Teine maailmasõda Vägivallatsemine vallutatud aladel Saksamaa kehtestas hõivatud alal natsliku korra. Poolteist miljonit poolakat küüditati, kuna nad elasid ,,põlistel Saksa aladel" Samasugune saatus tabas ka Elsass-Lotringis elanud prantslasi 8 miljonit inimest eri Euroopa riikidest viidi Saksamaale, kus nad pidid töötama Saksa riigi heaks. Juudid ja mustlased pidi hävitama. Omamoodi surmavabrikuteks muutusid koonduslaagrid (sunnitöö- ja hävituslaager), kuhu saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke. Nõukogude julgeolekuteenistused vägivallatsesid kõikidel 1939- 1940 aastal okupeeritud aladel. Baltimaades hukati, vangistati ning küüditati neid, kes enne okupatsiooni olid olnud mõjukad ühiskonnategelased.
1717 1718 Bastille`s vangis, kus võttis endale varjunime Voltaire. Vabanenud vanglast, saavutas ta oma esimese tragöödiaga suure menu ja muutus tunnustatud kirjanikuks. Kaheksa aasta pärast sattus ta kokkupõrkes ühe aadlikuga taas Bastille`sse, kuid ta vabastati tingimusel, et läheb Inglismaale maapakku. Seal viibis aastatel 1726 1729 ning vaimustus Inglismaa vabamast elukorrast, kirjandusest ja teadusest. Järgnevatel aastatel elas Voltaire Cirey lossis Lotringis, Louis XV teenistuses Pariisis, Friedrich II kutsel Berliinis ja Ferney lossis Genfi lähedal. 1778. aastal kasvas igatsus Pariisi vastu nii tugevaks, et hoolimata oma külmetusest siiski reisi ette võttis. Ta sai suure populaarsuse tõttu ülivaimustava vastuvõtu osaliseks, kuid külmetusele järgnes peagi surm. Voltaire`i vaimsus Voltaire on suur arvustaja, nn naerev filosoof, kes on oma hiiglatoodanguga 18. sajandi valgustusajastu täiuslikem esindaja ja omas suurt mõju juba oma eluajal
13.a teine maailmesõda Vägivallatsemine vallutatud aladel Saksamaa kehtestas hõivatud alal natsliku korra. Poolteist miljonit poolakat küüditati, kuna nad elasid ,,põlistel Saksa aladel". Samasugune saatus tabas ka Elsass-Lotringis elanud prantslasi. 8 miljonit inimest eri Euroopa riikidest viidi Saksamaale, kus nad pidid töötama Saksa riigi heaks. Juudid ja mustlased pidi hävitama. Omamoodi surmavabrikuteks muutusid koonduslaagrid (sunnitöö- ja hävituslaager), kuhu saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke. Nõukogude julgeolekuteenistused vägivallatsesid kõikidel 1939.- 1940. aastal okupeeritud aladel. Baltimaades hukati, vangistati ning küüditati neid, kes enne okupatsiooni olid olnud
välispoliitikas uus ajajärk. Wilhelm II eesmärk oli muuta Saksamaa tõeliselt suureks Drang nach Grosse (tung suureks). Senise Euroopa mandrile suunatud poliitika asemel hakati orienteeruma maailmapoliitikale. MAJANDUSARENG. 19. saj. keskel oli Saksamaa veel agraarmaa tasemel, kuid peale ühendamist 1871. a. kiirenes tunduvalt maa majandusareng. Saksamaa kasutuses olid väga rikkalikud kivisöe (Ruhri ja Saari bassein) ning rauamaagi varud (Ülem-Sileesias ja prantslastelt vallutatud Lotringis). Tekkisid samuti suured kapitalistlikud monopolid sündikaadid, kus kapitalistid sõlmivad omavahel kokkuleppe toodangu ühise turustamise kohta, muus osas ollakse aga iseseisvad. Saksamaa pani suurt rõhku ka moodsate tööstusharude - elektrotehnika, keemiatööstuse jt. väljaarendamisele. Nii saavutasid näiteks erakordse võimsuse elektrotehnikas kaks hiigelettevõtet : · ÜLDINE ELEKTRIKOMPANII (AEG) · SIEMENS-SCHUCKERTWERKE AG A
miljonit marka poolakate maa ära ostmiseks, mille saaks siis anda sakslastele. Maa hinnati turuhinnast madalamaks ja kui poolakad keeldusid maad müümast, tohtis komisjon selle maa ka võõrandada ehk igasuguse tasuta ära võtta. Poolakate peamine valik oli hakata palgatööliseks, sest maad ei olnud enam. Poolakeelne õpetus oli keelatud, õppida tuli saksa keeles. Prantslaste suhtesk käituti ka sovinistlikult. Prantslased elasid Elsass-Lotringis, aga sakslaste käitumine nendega oli parem, sest kõrval oli suur Prantsuse riik, kust prantslastel oli võimalik abi saada. Saksamaa oli juhtiv tööstusriik. Enne oli see Inglismaa, aga enne I maailmasõda läks Saksamaa mööda. Olulised firmad: AEG ja Siemens elektrotehnika. IG Farbeindustrie värvitööstus, keemiatööstus. A. Kruppi kontsern terasetööstus, relvatööstus. Esimeses maailmasõjas kasutati Kruppi relvasid, nt Berta, suurtükk/kahur.
