Tänu Ignatsi Jaagule ja Pakri Hanso Jürrile lubas rajada kuningas igasse kihelkonda talurahvakool. 1632 rajati Tartusse ülikool, kus hakati õpetama valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengeid. Ülikoolis oli neli teaduskonda: usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus ladina keeles. Rootsi aja võiks heaks lugeda eelkõige hariduse valdkonnas, sest kihenkonnakoolide loomine andis tohutu tõuke rahva lugemisoskusele. Samas oli Rootsi aega halb aadlikele, kellelt enamikult võesti reduktsiooni käigus mõisad ära ning nad pidid selle eest renti hakkma maksma. Rootsi aeg oli halb ka talupoegadele neil suurenesi teokoormised ning neil võeti isiklik vabadus.
Raamat ei reeda, raamat suudab olla vaimseks toeks Oskus, mida inimestel on vaja igapäevaselt ja koguaeg, on lugemine. Ilma lugemisoskuseta oleks meie tänapäevases maailmas peaaegu võimatu hakkama saada, kui me ei ela just metsas. Lugemisoskusele pannakse alus lapsepõlves. Paljud oskasid lugeda juba enne kooli astumist, kuid esimestel kooliaastatel on põhirõhk just lugemisel. Kindlasti on kõigil olnud kohustuslik kirjandus. Osadele see meeldib, kuid mõndadele mitte. Siin kohal on väga oluline roll õpetajatele, sest valede või liiga raskete raamatute kohustuslikuks muutmine võib laste lugemissoovi üldse hajutada. Esimestel raamatutel on mõju inimese lugemisharjumuste kujunemisele. Tavaliselt on algklassidel enamustel
Ühiskonnaelu valdkonnad muutusid venekeelseks või kakskeelseks. Sel ajal tuli keelde uusi sõnu, mis peegeldasid just seda ajajärku, näiteks kolhoos, sovhoos,komsomol, partorg. Koolides õpetati vene keelt juba alates teisest klassist. Kujunesid välja erinevad keelekeskonnad: Ida-Virumaal, eriti sealsetes linnad oli ülekaalus vene keel, Tallinn oli kakskeelne ja maapiirkondades oli tähtsaimal kohal eesti keel. 1739. aastal ilmus esimene eestikeele täispiibel. Piibel aitas kaasa lugemisoskusele ja avardas inimeste silmaringi. Tänu piibli tõlkimisele saavutas uue taseme ka kirjakeel. Piiblikeel oli lihtne ja rahvapärane, et lugejad teksist hästi aru saaksid. Eestikeelest sai kultuurkeel, sest vaid kultuurkeeltesse oli võimalik piiblit tõlkida. Tänu uue kirjaviisi sünnile sai kogu Eesti ühise kirjakeele. Uue kirjaviisi aluseks sai põhjaeesti keele grammatika. 19. sajandi lõpul hakkasid selle kirjaviisi põhimõtted juurduma ning see muutus üldkasutatavaks
Oluline osa oli siin valgustusideede levimine baltikumis luteri kiriku õpetaja kaudu. Peamine nõue oli pärisorjuse kaotamine. 1765 a.kinnitas liivimaa kinral kuberner nn.positiivsed määrused(tunnustada talurahva omandiõigust vallasvarale, piiritleda teokoormiseid ja anda talupoegadele õigus kaevata mõisniku peale.) Vaimukultuur 18.saj vaimse kultuuri kandjaks jäi luteri kirik. Luteri kirik pööras suurt tähelepanu talurahva lugemisoskusele. 1739. tõlkis Jüri kiriku pastor Anton Thor-Helle kogu piibli eesti keelde. Luteri kirikus saksamaal tekkisid kolm uut suunda. 1. Pietism-Pietistid taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist. Eitati ilmalikke lõbustusi: mängu, vallatust, meelelahutust. Pietistlikke kasvatusideaale pidi ellu viidama kooli ja koduõpetuse kaudu. Nende põhimõte oli, et rahvale tuleb õpetada lugemist ja praktiliseks eluks vajaminevaid teadmisi
D) Et kasvatada maisi võimalikult erinevates kasvutingimustes. http://www.ekk.edu.ee/valdkonnad/uldharidusvalishindamine Eesti õpilased PISA 2006 uuringus Eesti õpilased jagasid PISA 2006 uuringus 5. kohta Jaapani õpilastega Euroopa arvestus jäi Eesti 2., Soome järel PISA uuringu tulemused näitasid, et Eesti õpilased väärtustavad loodusteadusi ja toetavad loodusteaduslikku uurmismeetodit Edasised uuringud PISA 2009 keskendub taas lugemisoskusele, PISA 2012 matemaatikale ja PISA 2015 loodusteadustele Järgmistes uuringutes hinnatakse lisaks ka õpilaste võimet lugeda ja mõista elektroonilis tekste PISA tähtsus maailmas PISA on kõige nüüdisaegsem ja põhjalikum rahvusvaheline uuring, mis hindab õpilase sooritust ja kogub ühtlasi taustateavet õpilase, tema perekonna ja koolikorralduse kohta "PISA-uuringu eduga kaasnes huvi Soome koolide vastu välismaal" (Postimees, 16.12.2007) Ameeriklased PISA uuringust http://www.youtube
