Pedagoogikutse omandas Rakvere linnakoolis ning 1911. aastast töötas ta mitmel pool õpetajana. Õppis Rakvere linnakoolis ja lõpetas selle juures õpetajate kursused. Töötas 1911. aastast õpetajana, sealhulgas 192230 Võru Õpetajate Seminaris, oli seejärel Aseris, Kohtla-Järvel, Rägaveres ja Sallas algkoolijuhataja (vt ka Salla Põhikool). 194550 Rakvere 2. mittetäieliku keskkooli direktor. Vene sõjaväe lipnik. Koostanud emakeeleõpikuid ja lugemikke, avaldanud luuletusi, lühiproosat, näidendeid. Eesti NSV teeneline õpetaja (1945). 1920.-1930. aastatel ja hiljemgi andis välja mitmeid emakeele ja kirjanduse õppematerjale. Ilukirjanduslikku tegevust alustas filosoofiliste miniatuuride kirjutamisega perekondlikule kirjanduse, teaduse ja kunsti ajakirjale "Eesti Kodu", debüteeris laastuga"Elu" (1909). On kirjutanud tehniliselt meisterlikku luulet, novelle, katsetanud draama alal (nt "Painajad", 1925).
Pärast isa surma (1859) läks Torma kihelkonnakooli kihelkonnakoolmeistriks ja köstriks, seal õpetas joonistamist, geograafiat, rehkendust, eesti keele kirjalike töid Lahkus Tormast ning suundus Jamburgi köster koolõpetaja kohale töötama Sealt lahkudes sai koha Peterburis esimeses eragümnaasiumis, õpetas nooremates klassides saksa keelt 1865 sooritas Peterburi ülikoolis ülemõpetaja eksamid, diplom saksa keele ja kirjanduse alal Asus koostama emakeelseid kooliraamatuid ja lugemikke Elu lõpuaastad veetis Kurgjal, millest praeguseks on tehtud talumuuseum Postimees ja Sakala 1865 kirjutas "Eesti Postimehes" vajadusest vähendada usuõpetust ja pöörata rohkem tähelepanu isamaaarmastuse kasvatusele Kirjutistes ründas balti aadlit ja kirikut, võitis rahva poolehoiu, aga lahkhelid aadli ja pastoritega teravnesid Tema jaoks suleti ajalehe "Eesti Postimees" veerud, jätkas ajakirjanikuna liberaalses baltisaksa ajalehes
· Muretut meelt ja südametuld (1994-nda aasta Eesti Eurolaulu sõnad) Tähtsus Leelo Tungal on tuntud Eesti luuletajanna, lastekirjanik ja tõlkija kellelt on ilmunud 33 värsi- ja 27 proosaraamatut noortele ning lastele. Lisaks on ta avaldanud kümmekond luulekogu täiskasvanutele, tõlkinud ja kirjutanud nukunäidendeid, kuuldemänge laulu- ja muusikalitekste, tegutsenud publitsisti ja kriitikuna, koostanud aabitsa ja emakeele lugemikke, ettelugemisraamatuid väikelastele, lastefolkloori- ja anekdoodikogumikke, tõlkinud rohkesti lasteraamatuid. Preemiad 1986 Virumaa lasteraamatu preemia 1992 A.H Tammsaare ja E.Vilde preemiad 1997 Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia 1999 J. Oro nim. lastekirjanduse preemia 2005 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi orden 2007 Muhvi auhind 2008 Harjumaa kultuuri pärl Küll ta tuleb