linna- ja maaõigused ning rüütli- ja talurahvaõigused ning inimesed pidid elama mitme õigusallika segapuntras. Leges barbarorum: Ehk barbarite õigused. Germaani hõimude tavaõiguste üleskirjutised keskajast: gootide ja burgundlaste Lex burgundiorum 500. aastast, läänegootide Codex Euricianus (kuningas Eurichi seaduseraamat 475. aastast), frankide Lex riburia VII sajandist, alemannide Pactus alemannorum VII sajandist ning tuntuim vast Elsass-Lotringis elanud saali frankide seadus Lex salica, mis kirjutati üles V saj. Lõpus või VI saj. Alguses. Need kõik on tekkinud germaanlaste tavaõiguse, kanoonilise õiguse ja Rooma õiguse segunemisel. Põhiliselt sisaldavad kriminaalõiguse norme, eelkõige konkreetsete tegude eest määratavaid trahve ning seetõttu nimetatakse neid tihti trahvikataloogideks. Ent neis leidub ka tsiviilõiguse sätteid. Ajaliselt kuuluvad need
Kaitserajatised olid osaliselt maa-alused ning mbritsetud ligi 10 meetri sgavuste kraavidega. Kindluste garnisonide suurus oli ligi 40 tuhat meest. Tugevatele fortidele vaatamata suutsid sakslased need kindlused mne pevaga vallutada tnu 420-mm Kruppi ja 305 mm koda hiidhaubitsatele, mis pommitasid raudbetoonist forte kuni 900 kg mrskudega. Li?ge langes 15. augustil ja Namur 24. augustil.[2] 14. augustil alustasid prantslaste 6 korpust (Dubail' 1. armee ja de Castelnau' 2. armee) pealetungi Lotringis. Nelja pevaga liiguti edasi kuni 40 km ulatuses. 20. augustil asusid 8 sakslaste korpust (6. ja 7. armee) vastupealetungile. Kolme pevaga paisati prantslased tagasi positsioonidele, kust nad rnnakut olid alustanud. Phja pool asuvad prantslaste 3. ja 4. armee ritasid anda sakslastele lki lbi Ardennide metsade, kuid ldi rohkete kaotustega tagasi.[2] Septembriks oli Saksa sjavgi saavutanud suurt edu ja lhenes Pariisile, Prantsuse valitsus pidi sealt evakueeruma. Viimasel hetkel nnestus
Prantsuse-Inglise lepe 1904 reguleeritakse koloniaalvaldusi reguleeriti isegi palju võib kuskil kala püüda jne Inglise-Vene leping 1907 - huvisfäärid Aasias Tai ja muude taoliste piirkondade kuuluvus võtab kahe suurriigi vahel pingeid maha I maailmasõja põhjused USA ei sekku pikalt sõtta USA sekkub sõtta, kui saksamaa uuendab allveelaeva tegevust Atlandi ookeanis Prantsusmaa-Saksamaa huvid Elsass-Lotringis kirg kaotatud territooriumite vastu vaibunud Mõjupiirkonnad Balkanil vahetult enne maailmasõda Balkanil 2 sõda Türgi pressitakse Euroopast välja Koloniaalvaldused Saksamaa jääb valduste jagamisele hiljaks, aga nad tahtsid neid juurde Natsionalism ja imperialism Liidusuhete mehhanism neisse sisse kirjutatud automaatsus nt kui saksamaa midagi tegi siis prantsusmaa v venemaa pidi koheselt midagi