„Raamatusse suhtuti austusega, raamatulugemise oskus tõstis talulaste iseteadvust, ergutas õppimisele, hiljem iseseisvale lugemisele. Koolitöö tulemusi demonstreeriti kogu kihelkonna rahva ees. Edukamaid õpilasi pandi ette lugema kirikus. See ergutas vanemaid oma lapsi kooli panema, ja oli tunnustuseks nendele, kes lugemisoskuse olid juba omandanud.“ (Andresen: 1981, 15.) B. G. Forseliuse poolt kasutusele võetud uus lugemismeetod ja uued õpperaamatud panid aluse talurahva lugemisoskusele, mis jätkus koduõpetuse kaudu ka siis, kui hävis tema poolt rajatud koolivõrk. Kasutatud kirjandus Andresen, L. (1981). B. G. Forselius ja Eesti rahvakooli algus. [Metoodiline materjal]. Tallinn: Eesti NSV Haridusministeerium. Andresen, L. (1991). Eesti rahvakooli vanem ajalugu. Tallinn: Valgus. Andresen, L. (1998). Jan Amos Komensky. Tallinn: TPÜ Kirjastus. Laar, M. (2010). 101 Eesti ajaloo sündmust. Tallinn: Varrak.
ü eessõnas ülevaade eesti kirjakeele varasemates mälestistest ja ü piiblitõlkeloo tutvustus Piibli tõlkimine Piibli tõlkimine algas 17. sajandil 1720.- 1730. aastatel tõlkis (ja redigeeris varasemaid) pastorkond seda ühendatud jõududega. Piibel ,,Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna" ilmus 1739. aastal, seda trükiti 6015 eksemplari. * ühtlustas kirjakeelt (tõlke ühtlustaja Anton Thor Helle), * aitas kaasa lugemisoskusele, * avardas rahva silmaringi, * kujundas arusaama raamatukeelest ja -stiilist, * taotleti lihtsust ja rahvapärasust, * rikastas sõnavara laensõnad: jaana-lind, stimipuu `akaatsia`, ahal àaloe` tänapäeval arhailised murdesõnad: puul `mullikas`, udris ´kärmas` Kasutusel vana kirjaviis, ehkki näha veel saksa mõju. Sõnaraamatud ja grammatikad 1730ndatel valmis käsikirjaline Salomo Heinrich Vestringi ,,Eesti-saksa sõnaraamat".
Motiveeritud ja motiveerimata märgid? Näited! Keelemärgid jagunevad kaheks: Loomulikud märgid: nt suits, kui kuskil on, teab inimene kohe, et seal on ka tuli. Ja kokkuleppelised märgid: nt k+a+s+s=kass. St, et nende märkide ära õppimisel inimene saab aru, mida on mõeldud nende tähtede kokku kirjutamisel ning ajus tekib kohesel kassi pilt ja inimene saab aru, et jutt käib kassist, täna nende tähtede selgeks õppimisele ja lugemisoskusele. See, et keelemärk on duaalne tähendab seda, et keelemärk koosneb kahest osast, ehk tähistajast (p+u+u) ja tähendusest (puu). Motiveerimata ja motiveeritud seos. Motiveeritud seos on see, kui märgi tähistaja näeb tähenduse moodi välja, st, et nt kui on mingi pilt, millel on kriips peal või kõrval sõrme viibutav märk, tähendab see, et tegevus või pildil olev asi on keelatud, kui on aga roheline
5. KULTUUR 19.SAJANDI LÕPUS JA 20.SAJANDI ALGUSES: 1. Haridus: 1870.aastatel kujunes Eestis välja kohustuslik üldharidus (3 aastat talvekuudel), laienes koolivõrk ning 20.sajandi alguseks tekkisid uued koolitüübid. Antud ajajärgul oli võimalik õppida järgmistes koolitüüpides: vallakoolid Enamik eestlaseid piirdus sajandivahetusel vallakoolis käimisega. Lisaks seni nõutud lugemisoskusele hakati vallakoolides õpetama ka kirjutamist, arvutamist ja maateadust. kihelkonnakoolid Kihelkonnakoolides jätkasid õpinguid vallakoolides hästi edasijõudnud jõukamate talupoegade lapsed. kreiskoolid Asusid maakonnakeskustes ning keskendusid lugemisele, arvutamisele ja loodusteadustele. reaalgümnaasiumid Kujunesid välja 1880.aastatel ning nendes 7-
