Leidsid 12 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Louis XIV". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
versaille, versailles, õukond, päikesekuningas, colbert, kuningavõimu, louisxiv, kuningale, gertu, navarra, trooni, intendandid, salapolitsei, valitsusaeg, kõrgaeg, arvestatavalt, kaunite, kaitsjana, riigivõlg, mahtuma, rääkimata, personalist, magasid, hommikul, terves, keeleks, toetuseks, hankimine, armastas, paljudele, õukonnas, tähetornLouis XIV Louis XIV (5. september 1638 1. september 1715) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 16431715, Louis XIII poeg. Louis XIV-le kuulub lause: "Riik see olen mina." Ennast pidas ta kõige keskpunktiks ja teenis endale lisanime Päikesekuningas. Selle nimetuse valis kuningas ise, kuna päike on teatud mõttes kõige elava aluseks ja eelduseks, teisalt sümboliseerib päike puhtust ja korda. Samuti viitas päike sümbolina sellele, et kuningas valitses päikesena oma õukonna ja riigi üle ning et tal ei olnud vähimatki kavatsust oma võimu kellegagi jagada. Kuid ütluses "Riik see olen mina" peitus siiski tõde. Kuningas tegeles riigis kõigega, tal ei jäänud märkamata ükski pisiasi
................................................................5 Louis XIV kirikupoliitika..................................................................................6 Kasutatud allikad..............................................................................................7 Louis XIV Prantsusmaal · Louis XIV sündis 5. septembril 1638 ning suri 1. Septembril 1715. Ta oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 16431715, Austria Anna ja Louis XIIIpoeg. Louis XIV ema oli päitolult Hispaanlanna, ta oli ka noorem vend Philippe d'Orléans, kes sai hiljem tuntuks kui Monsieur, mis oli traditsiooniliselt suverääni teise poja tiitel AUSTRIA ANNA
Louis XVI Absolutismi kujunemine Prantsusmaal Absolutism kindlustus Prantsusmaal juba kuningas Henri IV valitsemise ajal (1594-1610). Henri oli tark, ettenägelik ja sihikindel valitseja. Pärines ta Navarra pisikuningriigist (Lõuna- Prantsusmaa ja Hispaania vahel). Tema isa juhtis Lõuna-Prantsusmaa suurfeodaale võitluses Prantsusmaa kuninga vastu protestantismi kaitsmise sildi all. Tegelikult oli see võitlus poliitilise võimu pärast. Kui valitsev kuningas Henri II oma armastatule Diane de Poitiers'ile pühendatud rüütliturniiril Nostradamuse täideläinud ennustuse kohaselt vigastada sai (läbi
Tallinna mustamäe gümnaasium Prantsusmaa ja Navarra kuningas LOUIS XIV Referaat Õpilane: Rain Talvoja Õpetaja: Kati Küngas Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus lk. 3 1. Louis XIV sünd lk. 4 2. Louis XIV asub valitsema lk. 4 3. Päikesekuningas lk. 5 4. Päikesekuninga õukond lk. 5 5. Louis XIV kirikupoliitika lk. 6 6. Louis XIV surm lk. 7 7. Kokkuvõte lk. 8 8. Pilt Louis XIV-st lk. 9 2 Sissejuhatus Koostatud referaadis annan ülevaate Prantsusmaa kõige kauem valitsenud kuninga eluloost ja tema põhilistest saavutustest. Louis XIV oli huvitava elulooga valitseja kes asus troonile juba nelja aastasena ja oli
LOUIS XIV Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 Absolutismi kujunemine Prantsusmaal 4 Päikesekuningas ja tema õukond 5 Merkantilistlik majanduspoliitika 6 Kirikupoliitika 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 Sissejuhatus Juba keskaja lõpul oli Prantsusmaal tugev kuningavõim, kuid kuningas Louis XIII valitsusajal
Tallinna.Teeninduskool LouisXIV Referaat Tallinn2009 Sisukord Sissejuhatus .................................2 LoisXIV elulugu...........................3 Louis XIV ajal oli absolutism.......4 Päikesekuningas............................5 Versaille' loss................................6 Hiilgus või Viletsus?.....................7 Kokkuvõtte...................................8 Kasutatud kirjandus......................9