jagada. Prantslastel tuli taas taanduda ning tunnustada Hispaania ülemvõimu Lõuna-Itaalias. Itaalia sõdade lõppmäng toimus Hispaania kuninga Felipe II [1556–1598) ja Prantsusmaa kuninga Henri II [1547–1559) vahel. Kuigi Hispaania Habsburgid jõudsid 1557. aastal Madalmaadest lähtuvalt üksnes kahe päevateekonna kaugusele Pariisist, olid prantslased omakorda edukamad Austria Habsburgide vastu, hõivates Lotringis Toul’i, Metzi ja Verduni piiskopkonna ning vallutades 1558. aastal Calais’, tõrjudes hispaanlaste liitlastena sõdinud inglased (Felipe II oli abielus Mary Tudoriga) lõplikult mandrilt välja. 1559. aastal sõlmitud Cateau-Cambrésis’ rahu lõpetas Itaalia sõjad. Kumbki pool ei saavutanud oma tahtmist. Habsburgide universaalmonarhia jäi loomata. Prantslastel ei õnnestunud end vabastada Habsburgide haardest. Itaalia, kelle pärast sõdu alustati, jäi Hispaania Habsburgide mõju alla
kloostrisse, kus ta mõne aasta pärast 1558 suri. Oma viimastel eluaastatel kogus trooni hüljanud keiser kelli, üritades neid asjatult ühte aega näitama panna. Itaalia sõdade lõppmäng toimus Hispaania kuninga Felipe II [155698] ja Prantsusmaa kuninga Henri II [154759] vahel. Kuigi Hispaania Habsburgid jõudsid 1557 Madalmaadest lähtuvalt vaid kahe päevateekonna kaugusele Pariisist, olid prantslased omakorda edukamad Austria Habsburgide vastu, hõivates Lotringis Toul'i, Metzi ja Verduni piiskopkonnad ning tõrjudes hispaanlaste liitlastena sõdinud inglased (Felipe II oli abielus Mary Tudoriga) lõplikult mandrilt välja, vallutades 1558. aastal Calais'. 1559 sõlmitud Cateau-Cambrésis' rahu lõpetas Itaalia sõjad. Kumbki pool ei saavutanud oma tahtmisi. Habsburgide universaalmonarhia jäi loomata. Prantslastel ei õnnestunud end vabastada Habsburgide haardest. Itaalia, kelle pärast sõdu alustati jäi Hispaania Habsburgide mõju alla.
asjaajaja sinna vaatama, et ei juhtuks midagi ootamatut. Hüvasti, armas nõbu. Saatke endast teateid nii sageli, kui võite, see tähendab, kui te teate, et võite seda julgelt teha. Suudlen teid. Marie Michon.» 534 «Oh, kui tänulik ma teile olen, Aramis,» hüüdis d'Artagnan. «Kallis Constance! Lõpuks ometi sain ma temast teateid. Ta elab, ta on varjul kloostri müüride vahel gtenay's. Kus on Stenay, Athos?» «Lotringis, mõne ljöö kaugusel Elsassi piirist. Kui piiramine on lõppenud, võime korraks sinna kanti sõita.» «Võib loota, et see aeg ei ole enam kaugel,» tähendas Porthos. «Täna hommikul poodi üles üks spioon, kes kinnitas, et roselllased söövad juba oma kingapealiseid. j(ui nad on ära söönud pealised, tuleb järg taldade kätte. Ja ma ei tea, mis jääb neil siis veel süüa peale üksteise.» «Vaesed lollid!» ütles Athos ja tühjendas klaasi suurepärast bordoo veini, millel tol
annaabi.ee 