Alates 1994. aastast ajakirja ,,Hea Laps" peatoimetaja ja seda siiamaani. On ka MTÜ Hea Laps juhatuse esinaine. Alates aastast 1979 kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Tuntuks on saanud Leelo Tungal oma vabakutselise kirjaniku tööga. Leelo Tungal oli abielus helilooja Raimo Kangroga, neil sündis kolm tütart: Maarja Kangro, Kirke Kangro ja Anna- Magdaleena Kangro. Kirjanikult on ilmunud 38 värsi- ning 30 proosaraamatut lastele ja noortele. Ta on koostanud populaarse aabitsa ja emakeele lugemikke, lastefolkloori- ja anekdoodikogumikke, ettelugemisraamatuid väikelastele. Tema lasteraamatuid on tõlgitud inglise, leedu, soome ja vene keelde. Lisaks lasteraamatutele on L. Tungal avaldanud luulekogusid täiskasvanutele, tegutsenud viljaka publitsisti ja kriitikuna, kirjutanud ja tõlkinud nukunäidendeid, kuuldemänge, ooperilibretosid, muusikali- ja laulutekste. Lastenäidendid ja muusikalilibretod on näiteks järgmised: "Saabastega kass", "Krants kuuse
lugemikud. 1920.aastal ilmus M.Nurmiku ,,Eesti kooli esimene lugemik", mille ülesanne oli autori sõnul õpilaste mõtlemise arendamine ja armastuse kasvatamine oma emakeele vastu. Nurmik kirjutas kokku viis lugemikku, neist viimane ilmus aastal 1925 ja kandis pealkirja ,,Viies lugemik". Peagi ilmus veel teisigi õpperaamatuid: 1923.aastal J.Kuulbergi ,,Laste sõber", 1924.aastal V.Tammanni ja A.Rulli ,,Huvitaja" aga ka E.Martinsoni (Murdmaa) ja R.Reimani lugemikke. Lugemise metoodika sai uued alused. Õpetamisel lähtuti arengupsühholoogiast, eeskujuks võeti lapse kõne areng: alguses häälikud, siis lühemad ja tuntumad sõnad, seejärel lühilaused. Õpitav pakuti kõigepealt meeltele: nähtav nägemisele, kuuldav kuulmisele, kombitav kompimisele. Emakeelne algkool vajas ka eakohaseid grammatikaõpikuid. Vabariigi algaastatel võeti kasutusele A.Ploompuu ,,Lauseõpetus algkoolidele"(1920) ja F.Puusepa ,,Keelelised
Esiletõstmist väärib teismeliste mõttemaailma tundmine ja õpilasslängi kasutamise oskus. [2] Loomingust leiab näiteid 6. Lisast. Lisaks lasteraamatutele on L.Tungal avaldanud kümmekond luulekogu täiskasvanutele, tegutsenud viljaka publitsisti ja kriitikuna, kirjutanud ja tõlkinud nukunäidendeid, kuuldemänge, ooperilibretosid, muusikali- ja laulutekste (Tungla sulest on sündinud üle 900 lauluteksti), koostanud populaarse aabitsa ja emakeele lugemikke, lastefolkloori- ja anekdoodikogumikke, ettelugemisraamatuid väikelastele. Nüüdseks on temalt ilmunud üle 70 värsi- ja proosaraamatu lastele ning noortele, kümmekond luulekogu täiskasvanutele ning lapsepõlvediloogia „Seltsimees laps ja suured inimesed“ ja „Samet ja saepuru“, mis on adresseeritud nii lastele kui ka täiskasvanutele. Lauluvõistlusel ’’Eurolaul’’ 1993 võitis Janika Sillamaa esituses laul "Muretut meelt ja südametuld", 1994. a