Louis XIV Sissejuhatus Louis XIV sündis 1638. aasta septembri alguses. Sel ajal oli õukond Saint-Gernainis pingsal, lausa äreval ootel. Kõik sõltus lapse soost. Louis XIV vend oli hertsog Gaston d'Orléans, kelle pidevad intriigid ja reetlikkus oma venna ja regent-kuninganna suhtes tegid temast trooni jaoks ebasoovitava isiku. Kui sündis lõpuks poeg, siis olid kõik rõõmsad. Prantsusmaa oli saanud omale uue tulevase kuninga. Ta oli Louis XIII poeg. Louis XIV oli kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas, seda kõigest 4 aastaselt
Louis XIV Louis XIV (1638-1715) hakkas valitsema aastal 1643, kui ta isa Louis XIII suri. Ta sai Prantsusmaa ja Navarra kuningaks, olles ise vaid viie aastane. Kuninga täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad esimene minister. 1661. aastal otsustas 23-aastane kuningas erinevalt oma isast ise valitsema hakata. Valitsejana andis ta välja seadusi ainuisikuliselt, sest eelmine kuningas Louis XIII oli generaalstaadid laiali saatnud. Louis XIV uskus, et on jumaliku võimuga ja juhtis riiki üksi, kuulates vaid usaldusväärsete ametnike nõu. Ta kontrollis riigi alalist sõjaväge ja vallutas
Louis XIV alaealisuse ajal elas absolutism üle kriisi. 1651. aastal tunnistati 14-aastaseks saanud Louis XIV täisealiseks. Ta võis osaleda avali kel ballidel ja tal lubati raha peale kaarte mängida, kuid riigivõimust hoiti teda veel eemal. Alles 1661. a., kui ema armuke suri, hakkas Louis valitsema absolutistliku kuningana. Kuningavõim omandas nüüd enneolematu ulatuse. Kõik pidi keerlema kuninga ümber ning Louis XIV teenis lisanime Päikesekuningas. Inimesena oli Louis XIV piiratud, kuid endast väga kõrgel arvamusel. «Riik -- see olen mina,» võttis ta kokku vahekorra riigiasutustega. Ta rõhutas monarhi jumalikku päritolu ja oma väärtushinnangutes armastas kõige rohkem kuulsust. Kuninga kuulsuse nimel pidas ta mitmeid sõdu, mis laostasid laiu alasid ja tõid hukatust tuhandetele inimestele. Harvadel rahuaastatel harrastas ta üle kõige jahti. Teda on koguni nimetatud «vabaõhumeheks», sest ta ei talunud pikka ruumis istumist
Versaille' lossi ehitati 20 a. Lossis oli üle 2000 ruumi, aga sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase, rääkimata teenindavast personalist. Igal õukondlasel olid ju veel teenrid ja teenijannad; lisaks veel 338 kokka, 48 arsti, 125 lauljat, 74 preestrit jpt. Õukonda kuulunud aadlikud kandsid tavaliselt kõlavaid tiitleid, said kõrget tasu, kuid täitsid vaid tühiseid kohustusi. Oma kuningaga magasid paljud õukonna tähtsamad aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sõrmeloputustopsi ulatada, sukki aidata jalga tõmmata jms. Versaille oli sel ajal Prantsusmaa keskpunkt. Kui sind polnud õukonnas, ei olnud sind olemaski. Kuningas armastas meeletult toredust ja luksust. Seetõttu andis ta tööd paljudele ehituskunstnikele, kujuritele, maalijatele. Õukonnas peeti ülal kirjanikke ja muusikuid. Pariisi rajati tähetorn, botaanikaaed, seati sisse raamatukogusid. Kuningas toetas Prantsuse Akadeemiat ja tegi palju kauni
Richelieu asendas senised kõrgaadli hulgast pärit ametnikud uute, enamasti väikeaadlike ja linnakodanike hulgast väljavalitutega. Nemad täitsid palju meeldamini kuninga ja kardinali korraldusi. Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg XIV (1643- 1715). Valitseja oli esimene minister kardinal Richelieu. 18. oktoobril 1615 laulatati 14-aastane Anna noore Prantsusmaa ja Navarra kuninga Louis XIII-ga, kes kuulus Bourbonide dünastiasse. Selle abielu oli Louis' ema Maria de' Medici korraldanud Concino Concini õhutusel, et ellu viia Henri IV algatatud Hispaaniale lähenemise poliitikat. Abielu aluseks oli Fontainebleau leping (22. august 1612). Kuningas ei olnud laulatusel füüsiliselt kohal. Teda esindas Uceda hertsog. Samal päeval abiellus Bordeaux's Louis XIII õde Élisabeth Anna venna infant Philippiga, tulevase Hispaania kuninga Felipe IV-ga. Hiljem (9
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
annaabi.ee 