lähemale. Alge, mis õpetas inimesi koostööd tegema. Äärmuseks oli: Tallima Paap, tegutses Haanjas. Hakkas jutlustama, et mõisnike võim on kuradist kõik on vennad, vara tuleb jagada, ühiselt vara jagada. Ohtlik ühiskonna idee vennastekogukond ohtlikuks muutumas, 1743 keelustati tegevus. 1764 hakkasid salaja uuesti tegutsema, ühiskonda enam ei kritiseeritud. Pöörasid tähelepanu kirjutamisoskusele ja lugemisoskusele. Omavahel pidasid Järgmisena levis teoloogiline ratsionalism. Eestkätt kirikuõpetajate seas. Kritiseeriti sotsiaalset korraldust ehk pärisorjust. See oligi ühiskonna probleem. Püüdsid jagada nõuandeid et oma elu paremini korraldada. Haridus Tuli pähe õppida luteri katekismust ja seda seletada. Iseseisvalt tuli piiblit lugeda. Tuli omandada lauluraamatu kasutamisoskus. Koolis pidid käima 712 aastased lapsed, kes kodus
Vana arvusüsteem. On eesti keeles täheldanud totaalsuse ja partsiaalsuse vastandust. Panus: ta grammatikas leidub mitmeid Viru jooni. Grammatika näited jäävad ladina-saksa raamidesse, ehkki kaasab rahvakeelseid vorme. Hornung oli koos kaasautoritega ka põhjaeestikeelse "Ma Kele Koddo ning Kirko Ramat'u" koostaja: evangeeliumid ja epistlid, katekismus, laulu- ja palveraamat ja jutustus Jeruusalemma hävitamisest. Kirikuraamatud aitasid kaasa eestlaste lugemisoskusele, sest osa raamatutest jõudis talupoegadeni. Forselius-Hornung lähendasid kirjakeelt rahvakeelele: nende tegevusega algas vana kirjaviisi aeg, mis kestis 19.saj keskpaigani, mil Ahrens esitas oma grammatikas uue ehk soomepärase kirjaviisi põhimõtted. 1. 18.saj I poole põhjaeesti kirjakeel 18.saj I poolt iseloomustab kirikuringkondade taotlus välja anda põhjaeestikeelset Uut Testamenti. Kogu 18.saj on hakatud kirjakeele ajaloos nimetama piiblikeele sajandiks
1. Haridus: 1870. aastatel kujunes Eesti välja kohustuslik üldharidus (3 aastat talvekuudel), laienes koolivõrk ning 20. sajandi alguseks tekkisid uued koolitüübid. Antud ajajärgul oli võimalik õppida järgmistes koolitüüpides: Vallakoolid Enamik eestlasi piirdus sajandivahetusel vallakoolis käimisega. Lisaks seni nõutud lugemisoskusele hakati vallakoolides õpetama ka kirjutamist, arvutamist ja maateadust. Kihelkonnakoolid Kihelkonnakoolides jätkasid õpinguid vallakoolides hästi edasijõudnud jõukamate talupoegade lapsed.
Nad lõid oma asunduse, koguduse. Tegemist oli vaimuliku liikumisega, mis propageeris usulist ärkamist. Eestis olid nad tähtsad kuna: · Tänu nende levimisele võeti ristiusk ka sisuliselt lõplikult omaks. · Lõid oma kogudusi koguduse tegevus tuli neil endil organiseerida, keegi ei sundinud. Mõjus talupoegade eneseteadvusele positiivselt · Hakati ka mitmehäälselt laulma koorilaulu alged, talupoegade seas. · Mõjusid positiivselt ka lugemisoskusele õpetasid ka kirjutama. Hakati pidama vaimulikke päevikuid, vaimulikud luuletused. · Valmistasid kaudselt ette järgmise sajandi rahvuslikku ärkamist. Torupill sattus hernhuutlaste põlu alla, kuna seda peeti liiga vallatuks ja lõbusaks. Vana eesti regilaul hakkas vaikselt taanduma uuema mitmehäälse lõppriimilise laulu vastu, mida hernhuutlased levitasid. Vennaste koguduse liikumise kõrgaeg oli
Rullpaberiga rotatsioonimasin jõudis Eestisse 1906. Ajakirjanduse tootmist mõjutas oluliselt ka paberi odavnemine. 20. sajandi suurimaid innovatsioone on arvatavasti elektroonika, mis on teinud võimalikuks elektroonilise side. Võib küsida, kas kirjaoskust oli enne raamatute laiemat levikut ka Eestis. Erinevad uurijad arvavad, et kindlasti oli. Rahad ju olid kasutusel ja kuidagi pidi ka nendega arvet pidama. Laiemale lugemisoskusele pandi alus 1687 kuninga korraldusega, milles nõuti köstrikoolide asutamist igasse kihelkonda. 18. sajandi lõpul oskas lugeda 60% täiskasvanud talurahvast. Muide, raamatulugejaiks nimetati ikka naisi, mis viitab sellele, et just ema õpetas peerutule valgel lapsi lugema. Võttes võrdluseks Soome, siis esimene omakeelne raamat ilmus hõimuvendadel 1543 (meil 1525), piibel ilmus Soomes muidugi varem, juba 1642 (1739 meil), samas omakeele grammatika oli Eestis pisut varem 1637, Soomes 1649
annaabi.ee 