1920 21 ilmus K. Leetbergi tõlkes Russowi kroonika ilma viidete ja kommentaarideta. Ajalooline ajakiri publitseeris üksikuid dokumente, hiljem ka retsensioone. Publitseeriti Linnaarhiivi juures. 1923 ilmus ,Eestimaised palved Kullamaalt', milles sisaldub 1517. aasta J.Kiivelti katekismus, mis sisaldas Pater Nosterit, Credot ja Ave Mariat. Seejärel ilmus Paul Johannseni publikatsioon ,Liber Census Daniae' ,Taani hindamisraamat' Allikate populariseerimisesk kasutati lugemikke, nt H.Kruusi ,Ajalooallikate lugemik'. Keskarhiivis publitseeriti maarevisjonide dokumente, nõukogude aja materjal oli selektiivne ning viideteta, seevastu kroonikaid publitseeriti hästi (nt Sulev Vahtre ,Liivimaa noorem riimkroonika'). J.Renner ,Liivimaa ajalugu 1556-1561'. Enamasti publitseeritakse XX sajandi allikaid. Arengusuunaks on elektrooniline andmebaas. Vanemad eestikeelsed tekstid periodiseeruvad nii: · 16.-17
püüdlused ebaõiglusele vastu hakata suruti relva jõul maha.Kuid ka valitsus sai aru muutuste vajalikkusest. Võeti vastu mõned talurahvaseadused, mis kergendasid eestlaste olukorda. Talupojad muutusid jõukamaks ja nad ostsid oma talud välja. Talupoegadest said peremehed. Majandusliku ja õigusliku olukorra paranemisega tõusis ka eestlaste eneseteadvus. Talupojad püüdsid oma lastele haridust anda. Haritlased andsid välja eestikeelseid kalendreid, ajalehti ja lugemikke. Hakati koguma ja uurima rahvaluulet, -kombeid ja –kultuuri. 1862.aastal ilmus eesti rahvuseepos „Kalevipoeg“, mille autoriks oli Võrus tegutsenud arst F.R Kreutswald. 1869.aastal toimus Tartus esimene eestlaste üldlaulupidu. Seda kultuurihuvi, eneseteadvuse ja rahvustunde tekkimise perioodi nimetatakse eesti rahvuslikuks ärkamisajaks. Üks selle aja andekamaid kirjanikke oli Lydia Koidula, tegeliku nimega Lydia Jannsen. Ta sündis 1843.aastal Pärnumaal
grammatika, õppida pähe vajalikud reeglid ja osata neid tõlkimisel kasutada. Meetod on olnud kasutusel nii laste kui ka täiskasvanute õpetamisel. Osaoskustest arendatakse sellise meetodi puhul peamiselt lugemist ja kirjutamist. Lugemismeetodi (ingl The Reading Method) arendas välja inglane Michael West. Lugemismeetod oli paljudes maades 1920.aastatel väga populaarne. Meetodit kasutati laialdaselt kuni Teise maailmasõja alguseni. Õppematerjaliks koostati piiratud sõnavaraga lugemikke, kus kasutatav sõnavara tihti kordus. Meetodi aluseks ei ole olnud ükski lingvistiline ega psühholoogiline teooria. Keelekursuse alguses tutvustati õppijaid õpitava keele grammatikaga, sellele järgnes töö spetsiaalsete lugemikega, mis olid koostatud nii, et iga järgmine lugemik oli eelmisest veidi keerukama tekstiga, korrates samas juba õpitud sõnavara. Kuigi põhitähelepanu oli lugemisoskuse arendamisel, ei jäetud kõrvale ka rääkimise ja hääldamise harjutamist. Meetod sobib
VORMISTIKUST: · puri: purje: purje: üurjesse e purje: purjede: purjesid: purjedesse · purjesid, veljesid, purjedesse, veljedesse, purjedes, veljedes · sõnast veli on kasutusel ka teine tüvevariant velle:velle: vellesse · i-mitmus on kasutusel ainult üksikuis käändeis asjus, kabjul, kurjel, marjule, ohjes, padjul, tühjes PÕHITÜÜP LUGEMIK · lugemiku, lugemikku, lugemikusse e lugemikku, lugemike e lugemikkude, lugemikke, lugemikesse e lugemikkudesse. · Vältevaheldusliku ik- (dik-, ik-, lik-, mik-, ndik-, nik-, rik-, stik-, vik-) liitega sõnad (alevik, elanik, helistik, juhuslik, kõrgendik, leidlik, meeskondlik, nurklik, omanik, probleemistik, pugerik, rahvastik, sigadik, tühimik · 3-6 silbilised sõnad · Võõrsõnad bolsevik, mensevik, trudovik VORMISTIKUST: · Ains part tugevaastmeline tüvi (asunikku, habemikku, kadastikku, lihunikku, nimestikku)
