- 6 motetti Enamik vokaalsetest suurteostest on kirjutatud Leipzigi perioodil, kus tema ametikohustuseks oli hoolitseda linna kirikutes ette kantava muusika eest. INSTRUMENTAALMUUSIKA - üle 40 suure oreliteose (fuugad, tokaatad, passacaglia`d) Bachi tunti eelkõige orelivirtuoosina, lisaks vennalt saadud muusikatundidele käis ta kuulamas oma aja suuri organiste ja uuris oreliteoste partituure. Suurem osa oreliloomingust on kirjutatud Weimari perioodil. Sealses lossikirikus oli tal vaba voli oma fantaasia rakendamiseks vastupidiselt eelnenud Arnstadti ja Mühlhauseni perioodile, kus temalt oli nõutud vaid jumalateenistuste lihtsat kujundamist ja koguduselauludele lühikeste eelmängude esitamist. - 2- ja 3-häälsed inventsioonid - `Wilhelm Friedemann Bachi noodivihik` , `Anna Magdalena Bachi noodivihik` - `Hästitempereeritud klaviir` I, II (kummaski vihikus on 24 prelüüdi ja fuugat kõigis mazoor- ja minoorhelistikes)
saateharmoonia. Mängitakse pillirühmaga, kuhu kuulub vähemalt 2 pilli: basspill (tšello, fagott )ja harmooniapill (klavessiin, orel, lauto) 7. Nimeta baroki-ajastu inrtumentaalmuusika žanre! (sonaat, kontsert, soolokontsert, concerto grosso, süit) 8. Millise pilli esiletõus toimus barokk-ajastul? (viiul) 9. Kus kõlas instrumentaalmuusika ehk kus ja millistel puhkudel musitseeriti? ballidel, vastuvõttudel, õukonnateatris, lossikirikus; ooperiteatrites; suuremate kirikute juures 10. Nimeta barokiajastu vokaalmuusika žanre! (aaria, kantaat, oratoorium, passioon) 11. Mis on retsitatiiv? kõnemeloodiat jäljendades väga väikese ulatusega meloodial 12. Kirjelda oratooriumi žanri! Millistest osadest see koosneb, milline on esituskoosseis? Oratoorium on koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süžeel põhinev heliteos. Süžeed enamasti VT-st
-tõsistes ooperites koomilised tegelased ja stseenid -Veneetsia tähtsaimad ooperiloojad olid Pier-Francesco Cavalli ja Antonia Cesti -17.saj lõpp Napoli ooperikoolkond - kõrge laulukultuur, meesosad kastraatlauljatele, -Napoli koolkonna hinnatuim helilooja Alessandro Scarlatti, lõi üle 100 ooperi 7. Kirjelda barokkorkestrit! -17 saj ansamblid, sest pille sai kokku häälestada. -Orkestreid oli vaja vastuvõttudeks, ballideks, mängiti ka lossikirikus ja õukonnateatris. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite , suuremate kirikute juures. -Barokktrio oli aluseks orkestrikoosseisule -pille lisati vastavalt ruumi suurusele ja kõlataotlusele -meloodiahääli mängiti paljude viiulitega, oli vaja täitehääli -kujunses Itaalia orkester, milles oli juhtivaks kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioola(d), vundamendiks tsello, kontrabass, fagott ja mitu harmooniapilli
sümboleid ja liigendust ning liturgilised mõisted. Näiteks oktaavi hüpe tavaliselt alus joonele , kujutab seost taeva ja maa vahel. Instrumentaalmuusika: - üle 40 suure oreliteose (fuugad, tokaatad, passacaglia`d) Bachi tunti eelkõige orelivirtuoosina, lisaks vennalt saadud muusikatundidele käis ta kuulamas oma aja suuri organiste ja uuris oreliteoste partituure. Suurem osa oreliloomingust on kirjutatud Weimari perioodil. Sealses lossikirikus oli tal vaba voli oma fantaasia rakendamiseks vastupidiselt eelnenud Arnstadti ja Mühlhauseni perioodile, kus temalt oli nõutud vaid jumalateenistuste lihtsat kujundamist ja koguduselauludele lühikeste eelmängude esitamist. - 2- ja 3-häälsed inventsioonid - `Wilhelm Friedemann Bachi noodivihik` , `Anna Magdalena Bachi noodivihik` - `Hästitempereeritud klaviir` I, II (kummaski vihikus on 24 prelüüdi ja fuugat kõigis mazoor- ja minoorhelistikes)
