 6. Kas tekstis on teistsuguse trükipildiga osi? Eri sriftid või jämetrükk aitavad olulist esile tõsta. 7. Milline on teksti stiil (sõnavara, lausestus)? Erinevate stiilivahendite kasutamine osutab autori eesmärkidele: kas ta käsitleb ainet tõsiselt, irooniliselt, huumoriga või mõnel muul viisil. Teksti kavakindel vaatlus aitab lugemiseks häälestuda ja lugemisprotsessi kavandada, loob eeldused ratsionaalseks lugemiseks. Teksti adressaat Et teksti mõista, peab lugeja tundma selle erijooni ja suutma end kohandada autori ainekäsitlusega. Selleks peab ta otsustama, mis liiki tekstiga on tegemist ning keda autor on näinud selle võimaliku lugejana. Traditsiooniliselt jagatakse tekstid nelja suurde rühma. 1) Ilukirjanduslikud tekstid on mõeldud paljudele lugejatele. Neis võidakse käsitleda
nn."elamismaailm": meie vahetu maailm, mis konstrueerub inimestevahelistes suhetes. Keel on Jakobsoni järgi inimkonna primaarne kommunikatsioonivahend; teised märgisüsteemid on sekundaarsed.Jakobson leidis, et keel ei pruugi olla ainult kommunikatsiooni vahend see on ka inimese olemise viis. Saatja ja vastuvõtja võivad olla ühes isikus autokommunikatsioon. Keel on tegelikult ka visuaalne Jakobson räägib: see on kui lugemisprotsessi on kaasatud kõik meeled. 10. Milline mõju on evolutsiooniteoorial olnud kultuuriteoreetilistele distsipliinidele? Kultuuri tugenev isiksusekäsitlus on seotud Esimese maailmasõja järgse pettumusega optimistlikus evolutsiooniteoorias. See suunas uurijaid rohkem tegelema kultuuri psühholoogiliste probleemidega. Jõuti tõdemuseni, et kuigi psühholoogiliste tõlgenduste kaudu ei saa kultuurinähtustes seletada kõike, pole midagi võimalik seletada täiesti psühholoogiavabalt
Väike distants (teos vastab üldlevinud ootustele) osutab ajaviitekirjandusele, suur distants (nõuab horsiondimuutust) aga uuenduslikule kirjandusele. Uuendusliku teose väärtused võivad esile tulla alles pikaajalises retseptsiooniprotsessis, kui muutub ootushorisont. Teos tuleb paigutada ritta teos lugejad uus teos. Autorit mõjutab uute teoste loomisel varasemate teoste vastuvõtt. 68. Kuidas kirjeldab Iser lugemisprotsessi? Kas see vastab Teie enda lugemiskogemusele? - Wolfgang Iser, eesti k-s ,,Lugemisakt. Fenomenoloogiline lähenemisviis" (Akadeemia 1990, nr 10). - Teos ja tekst: tekst on materiaalne, teos virtuaalne, kuivõrd tekib teksti ja lugeja koostoimes. Eristab teoses kunstilist poolust (autori loodud tekst) ja esteetilist poolust (lugeja teostatud konkretisatsioon). Teos ei ole stabiilne struktuur, vaid tähendusprotsessi lõpptulemus. 69
vormivõtted); c) poeetilise ja argikeele eristamise pädevus). Seetõttu võib autor sellega manipuleerida, näiteks jättes mulje, et lugu liigub õnneliku lõpu poole, kuigi tegelikult on see traagiline. Reinhart Kosellecki ajalooteoorias on ootushorisont oletuste kogum, milliseks tulevik peaks seniste sündmuste põhjal kujunema. 11. Kuidas kirjeldavad retseptsiooniesteetika ja hermeneutika lugemisprotsessi? Kommenteeriga isikliku kogemuse põhjal. Wolfgang Iser (Konstanzi koolkond): R. Ingardeni põhjal > kirjandustekst on osalt autoir kavatsuste väljendus, aga sisaldab ‘tühikuid’ või ‘määratlematuid elemente’ > lugeja täidab need oma osalusega (on teksti kaaslooja). Kirjanduses toimub tähenduse loomine läbi lugeja osaluse (teatud ootused, nendes pettumine või nende täitumine, retrosepktiivsus, rekonstruktsioon). Kirjandusteosel on kaks poolust: kunstiline ja esteetiline