varasemaid omataolisi kaugelt ületav väljaanne (416 pluss 414 pluss 416 pluss 422 ehk 1668 lk.) Masingu nädalelehte trükiti algul Tartus Schünmanni trükikojas, seejärel Pärnus Marquardti juures, ja viimaseid numbreid Riias. Trükiarv ning levik olid tagasihoidlikud, tellimishind 6 paberrubla. Vähese leviku üheks põhjuseks oli Masingu vastuolu pietistlik-hernhuutlike pastoritega ja vennastekoguduse liikumisega, millised olid boikoteerinud juba ,,Vahelugemisi" ja masingu lugemikke. Nädalalehe sisu oli mitmekesine. Selles oli sõnumeid, kirjeldusi võõraste maade ja kodumaa ajaloo kohta (ms. Mõrvalood Porkuni preilist ja Barbara von Tiesenhauseni tapmisest Rõngus), teaduse- ja kultuurisaavutuste esitlusi, kirjanduse ja hariduse käsitlusi, praktilisi nõuandeid ja ilukirjanduslikke palasid. Masingu taotluseks oli üldine emakeelne haridus talurahvale ning ta taunis kõiki saksastamise kavatsusi.
Nii näiteks tulid täiskasvanute kirjandusest laste lugemisvarasse Ivan Krõlovi valmid, Aleksandr Puškini muinasjutud, Mihhail Lermotovi, Nikolai Gogoli luuletused. XIX saj- l muutus vene lastekirjandus senisest žanrikamaks , lastekirjanduses hakati tutvustama kodumaa ajalugu, rahvaluulet, maaelu ja loodust. Lev Tolstoi (1828- 1910) huvitumine kasvatusprobleemidest, püüd igati kaasa aidata rahva harimisele andis talle tõuke luua külakoolide tarbeks lasteraamatuid-lugemikke ( näit. Aabits 1872, Uus aabits 1875). Nendes sisalduvad jutud ja muinasjutud paistsid silma lihtsa ja kujundliku stiili poolest, mis vastas lapse ealisele vastuvõtuvõimele. esimest revolutsioonijärgset kümndendti iseloomustavad pingsad otsingud leidmaks uusi võimalusi lastekirjanduse arenguks. Raamatu kui lapse ideoloogilise mõjutaja suurt tähtsust mõistes pööras Nõukogude valitsus oma olemasolu esimestest päevadest peale erilist tähelepanu lastekirjandusele.
Faehlmann üksi, vaid ka teised aitavad ta tulevase eespose piirjooni paika panna. Seltsi juures on teisigi tegelasi. Üks, kes aktiivselt ÕESis kaasa lõi, oli Kreutzwald. Viimane seab oma eesmärgiks eestikeelsete raamatute väljaandmise, eelkõige õpetlike 51 raamatute. 1840 ilmub K sulest raamat nimega ,,Viinakatk". On koostanud ka eestikeelseid lugemikke, on tegelenud ka eesti keele uurimisega. 01.12.2009 Liivimaa Üldkasulik Ökonoomiline Sotsieteet. Kalendrid talurahvale. ÕES võtab nende väljaandmise enda ülesandeks. Koht rahvusliku kirjanduse tekkes. Ka kirjanduse levitamine jääb ÕESi kanda. Teiseks oluliseks seltsinguks oli 1842. aastal loodud Eestimaa Kirjanduse Ühing. Paljuski on tegemist ÕESi eeskujuga. Tekib Põhja-Eestis, Tallinnas. Eestvedajateks baltisaksa haritlaskond. Wiedemann(?), Paucker, Pabst
annaabi.ee 