saatel. Sajandi keskel oli viiulist saanud kammeransamblite ja orkestri peamine meloodiapill. Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitte ainult salongilikku kodus musitseerimist (kammermuusikat), vaid ka orkestrimuusikat . Orkestreid võis kohata eelkõige õukondades ja nende ülesanne oli mängida vastuvõttudel ja ballidel, lossikirikus ja õukonnateatris . Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite, samuti suuremate kirikute juures. 18. sajandi algul hakkasid tekkima tudengite ja linnakodanike muusikaühingud; Linnade teenistuses olid tav. ka puhkpillimängijad , kelle ülesanne oli teatud aegadel “tornimuusikat”mängida;
tunduvalt värvikamaks. 17. sajandi algul kirjutati viiulile kiriku- ja ooperiorkestris väga nõudlikke partiisid ja juba enne 1620. aastat on loodud esimesed virtuoossed soolosonaadid viiulile basso continuo saatel. Sajandi keskel oli viiulist saanud kammeransamblite ja orkestri peamine meloodiapill. Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul ka orkestrimuusikat. Orkestreid võis kohata eelkõige õukondades ja nende ülesanne oli mängida vastuvõttudel ja ballidel, aga ka lossikirikus ja õukonnateatris. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite, samuti suuremate kirikute juures. 18. sajandi algul hakkasid tekkima tudengite ja linnakodanike muusikaühingud ning nendegi juurde kuulus enamasti orkester, mis mängis linna saalides, kohvikutes ja väljakutel. Samalaadsed koosseisud barokstiili vokaalmuusikaga, aga samuti vokaalmuusikale iseloomulik meloodika ning improvisatsioonilised kaunistused tulid varsti üle ka pillimuusikasse
Ideaaliks oli kõrge laulukultuur, nn bel canto, mille tähtsamad jooned olid kaunis ja nüansirikas toon, virtuoosne ja improvisatsiooniline kaunistuste laulmine ning väljendusrikkus. Instrumentaalmuusika Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitte ainult salonglikku kodust muitseerimist (kammermuusikat ), vaid ka orkestrimuusikat. Orkestreid võis kohata eelkõige õukondades ja nende ülesanne oli mängida vastuvõttudel ja ballidel, aga ka lossikirikus ja õukonnateatris. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite, samuti suuremate kirikute juures. 1600. aasta paiku sündinud barokkstiilis vokaalmuusika kõige tüüpilisem ansambel oli soolohääl või duett basso contunuo saatel. Itaalia küpses barokkmuusikas oli kõige tavalisemaks pilliansambliks barokktrio, mille koosseisus on kaks meloodiapilli ja basso continuo. Hilisbarokile kujunes välja neljahäälne itaalia
perioodil, kus tema ametikohustuseks oli hoolitseda linna kirikutes ette kantava muusika eest. 9 9 INSTRUMENTAALMUUSIKA - üle 40 suure oreliteose (fuugad, tokaatad, passacaglia`d) Bachi tunti eelkõige orelivirtuoosina, lisaks vennalt saadud muusikatundidele käis ta kuulamas oma aja suuri organiste ja uuris oreliteoste partituure. Suurem osa oreliloomingust on kirjutatud Weimari perioodil. Sealses lossikirikus oli tal vaba voli oma fantaasia rakendamiseks vastupidiselt eelnenud Arnstadti ja Mühlhauseni perioodile, kus temalt oli nõutud vaid jumalateenistuste lihtsat kujundamist ja koguduselauludele lühikeste eelmängude esitamist. - 2- ja 3-häälsed inventsioonid - `Wilhelm Friedemann Bachi noodivihik` , `Anna Magdalena Bachi noodivihik` - `Hästitempereeritud klaviir` I, II (kummaski vihikus on
Esimeses (joon. 8) võime näha romaani stiilile omast laia ja madalat ümarkaart, mis kolmeastmelisena valitseb portaali. Tähelepandav on portaalikaare välisraamiks olev stiliseeri- tud lehtmustriga friis näitena romaani ornamendist. Täidlased vormid, rahulikud, laialt haaravad kaared, lihtsapinnalised rüssakad pilastrid (seinsambad), mis kannavad väliseid kaari, kõnelevad siingi romaani stiili raskepärast ja massiivset vormikeelt. Üleminekustiili kuuluvas Haapsalu lossikirikus valitseb juba teravkaar, ristvõlvidki tõusevad vabamalt kõrgusse kui puhtromaani ehitistes. Seinapiitade lihavais kapiteelides sellevastu esineb veel romaani sugemeid, millele lähendab ehitist ka seinamasside raske suletus. Müürimasside raskusetunne pole ometi haruldane ka meie hilisemais puhtgooti kirikuis. Karmimad elutingimused ja kultuuriline tagaolek Lääne-Euroopa maadest ei lasknud siin veel nii pea täielikult vabaneda romaani ajajärgu raskepärasusest