2)Retseptsiooniesteetika 3)Filosoofilises esteetikas 1. Kunsti kogemine psühholoogias: Kunstipsühholoogia, eksperimentaal-esteetika. Mitmeid probleeme: kunstikogemise psühholoogiline mehhanism, kunstitaju. Meeldimuste ja eelistuste põhjused. 2. Retseptsiooniesteetika: Kirjandusteaduse ja hermeneutilis-fenomenoloogilise filosoofia kooslus. Eelkõige kirjanduse baasil. Kuidas toimub tähenduse loomine lugemisprotsessi käigus; ootushorisont, ette-aimamised, "tühikute" täitmine lugeja poolt. NB! Ettevaatust E- kogemuse mõistega! Hans Robert Jauss; Wolfgang Iser. 3. Kunsti kogemine filosoofias: Eelkõige kunstikriitika (sh kunsti hindamise) metodoloogilised ja normatiivsed eeldused. Kunstikogemuse roll kunstikriitikas. Millised on "õiged" kogemustingimused? Millised on "õiged" tõlgendus ja hindamistingimused? Kunstiteose vahetu kogemise tees. 2
puudu * tuleb ideoloogilisest tekstist leida üles see, mis on jäänud nähtava varju * lecture symptomale sümptomaatiline lugemine *kahel tasandil lugemine! PEEN KRIITILINE LUGEMINE *idee allikaks Freud ja Lacan (psühhoanalüütiline mudel) *idee mitteteadvusest: inimesed oma käitumises kätitvad nii nagu nad ei tahaks käituda, sest nad on mittetadvuse piirimail mitteteavuse aspekt on ka kultuuritekstil, on midagi, mis ei kuulu teavduse ossa *Marxi sümptomaatiline lugemine *lugemisprotsessi analüüs, arvestades seda, et teksil on ka oma alateadvus psühhonalaüütiku pilguga lugemine *Piibli tõlgendamine, lugemine Piibel on andnud ettekujutuse sellest, et tekst ja raamat võiks olla terviklik, tervklikkus on alati olema *tänapäeva reklaami analüüs * P. Macherey "Kirjandusliku tootmise teooria" *Barthes "Autori surm" *raamat ega tekst ei saa kõike öelda *ükski tekst ei ole sõltumatud vaid on seotud teiste teostega
Foneetika ja fonoloogia Kõnekommunikatsiooni ahel Kõneleja mõte (i) kõnesignaal kuulaja mõte (i) SÜNTEES ANALÜÜS Mis on kõnesüntees? Tekst-kõne süntees on inimlugemise analoogiks. Vaadeldes lugemist füsioloogia tasandil, näeme, et tegu on väga keeruka protsessiga. Joonisel on esitatud teksti häälega ettelugemise lihtsustatud skeem ja kujutatud inimese füsioloogilised organid, mis on kaasatud lugemisprotsessi. Foneetika on teadus, mis uurib inimkõne üksusi häälikuid artikulatoorsest, akustilisest ja · Foneetika (häälikuõpetus, hääldusõpetus) on teadus, mis uurib inimkõne üksusi - häälikuid - artikulatoorsest, akustilisest ja pertseptiivsest aspektist. · Artikulatoorne foneetika uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis. · Akustiline foneetika uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatava suulise kõne üksuste akustilisi omadusi.
Õppimine on lapse kohustus, töö, mis ei pruugi olla meeldiv. Alati ei maitse töö hästi, kirjutab Saara Kinnunen. Me petame iseennast, uskudes, et õppimine ei ole lapsele raske töö. Õppimine on raske töö. Jälgige näiteks kirjutama õppivat last: tal ei ole kirjutamisvilumusi, ta ei kirjuta mitte ainult käega, ta on üleni pingul - iga uue kriipsu tõmbamine nõuab omaette pingutust. Või võtkem lugema õppimine. Lugemisprotsessi võib jaotada seitsmeks-kaheksaks erinevaks tegevuseks, mis omavahel kooskõlla tuleb viia, et need siis rohke harjutamisega automaatseks muutuksid. Mis võiks olla lapsepoolne motiiv nii raskeks tööks (õppimissooviks)? Lapsepoolne soov võib ülepea puududa. Põhjusi on ilmselt palju: kaugem eesmärk õppida tuleviku nimel - koolitee algul üldjuhul ei toimi; tunnetusmotiiv huvitav teada saada - ei pruugi ka oluline olla: kui palju kergemini saab
annaabi.ee 