Instrumentaalmuusika, tähtsamad instrumentaalvormid 17. sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esile kerkimine ansambli ja soolopillina. Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas. Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitteainult salonglikku kodust musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat. Orkestrie võis kohata eelkõige õukondades ja nende ülesanne oli möngida vastuvõttudel ja ballidel, aga ka lossikirikus ja õukonateatris. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite, samuti suuremate kirikute juures. 18. Sajandi algul hakkasid tekkima tudengite jha linnakodanike muusiakühigud ning nendegi juurde kuulus enamasti orkester, mis mängis linna saalides, kohvikutes ja väljakutel. Barokktrio barokkmuuika kõige tavalisem pilliansambel, mis koosnes kahest meloodiapillist ja basso continuost. See on aluseks ka suurematele ansamblitele ja Itaalias tüüpikisele orkestrikoosseisudele. Nii
koor on aga iseloomulikud inglise lavamuus.le. 1.5. Instrumentaalmuus. areng baroki ajal Barokiajastu suurimaks sündmuseks oli viiuli esilekerkimine ansambli- ja soolopillina. Üks esimesi heliloojaid, kes avas viiuli võimalused oli Monteverdi. Instrumentaalmuus. hõlmas barokiajastul lisaks salongilikule kodusele musitseerimisele (kammermuus.) ka orkestrimuus.t. Orkestreid võis kohata eelkõige õukondades, lossikirikus, õukonnateatrites, ooperimajades ja linnade teenistuses. Kõige tavalisemaks pilliansambliks kujunes barokktrio (trio tähendab kolme partiid, mitte 3 pilli), mille koosseisus oli kaks meloodiapilli ja basso continuo. Kaks meloodiapilli on sellises trios võrdse tähtsusega. Barokktrio oli aluseks ka suurematele ansamblitele ja Itaalias tüüpilisele orkestrikoosseisule. Hilisbarokile kujunes tüüpiliseks neljahäälne itaalia orkester, milles on juhtivaks kaks võrdse
· Pillid ja instrumentaalmuusika, tähtsamad instrumentaalvormid 17. sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esile kerkimine ansambli ja soolopillina. Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas. Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitteainult salonglikku kodust musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat. Orkestrie võis kohata eelkõige õukondades ja nende ülesanne oli möngida vastuvõttudel ja ballidel, aga ka lossikirikus ja õukonateatris. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite, samuti suuremate kirikute juures. 18. Sajandi algul hakkasid tekkima tudengite jha linnakodanike muusiakühigud ning nendegi juurde kuulus enamasti orkester, mis mängis linna saalides, kohvikutes ja väljakutel. Barokktrio barokkmuuika kõige tavalisem pilliansambel, mis koosnes kahest meloodiapillist ja basso continuost. See on aluseks ka suurematele ansamblitele ja Itaalias tüüpikisele
võimu alla minna. Tsaar vihastas Magnuse peale. Tsaar hakkas Magnuselt neid alasid hõivates ära võtma. Tsaar tuli Võnnu alla, linn langeb, aga kindlus püsib. Tsaar kutsus Magnuse välja, sõimas ta läbi, kuid siis leebus, kuni selle momendini, et nad hakkasid läbirääkima kuni järsku tuli lossist lask, mille peale tsaar vihastas ja lasi lossi vallutada. Lossi varjunud otsustasid, et nemad alla ei anna. Tehakse ühine otsus loss õhku lasta. Lossikirikus peeti jumalateenistust ja 6.septembril pärast ühist armulauda lastakse lossi püssirohutorn õhku. Kaitsjad võtavad sellega endalt elu, mis oli parem võimalus kui lasta seda tsaaril teha. Tsaar liigub edasi, võtab üle Valmiera. Kõik, kes kätte saadakse, hukatakse. Magnusel leidis, et tal tuleb tsaari teenistusest lahkuda, leiab varjupaika poolakate juures. Ülejäänud elu elab Kuramaal Piltene lossis. 1583 Magnus sureb. Taanlased müüvad Kuramaa poolakatele
annaabi.ee 
